Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 11.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-17-6156/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.08.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 876

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal11193232(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

11.august 2017.a., Põlva Võru tn 12

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-17-6156

Tsiviilasi

Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali hagi J. R. (RAK) vastu võlgnevuse nõudes 12066,24 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaal, registrikood 11193232, asukoht Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn Esindaja: Lea Pau; e-post [email protected] Kostja: J. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ hagi Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kaudu J. R. vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista J. R. Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ kasuks 11460 (üksteist tuhat nelisada kuuskümmend) eurot 49 senti J. R. poolt tekitatud liikluskahju ja viivise katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 11029,63 eurot ja viivis alates 15.02.2017 kuni 11.08.2017 (kaasa arvatud ) 430,86 eurot.

3.Välja mõista J. R. Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (11029,63 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas (2,426 eurot) alates 12.08.2017.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on toimetatud kostja elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus need on 12.06.2017.a. vastu võtnud kostja ämm P. L. (tl.25). Vastavalt TsMS § 322 lg 1 loetakse sellega dokumendid saajale kättetoimetatuks. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja on kindlustusandjana hüvitanud kostja poolt 27.08.2016.a. tekitatud liikluskahju. Kuna kostja juhtis sõidukit, millega kahju tekitati, alkoholijoobe seisundis, on hagejal tekkinud tagasinõudeõigus väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 4, mis sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud välja viivise seaduses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % põhinõudelt kuni kohtuotsuse tegemiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 600 eurot väljamõistmist. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.