lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-7613/13

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 27.09.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-7613/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 199 lg 1Menetlusosalise õigusedTsMS § 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 1Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 408Mõlema poole puudumine kohtuistungiltTsMS § 434Kohtuotsus kui sisuline lahend

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-7613

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-06-7613

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 27.september 2007.a kell 15.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

AS-i EMT hagi V. R. väljamõistmise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

20. september 2007.a

vastu 2 854,03 krooni

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V. R. ́lt (isikukood X, elukoht X) AS-i EMT (registrikood X, asukoht X, arveldusarve nr. x AS-is Hansapank) kasuks 604 (kuussada neli) krooni ja 05 senti.
3.Jätta menetluskulud V. R. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1.03. aprillil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt 16.08.2003.a sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei ole täitnud ning seisuga 27.03.2006.a võlgneb hagejale 1 427,02 krooni. Hageja on arvestanud viivist 0,15 % päevas, mis seisuga 27.03.2006.a moodustab 1 699,16 krooni. TsMS

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
TsÜS § 5Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

1 (4)

2-06-7613 §133 lg2 teisest lausest tulenevalt vähendab hageja viivise nõuet ja nõuab viivise tasumist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o 1 427.01 krooni.

2.Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg1 p1, p6, §113 lg1 välja mõista kostjalt võlgnevus koos viivisega 2 854,03 krooni ja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.
3.10. juulil 2006.a teatas hageja, et pärast hagi esitamist kostja on tasunud võlgnevuse põhiosa 1 427,02 krooni ning viiviseid 41,78 krooni. Hageja vähendas haginõuet 1 468,80 krooni võrra ja palus välja mõista kostjalt viivis 1 385,23 krooni ning menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.14. septembril 2006.a esitatud vastuse kohaselt, kuna kostja ei ela Eestis, ei saanud ta arveid õigeaegselt tasuda. Tulles tagasi Eestisse maksis kostja põhivõlgnevuse ära. Viivise tasumisega kostja ei nõustunud, kuna ta on töötu.

PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL

5.Kohus määras asja arutamisele kohtuistungil, millest teatas pooltele kohtukutsetega tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel. Pooled kohtuistungile ei ilmunud.
6.19.09.2007.a esitas esindaja kohtule taotluse tsiviilasja ilma hageja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamiseks, põhjendusel, et hageja esindaja viibib Pärnu Maakohtus toimuval kohtuistungil. Esindaja palus hagi rahuldada ning esitada menetluskude jaotus menetlusosaliste vahel, jättes menetluskulud kostja kanda.
7.14.09.2007 esitatud avalduses palus kostja lõpetada menetlus viiviste väljamõistmise osas, kuna kostja on töötu ja on laste ülalpidamisel. Seoses välismaal elamisega, osutatud teenuste eest tasumine on pidevalt toimunud hilinemisega. Kostja teatas, et sõidab ära Venemaale, mistõttu ta ei saa kohtuistungist osa võtta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8.Kohus tutvunud hagiavalduste ja kostja vastustega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Poolte kohtuistungile ilmumata jäämisega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et kohus tegi määruse tsiviilasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise kohta 30.05.2007.a, mille alusel saadeti pooltele kohtukutsed. Hageja sai kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teada 11.06.2007.a, kostja 30.07.2007.a. Tsiviilprotsessis peavad pooled suhtuma teineteisesse ja ka kohtusse viisakalt. Viisakas käitumine eeldab seda, et taotlus toimingu tegemiseks esitatakse võimalikult varem. Et hageja esindaja oli kutsutud Pärnu Maakohtus toimuvale kohtuistungile, ei ole teada, sest hageja pole Viru Maakohtule kohtukutse koopiat esitanud. Isegi kui Pärnu Maakohtus vastav kohtuistung toimus, saaks hageja eelistada Pärnu Maakohtus toimuva kohtuistungi üksnes siis, kui tõendaks, et seal toimuv kohtuistung oli määratud Viru Maakohtust toimuvast varem. Kui see nii oli ja Viru Maakohtu istungi aeg hagejale ei sobinud, ei oleks

2 (4)

2-06-7613 pidanud hageja sellest teatamisega ootama kuni 19.09.2007.a, hagejal oli võimalik taotleda kohtuistungi edasilükkamist, mille kohus rahuldaks.

10.Vastavalt TsMS § 408 p 1 kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati kostjale asja sisuliselt lahendamise hoiatusel. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks pooled ei ole esitanud. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma enda esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. TsMS § 199 lg 1 p 3 ja p 4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist. Kohus ei ole pooli kohtuistungile ilmumiseks kohustanud. Arvestades, et nad, olles teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et nad ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus lahendab tsiviilasja sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
11.TsÜS §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekkivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlasuhe tekkimise alused on sätestatud VÕS § 3, mille punktist 1 tulenevalt tekkib võlasuhe muu hulgas ka lepingust.
12.16.08.2003.a sõlmisid pooled liitumislepingu nr 436550 mobiiltelefoni nr 053432693 kasutamiseks (t.lk.10). Hagiavalduse juurde lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt ajavahemikus 21.10.2003.a-29.12.2003.a esitas hageja kostjale kolm arvet kokku summas 1 469.70 krooni, sh. oktoobri-novembri kuude eest põhisummas 1 427.90 krooni ja detsembrikuu eest viivis 41,80 krooni (tl. 11-13), mis on kostja poolt jäetud tasumata. Hagiavalduse järgi pole kostja tasunud hageja arveid põhisummas 1 427.02 krooni, mis on arvete alusel tekkinud põhivõlgnevusest 0.88 krooni võrra väiksem.
13.Teenuste kasutamine või kasutamise võimaldamine eeldab ka teenuste eest maksmist. Teenuste kasutamise ajal kehtinud telekommunikatsiooniseaduse (TeleKS) §29 lg1 p1 alusel üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võis telekommunikatsiooniteenuse osutamist tarbijale piirata või selle peatada juhul, kui tarbija ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest õigeaegselt. Kostjal ei ole vaidlust temal hageja poolt osutatud teenuste eest võlgnevuse tekkimise ega põhivõlgnevuse üle. Hageja 10.07.2006.a taotluse kohaselt pärast hagi esitamist kostja on hagejale põhivõlgnevuse 1 427.02 ja viivis 41.78 krooni tasunud (t.lk. 32). Seega põhivõlgnevuse väljamõistmise vajadus on äralangenud.
14.Põhjendamatu on kostja taotlus viiviste tasumise osas menetluse lõpetamiseks. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit endal sissetulekute puudumise kohta. Asjaolu, et kostja elab välismaal, et ole mõjuvaks põhjuseks temalt viiviste mittemõistmiseks. Kostja on kirjutanud oma 14.09.2007.a taotluses, et pidevalt jäi hageja poolt osutatud teenuste eest tasumisega hiljaks (t.lk. 40). Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on tutvunud ja on nõustunud EMT teenuste kasutamise üldtingimustega, mis on liitumislepingu lahutamatu osa
15.VÕS §113 lg1 esimesest lausest tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viiviseintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 25.10.2005.a kinnitatud ja alates 01.01.2006.a kehivate

3 (4)

2-06-7613 EMT teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.12. kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt arvete tasumisega hilinemise eest viivist 0.15% päevas ehk 54.75% aastas (0.15% x 365 päeva). Kui suur oli viivise määr enne seda kehtinud üldtingimuste järgi, ei ole teada. Vaatamata umbes 1.5.a kestvale menetluse pikkusele, pole hageja varasemaid EMT teenuste kasutamise üldtingimusi kohtule esitanud.

16.Tulenevalt TsMS §230 kumbki pool peab hagimenetluse tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Viivise väljamõistmise nõudes seadus ei vabasta hagejat tõendamiskohustusest. Kohus ei loe EMT teenuste kasutamise üldtingimusi üldtuntuks asjaoluks, sest telekommunikatsiooniteenuste kasutamise kohustus seadusest ei tulene hageja ei ole ainus telekommunikatsiooniteenuste osutaja.
17.Hageja ei tõendanud lepingu järgi kuni 01.01.2006.a kehtinud viivise määra, mistõttu kuni 31.12.2005.a tuleb kostjalt vastavalt VÕS §113 lg1 teisele lausele välja mõista viivis määraga kuni 15% aastas ehk 0.04% päevas. Viivise arvestamist alustab kohus alates 30.12.2003.a, sest kuni selle ajani arvestatud viivis 41.78 krooni on kostja poolt tasutud. Viivise arvestab kohus kuni hageja poolt nõutud ajani, s.o 27.03.2006.a. Kuni 31.12.2005.a peab kostja tasuma viivist summas 417.83 krooni (1 427.02 krooni x 732 päeva x 0.04%). Alates 01.01.2006.a kuni 27.03.2006.a 186.22 krooni (1 427.02 krooni x 87 päeva x 0.15%). Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt, s.o vaid 604.05 krooni (417.83 + 186.22) ulatuses.
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja maksis põhivõlgnevuse alles pärast hagi esitamist ja viiviste väljamõistmise osas hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
19.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 453, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-24-6491/20Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja