Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 11.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-1877/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.08.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1256

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-1877

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-1877

Tsiviilasi

OÜ Xxxxhagi OÜ Xxxx võlgnevuse, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

12 854,95 eurot Hageja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx; asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp (epost: [email protected]); Kostja I: OÜ Xxxx (registrikood xxxx; asukoht xxxx), seaduslik esindaja xxxx; Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

ja Xxxxvastu solidaarselt

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjatelt OÜ Xxxx ja Xxxx solidaarselt hageja OÜ Xxxx kasuks põhivõlgnevus summas 9 169,01 eurot ja 06.02.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 339,25 eurot.

3.Välja mõista kostjatelt OÜ Xxxx ja Xxxx solidaarselt hageja OÜ Xxxx kasuks viivis 0,1% põhivõlalt päevas alates 07.02.2017.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 339,25 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 07.02.2017 ei ületaks kokku rohkem kui 9 169,01 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Xxxx ja Xxxxtasuda OÜ-le Xxxxkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja, kostja I ja kostja II sõlmisid 26.10.2016 võlgnevuse tasumise ja tasumise käendamise kokkuleppe, mille alusel tunnistas kostja I hageja ees põhivõlgnevust summas 9 169,01 eurot. Võlgnevuse tasumise tähtpäevaks lepiti kokkuleppe punktiga 1.2 kokku 31.12.2016. Kostja II võttis kokkuleppe alusel endale käendajana kohustuse vastutada hageja ees koos kostjaga I kui solidaarne võlgnik kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise eest, kusjuures kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsuuruseks lepiti kokku summa 25 000 eurot. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja I ega kostja II likvideerinud kokkuleppest tulenevat võlgnevust hageja ees. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 9 169,01 eurot ning hagi esitamise seisuga (s.o 06.02.2017) sissenõutavaks muutunud viivised summas 339,25 eurot. Samuti palub hageja tasumisega hilinemise eest perioodil alates hagi esitamisest (s.o 06.02.2017) kuni põhivõla tasumiseni välja mõista kostjatelt viivis määras 0,1% põhivõlgnevuselt kalendripäevas, kuid mitte põhivõlgnevusest suuremas summas.

2-17-1877 Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista OÜ-lt Xxxx ning Anti Liivak’ult vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4). Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena solidaarselt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 650 eurot ja õigusabikulud summas 211,50 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule summas 650 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 211,50 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hagejal on tekkinud kostjale II menetlusdokumentide kättetoimetamisega kohtutäituri vahendusel kulu summa 36 eurot (kohtutäituri tasu). Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 897,50 eurot.