Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
11.august 2017.a., Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-6156
Tsiviilasi
Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali hagi J. R. (RAK) vastu võlgnevuse nõudes 12066,24 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaal, registrikood 11193232, asukoht Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn Esindaja: Lea Pau; e-post [email protected] Kostja: J. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx
Kirjalik menetlus
hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus
2 (4)
Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on toimetatud kostja elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus need on 12.06.2017.a. vastu võtnud kostja ämm P. L. (tl.25). Vastavalt TsMS § 322 lg 1 loetakse sellega dokumendid saajale kättetoimetatuks. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja on kindlustusandjana hüvitanud kostja poolt 27.08.2016.a. tekitatud liikluskahju. Kuna kostja juhtis sõidukit, millega kahju tekitati, alkoholijoobe seisundis, on hagejal tekkinud tagasinõudeõigus väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 4, mis sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud välja viivise seaduses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % põhinõudelt kuni kohtuotsuse tegemiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 600 eurot väljamõistmist. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
3 (4)
Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.