Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Püssi Linnavalitsus on esitanud kohtule hagiavalduse V B vastu 34 481.45 krooni kommunaalteenuste võla, 4 852.51 krooni viiviste, 2 870.- krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulude nõudes põhjusel, et vastavalt notariaalselt sõlmitud korteri ostu – müügilepingule 21.jaanuarist 1998.a. ostis V B N B kõigi mugavustega korteri, aadressil: xxx, Ida – Virumaa, mis koosnes kolmest toast, kokku eluruumi pindalaga 57,6 m2. Ehitusregistri andmestiku väljatrüki seisuga 01.juunist 2005.a. andmetel on eelpoolnimetatud korteri omanikuks kostja, V B. Kuna elumaja, aadressil: xxx, korteriomanikud ei moodustanud koheselt korteriühistut, samuti ei valinud korteriomanikud elumaja majandamiseks ka muud seaduses ettenähtud vormi, siis oli kuni hagiavalduse esitamiseni kohustatud, vastavalt kehtivale seadusandlusele, teostama nimetatud elumaja haldamist ning organiseerima elumaja majandamist Püssi Linnavalitsus – eluruumide erastamise kohustatud subjektina. Hagiavalduse kohaselt, ei maksnud kostja, V B, hagejale, Püssi Linnavalitsusele, eluruumi haldustasu ja kommunaalteenuste osutamise eest regulaarselt, mille tõttu moodustus V B kommunaalteenuste võlg Püssi Linnavalitsuse eest seisuga 01.mai 2005.a. 34 481.45 krooni. V B ei ole Püssi Linnavalitsuse ees kuni hagiavalduse esitamiseni oma võlga likvideerinud. Lisaks põhivõlale on Püssi Linnavalitsus esitanud V B vastu VÕS §113 alusel viivise nõude, aga samuti ka kohtukulude nõude. Püssi Linnavalitsus palub hagiavalduses hagi rahuldada ja mõista Viktor Belogorovilt välja 34 481.45 krooni kommunaalteenuste võlga, 4 852.51 krooni viiviste võlga, 2 870.- krooni Püssi Linnavalitsuse poolt tasutud riigilõivu ning 236.- krooni Püssi Linnavalitsuse poolt tasutud õigusabikulusid.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, V B, kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.28) tunnistab hagi osaliselt. Kirjaliku vastuse kohaselt on kostja, V B, invaliid ja temal ei ole võimalik kommunaalteenuste eest nii palju raha maksta. V B leiab kirjalikus vastuses, et hagisumma ei ole õige, kuna V B on korduvalt pöördunud Püssi Linnavalitsuse poole kirjalike avaldustega välja lõigata V B korterist keskküte ja lubada V B üle minna temale kuuluvas korteris elektriküttele. Püssi Linnavalitsus ei ole korteris radiaatoreid maha võtnud ja uut elektrikaablit kütte sisselülitamiseks paigaldanud. V B keeldub tema poolt tarbitud keskkütte eest maksmisest, kuna ta ei soovi keskkütet tarbida. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Püssi Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, S P palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Kohtuistungil loobus hageja esindaja, S P, osaliselt põhivõla nõudest, mille kohta esitas kohtule kohtuistungil kirjaliku avalduse (tl.69). Kohtule esitatud kirjaliku avalduse kohaselt on kostja, V B, kohtumenetluse kestel osaliselt tasunud Püssi Linnavalitsusele oma kommunaalteenuste võla summas 11 182.50 krooni, mille tõttu Püssi Linnavalitsus loobub selles osas haginõudest ning palub Viktor Belogorovilt välja mõista 23 298.95 krooni kommunaalteenuste võlga, 4 852.51 krooni viivise võlga, 2 870.- krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulusid. Kostja, V B, kohtuistungile ei ilmunud, kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu 15.märtsil 2007.a.. V B pole kohtule kirjalikult teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest, aga samuti ei ole V B esitanud kohtule kirjalikku taotlust kohtuistungi edasilükkamise kohta ning enda isikliku ärakuulamise kohta kohtu poolt. Hageja, Püssi Linnavalitsuse, lepinguline esindaja S P taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kostjata. Kohus rahuldas taotluse.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste dokumentaalsete tõenditega. V B ja N B vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud korteri ostu – müügilepinguga 21.jaanuarist 1998.a. (tl.6). Püssi Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud V B kommunaalteenuste võla arvestusega (tl.7-12). Ehitusregistri andmestiku väljatrükiga (tl.13). Püssi Linnavalitsus haldusdokumentidega üüri – ja kommunaalteenuste hindade kehtestamise kohta (tl.16-23). Püssi Linnavalitsuse maksekorraldusega nr.1344 riigilõivu tasumise kohta (tl.24). V B kirjaliku vastusega hagile (tl.28), milles V B tunnistab tema vastu esitatud hagi ainult osaliselt. Püssi Linnavalitsuse kirjadega (tl.29-32),

milles Püssi Linnavalitsus andis V B loa minna oma korteris üle elektriküttele ja kohustas kõiki vajalikke töid tegema V B ennast. Haginõude suurendamise avaldusega (tl.37-38). V B kuuluva korteri, aadressil: xxx, Ida – Virumaa, kommunaalteenuste võlale viivise arvestusega (tl.44-45). Püssi Linnavalitsuse maksekorraldusega nr.1799 täiendava riigilõivu tasumise kohta (tl.46).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §113 sätteid, mille kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS §113 lg.6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §162 sätestatule. ”Korteriomandiseaduse” §13 lg.1 ja 2 sätete kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. „Korteriühistuseaduse“ §151 lg.1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist,

eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Samuti kuuluvad kohtu poolt rakendamisele „Eluruumide erastamise seaduse“ §15, §151 ja §152 sätted, mille kohaselt võivad erastatud eluruumidega elamus omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka „Eluruumide erastamise seaduse“ §6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. Elamus, kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud ühise tegutsemise lepingu, jääb leping kehtima niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriomandiseadusega. Korteriühistute moodustamise ja tegevuse alused sätestatakse teiste õigusaktidega. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna – või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on lõpetanud oma tegevuse ilma õigusjärglaseta, leitakse uus kohustatud subjekt seaduses sätestatud viisil. Linna- või vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt hagiavalduses toodud asjaoludel, õiguslikult põhjendatud ulatuses, summas 23 298.95 krooni põhivõlga, 4 852.51 krooni viiviste võlga, 2 870.- krooni riigilõivu ning 236.krooni õigusabikulusid. Kohus luges tõendatuks, et V B, olles korteri, aadressil:

xxx, omanik, oli kohustatud tasuma korteri hoolduskulud ja haldustasu ning tasuma kommunaalmakseid hagiavalduses näidatud perioodi eest. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.