Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Aljonuška Zguralskaja (Mihno) esitas Tartu Maakohtule hagi Igor Mihno vastu 49 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I. Mihno ja Valentina Antoha jaanuaris 2002. a suulise laenulepingu, mille järgi kostja pidi V. Antohalt saama laenu. Kuna laenu finantseerimiseks ei olnud V. Antohal piisavalt vahendeid, siis otsustas ta võtta laenu AS-lt Balti Investeeringute Grupp ja anda see laen kostjale. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma laenu koos intressidega V. Antohale tagasi kooskõlas maksegraafikuga. See oli lisatud V. Antoha ja krediidiasutuse vahelisele lepingule, s.o igakuiselt 25. kuupäevaks. 25.02.2002 sõlmis V. Antoha lepingu AS-ga Balti Investeeringute Grupp, mille alusel sai laenu. V. Antoha andis kostjale üle 10 000 krooni sularaha 26.02.2002 ning samal päeval kandis üle 60 000 krooni Aljonuška Mihno arvele, millest hageja kandis 04.03.2002 üle kostjale 49 000 krooni. Kokku on kostja laenuna kätte saanud 59 000 krooni tähtajaga 25.02.2008. Esimene tagasimakse pidi toimuma 27.05.2002, kuid kostja ei olnud tagasimakset õigeaegselt sooritanud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli kostja tasunud 20 400 krooni, tasumata on 38 600 krooni. Kostja on sooritanud laenu tagasimakseid ebaregulaarselt ning väiksemates summades, kui oli kokku lepitud. Viimane laenu tagasimakse oli kostja poolt sooritatud 20.11.2005. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 38 600 krooni ja viivise summas 1682 krooni. 10.01.2007 hagiavalduse täpsustuses suurendas hageja haginõuet 55 000 kroonini. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on V. Antoha 14.12.2004 loovutanud võlanõude kostja vastu A. Mihnole. Samuti on parandatud kostja poolt tagasi makstud laenu suurust, milline on 7800 krooni, viiviseid on kokku 6000 krooni. Hageja palus 16.03.2007 hagiavalduses kostjalt välja mõista viivised 0.026 % tasumata jäänud summast 49 000 krooni iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste kohase täitmiseni. I. Mihno vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt abiellusid kostja ja hageja 2002 aastal. Neil tekkis vajadus võtta laen summas 100 000 krooni. Kuna neil ei olnud võimalik

ja

laenu võtta, siis võtsid laenu A. Mihno vanemad. Kostja ja hageja kohustusid V. Antohale sularahas või pangaülekandega üle kandma iga kuu 2800 krooni hiljemalt 25. kuupäevaks kuni laenu lõppemiseni. V. Antohalt saadud laenust 60 000 krooni tehti perekonna tarbeks vajalikke oste, mis jäid A. Mihno kasutusse. Laenu 30 000 krooni eest osteti ka auto, mida nad kasutasid ühiselt. Kostja on tasunud alates 25.05.2002 kuni maini 2004. a regulaarselt A. Mihnole või tema emale V. Antohale sularahana või panga ülekandega 2800 krooni kuus kokku 67 200 krooni. Samal viisil maksis kostja alates 2004. a kuni 20.11.2005 summa 1400 krooni. Kostja on maksnud V. Antoha laenu kokku 91 000 krooni. Laenu tagasimaksmist tõendab 03.01.2003 võetud laen summas 80 000 krooni, mille kaastaotlejaks oli A. Mihno. A. Mihno ei võtnud osa poolte ühise laenu tagasimaksmisest.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 22. aprilli 2008 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on antud juhul tegemist suulise laenulepinguga, mis sõlmiti jaanuaris 2002, s.t. ajal, kui kehtis tsiviilkoodeks (TsK ). Laenuleping tuli vastavalt TsK §-le 273 vormistada kirjalikult. Poolte vahel aga sõlmiti suuline laenuleping. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-54-02 selgitanud, et kui laenusaaja ei vaidlusta suulist laenulepingut, siis ei too kirjaliku vormi järgimata jätmine kaasa laenulepingu tühisust. Kostja on kirjalikult kinnitanud, et laenuleping sõlmiti suuliselt. Seega ei ole sõlmitud laenuleping tühine. V. Antoha ja AS Big vahel 25.02.2002 sõlmitud laenulepingust nr 02092/25 nähtub, et laenu suuruseks on 100 000 krooni. Laenusaaja oli kohustatud tagasi maksma kokku koos intressiga 196 000 krooni. V. Antoha kontoväljavõttelt nähtub, et AS Big on 25.02.2003 üle kandnud 96 019 krooni. 26.02.2002 on V. Antoha 60 000 krooni kandnud üle oma tütre A. Mihno arveldusarvele. Laenu tagastamise tähtajaks oli märgitud 25.08.2005. Igakuine makse koos intressiga on 2799 krooni. A. Mihno konto väljavõttest selgub, et 04.03.2002 on I. Mihnole tehtud ülekanne summas 49 000 krooni. I. Mihno on tagasi maksnud laenust 20 400 krooni, mida tõendavad V. Antoha ja A. Mihno kontoväljavõtted. Hageja ja kostja abiellusid 22.08.2002. Laen oli võetud hageja ja kostja ühiseks tarbeks ja seega vastutasid nad laenu tagasimaksmisel solidaarselt. Ühiseks vajaduseks võetud laenu tarbimist kinnitab asjaolu, et V. Antoha kandis laenu 60 000 oma tütre nimele, mitte I. Mihno nimele. Seda, et hageja ja kostja kasutasid laenu ühiselt kinnitab ka asjaolu, et emalt saadud 60 000 kroonist kandis hageja üle kostjale 49 000 krooni, jättes endale 11 000 krooni. Kostja ostis 30 000 krooni eest auto, mida kasutati ühiselt. Hageja on kohtule esitanud erinevaid nõudeid laenu suuruse kohta ja ka I. Mihno poolt tagastatud laenu summade kohta ja viivise suuruse kohta. Seega ei ole hageja kindel, milline summa tuleks tagasi nõuda. Kui 60 000 krooni oleks olnud võetud ainult I. Mihno jaoks, siis oleks hageja nõue olnud ka 60 000 krooni. Asjaolu, et nõue on 49 000 krooni viitab sellele, et hageja tunnistab, et osa saadud laenust tarvitas ka tema oma isiklikuks tarbeks. I. Mihno on tagastanud laenust 20 400 krooni. Kontoväljavõtetega on tõendanud, et tagasi on makstud 20 400 krooni. Hageja on arvestanud kostja laenu suuruseks 49 000 krooni. Seega ei ole arvestanud pangalaenuga kaasnevaid intresse. Seetõttu tuleb arvestada hagejale ja kostjale antud laenu suuruseks 60 000 krooni ilma pangaintressideta. Kuna on tõendatud, et tegemist on solidaarselt võetud laenuga, siis tuleks kostjal tagastada sellest laenust pool s.o 30 000 krooni. Kostja on tagasi maksnud 20 400 krooni. Seega jääks kostjal hagejale maksta 9600 krooni. Kostja seletus raha tagasi maksmise kohta sularahas on usaldusväärne seetõttu, et kostja ei eitanud kordagi, et sõlmitud oli suuline kokkulepe, kuigi ta oleks võinud seda eitada, sest sel ajal kehtis laenulepingu suhtes kirjalik vorm ja suuline kokkulepe laenu tagasimaksmiseks oleks olnud ilma tema omaksvõtuta tühine. Lähtudes kostja seletusest ja kahe tunnistaja

kirjalikest ütlustest ning ka hageja omaksvõtust, et osa tagasimakseid tehti kostja poolt sularahas, on kostja poolt laen tagastatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS A. Zgurskaja (Mihno) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

I. Mihno vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja raha tasunud suulise lepingu alusel. Summa, mis saadi pärast auto müümist oli poolte ühises kasutuses. Perekonna jaoks võetud summa 91 000 krooni on kostja tagasi maksnud. Raha kätte saamist tõendab hageja elektrooniline kiri 2005. a novembrist, milles ta soovib raha tagastamist ainult kahe kuu eest.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

piisavad selleks, et tuvastada poolte ühist tegutsemist TsK § 438 tähenduses ja nende tahet omandada laenu arvel ostetud sõiduauto ühisesse omandusse. Kostja, kellel lasus TsMS § 230 lg 2 kohaselt tõendamiskoormis tõendada poolte poolt V. Antohalt laenu võtmist ühiselt, ei ole kohtule vastavaid tõendeid esitanud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tema pangakontole hageja poolt üle kantud 49 000 krooni oli kulutatud poolte ühisteks vajadusteks. Kostja väidete kohaselt osteti kõnesoleva raha eest sõiduauto Ford Scorpio (maksumusega 30000 krooni) ja ülejäänu eest hagejale kalleid rõivaid. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd nimetatud sõiduk oli ostetud kostja poolt enne poolte abielu sõlmimist, millega tekkis üksnes kostja omand sellele sõiduautole, ja tõendatud ei ole nendevaheline kokkulepe abiellumisel nimetatud sõiduki abikaasade ühisvara hulka arvamise kohta, ning et kostja seletuste kohaselt on ka kõnesoleva sõiduki hilisemast müügist 2003. aastal saadud tulu 20 000 krooni jäänud üksnes talle, siis oli nimetatud sõiduauto ost tehtud üksnes kostja huvides ja seega ei saa järeldada, et laen kõnesoleva sõiduauto ostmiseks oli võetud mõlema poole huvides. Kuna hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja poolt laenuna saadud 49 000 kroonist tehtud ka muid ühiseid kulutusi, sh ostetud hagejale riideid, ning kostja ei ole oma antud väite kinnituseks esitanud tõendeid, siis ei ole ringkonnakohtu arvates eeltoodud asjaoludel võimalik tuvastada, et laen V. Antohalt oli võetud nii hageja kui ka kostja huvides ning et pooltel tekkis sellest tulenevalt TsK §-le 187 alusel solidaarne kohustus V. Antohale võla tagastamisel. Laenu ühist võtmist poolte poolt ei tõenda ka see, et kostja on nähtuvalt hageja arvelduskontost (tl 16-27) kandnud 24.05.2004 ja 21.06.2004 1400 krooni 14.10.2005 ja 20.11.2005 1500 krooni, s.o suurusjärgus pool igakuisest laenu tagasimaksest, hageja kontole. Kuna kostja oli pärast laenu saamist kuni 22.10.2003 teinud laenu tagasimakseid V. Antohale täies ulatuses üksi, siis ei saa ainuüksi ülaviidatud neljast maksest teha järeldust, et pooltel oli kokkulepe laenu V. Antohale ühiseks tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vastavalt TsK § 272 lg 1 oli suuline laenuleping 49 000 krooni laenamise kohta sõlmitud V. Antoha ja kostja vahel ning seega tekkis üksnes kostjal selle järgi laenu tagasimaksmise kohustus.

loovutanud 14.12.2004 hagejale ning kostja on põhivõlast ära tasunud 20 400 krooni, on kostja võlgnevus hageja ees laenu tagasimaksetena kokku 28 600 (49 000 – 20 400) krooni. Kostja väidete kohaselt on ta V. Antohale ja hagejale makseid tehes tagastanud kogu laenu, kuid ringkonnakohus leiab, et see kostja väide ei ole tõendatud. Kostja on esitanud oma väite tõendamiseks Larissa Žurakovskaja, Helvi Mihno, Anatoli Mihno ja Andres Langi kirjalikud seletused (tl-d 58-60, 75, tõlked tl 66-68), kuid kohus ei saa neid käsitleda ei dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 ega ka tunnistajate ütlustena TsMS § 251 tähenduses. Selleks, et nimetatud isikute seletusi saaks käsitada tunnistajate ütlustena, pidanuks kostja taotlema maakohtult nende tunnistajatena ülekuulamist, kuid kostja taolist taotlust maakohtule ei esitanud. Kuna kostja ei ole esitanud kohaseid tõendeid laenu tagasimaksete tegemise kohta 20 400 kroonist suuremas ulatuses ja laenukohustuse ülejäänud osas täitmist ei saa tuletada ka pooltevahelisest meilivahetusest novembris-detsembris 2005. a, milles hageja on nõudnud kahe kuu laenuvõlgnevuse tasumist (tl-d 94-96), ega asjaolust, et pooltel on ühine laenukohustus pangalt võetud 80 000 krooni laenu tagasimaksmise osas, mille täitmisest hageja väidetavalt ei võta osa, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale V. Antohaga sõlmitud lepingu mittekohasest täitmisest tulenev võlgnevus 28 600 krooni.. Nimetatud summa tuleb kostjalt TsK §-de 272 lg 1 ja 173 lg 1 ning VÕS § 108 lg 1 alusel hageja kasuks põhivõlana välja mõista.

suuruses summas. Arvates 30.12.2008 tuleb kostjalt TsMS § 367 kohaselt välja mõista viivist tasumata põhivõlalt 0,03% päevas kuni võla täieliku tasumiseni.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.