Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. september 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-11237
Tsiviilasi
A.M. hagi I.M. vastu 49 000 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. mai 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.M. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): A.M. , esindaja Janika Drobot
esindajad
Vastustaja (kostja): I.M.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 23. mai 2007 otsus tsiviilasjas nr 2-06-11237 täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Otsuse kohaselt ei saa üks abielupooltest, kui tegemist on ühiselt võetud laenuga perekonna huvides, seda sisse nõuda teiselt abielupoolelt ilma ühisvara jagamata. Antud asjas peaksid pooled asja lahendama ühisvara jagamisega, kus lahendatakse ka perekonna huvides võetud kohustuste jagamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et suuline laenuleping sõlmiti. Pooled olid seaduslikus abielus. Suuline laenuleping sõlmiti hageja emaga, kes võttis laenu AS-lt Balti Investeeringute Grupp. Hageja ema Valentin Antoha kandis tütre A.M. nimele 60 000 krooni. Kostja kirjalikust vastusest nähtub, et nad olid hagejaga abielus ja laen võeti ühiselt perekonna huvides. Perekonna huvides võetud laen on ühisvara hulka kuuluv kohustis, mida mõlemad pooled on kohustatud ühiselt kandma. Samuti on ühine kohustus poolte vahel 03.01.2003 võetud laen 80 000 krooni, kus A.M. on kaastaotleja. Perekonnaseaduse § 20 lg 2 sätestab, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga.
§ 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS §-s 438 sätestatuga otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui poolte esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole nõue selge, tuleb pooltele menetluslikku ja õiguslikku olukorda selgitada ning anda võimalus seisukohtade selgitamiseks. Üheks võimaluseks on asi lahendada kohtuistungil. TsMS § 351 lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 400 lg 5 näeb ette, et pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja võib arutada seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist. TsMS § 401 lg 1 sätestab, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Antud asjas ei ole maakohus eelnimetatud menetlusõiguse norme järginud. Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt põhineb hageja nõue suulisel laenulepingul, mille järgi said hageja tütrena ja viimase elukaaslane V.A. lt laenu. Pooled ei olnud laenu saamise ajal abielus, kuid laenusumma kulutati kostja väite kohaselt ühiste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kuivõrd pooled ei olnud laenu saamise ajal abielus, siis on maakohus ekslikult leidnud, et laenukohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad ühisvaraga ning täitmist ei saa nõuda enne, kui ühisvara on jagatud. Seetõttu on ekslik maakohtu viide PKS §-le 20 lg 2. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma pooltele võimaluse esitada tõendeid, et teha kindlaks, millisel eesmärgil ja kellele andis V.A. laenu ning kuidas pidi toimuma laenu tagastamine. Samuti tuleb pooltel tõendada, kui suures ulatuses on laen V.A. le tagastanud ja kelle poolt. Ühtlasi tuleb välja selgitada, miks on hageja esitanud kohtule erinevaid andmeid tagastatud laenu suuruse kohta ja kui suur on tegelikult tagastamata laenu summa. Kui kohus jõuab järeldusele, et nii hageja kui kostja on laenusaajad ning laen on osaliselt tagastamata, on nad solidaarvõlgnikud V.A. suhtes. Solidaarvõlgnike poolt kohustuste täitmist reguleerib VÕS § 65. Pooltele tuleb selgitada, et kui V.A. nõuab täitmist ainult ühelt solidaarvõlgnikult, on viimasel õigus esitada nõue teise solidaarvõlgniku vastu (s.h väljamõistetud viiviste osas), kuna VÕS § 69 lg 1 kohaselt omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud reeglina kohustuse täitma võrdsetes osades. Maakohus on viidanud otsuses ka 03.01.2003 laenulepingule. Kuivõrd antud asjas arutatakse V.A. nõuet, mille hageja omandas nõude loovutamise teel, ja kuna V.A. ei ole 03.01.2003 laenulepingu pooleks, siis ei ole maakohtu viide nimetatud lepingule asjakohane.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.