lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-12866/7

Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.09.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-12866/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-07-12866

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 24.septembril 2007

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

JT’i (isikukood XXX, elukoht: AÜ XXX) hagi AÜ (registrikood XXX, asukoht: XX) vastu kinnistule ja tuletõrjeveehoidlale juurdepääsu võimaldamiseks, selle eest tasu suuruse määramiseks ning sõidukite parkimise õiguse tunnistamiseks. AÜ vastuhagi JT’i vastu kinnistu juurdepääsutee ja selle kasutamise tasu suuruse määramiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

03.09.2007 avalikul sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised

hageja/vastukostja ja hageja/vastukostja nõustaja IT kostja/vastuhageja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed ÜO ja UM kostja/vastuhageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva

Kohtuotsuse resolutsioon Nii hagi kui vastuhagi rahuldada osaliselt. Määrata juurdepääs JT ́i le kuuluvale kinnistule asukohaga XXX mööda AÜ üldmaad, mis kulgeb vastavalt 1969.aastal kinnitatud plaanile (t lk 23) mööda ajaloolise XXX siseteed alates AÜ väravast kuni oma kinnistuni nr XXX. Jätta rahuldamata hageja nõuded juurdepääsu saamiseks 1969.aasta plaanil (t lk 23) märgitud tiik-veehoidlale ja puurkaevule ning õiguse saamiseks parkida sõiduautosid AÜ üldmaal, mis piirneb hagejale kuuluva kinnistuga. Määrata juurdepääsu ja selle kasutamise tasuks 365.00 (kolmsada kuuskümmend viis) krooni aastas. Keelata JT ́il parkida autosid AÜ-le kuuluval kinnistul. Kummagi poole menetluskulud jäävad tema oma kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju

Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja/vastukostja nõue ja põhjendused ning seisukoht vastuhagiavalduse osas Hagiavalduse kohaselt on hageja/vastukostja alates 06.08.1998 kinnistu asukohaga AÜ omanik. Juurdepääs nimetatud kinnistule toimub kostja/vastuhageja sisetee kaudu vastavalt 1969.aastal kinnitatud ja käesoleva ajani kehtivale detailplaneeringule. Kui hageja/vastukostja hakkas 2002.aastal ehitama oma kinnistule uut maja, keeldus kostja/vastuhageja hagejale/vastukostjale värava, mille kaudu saab kostja/vastuhageja territooriumile, võtmeid andmast ning hiljem paigutati vastavale territooriumile veel üks värav, mille võtmed hagejal/vastukostjal samuti puuduvad. Seega kadus hagejal/vastukostjal võimalus tuletõrjeveehoidlale ja oma kinnistule pääsemiseks. Hageja/vastukostja kinnistu eraldamisest kostja/vastuhageja koosseisust hagejal/vastukostjale teatatud ei ole. Kostja/vastuhageja liikmeks hagejat/vastukostjat ei võeta. Eeltoodu alusel palub hageja võimaldada juurdepääs tuletõrjeveehoidlale ja kinnistule asukohaga AÜ . Menetluskulud palub hageja/vastukostja jätta kostja/vastuhageja kanda. Hagiavalduse täpsustuses leiab hageja/vastukostja, et kostja/vastuhageja poolt pakutud tee kasutamise tasu summas 200,00 krooni kuus ei ole põhjendatud ja on ülemäära kõrge. Tasu peab olema mõistlik. Kuna kostja/vastuhageja keeldub seadusvastaselt hagejat/vastukostjat oma liikmeks võtmast, on hageja/vastukostja seisukohal, et tasu tee kasutamise eest ei tohiks ületada liikmete poolt makstavat tasu. Eeltoodu alusel palub hageja/vastukostja määrata tee kasutamise tasuks 365.00 krooni aastas ja tunnistada hageja/vastukostja õigust kasutada kostja/vastuhageja üldmaad kolme sõiduki parkimiseks. Hageja/vastukostja vastuhagi ei tunnista. Vaidlusalust juurdepääsuteed ei kasuta hageja/vastukostja ainuisikuliselt. Samuti ei tohiks hinna arvutamisel kohaldada hindu, mis kehtivad elamumaa ostmisel. Kostja/vastuhageja poolt toodud hinna arvestused on umbkaudsed ja ebaloogilised. Eeltoodu alusel palub hageja/vastukostja jätta vastuhagi rahuldamata. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja/vastukostja esitatud nõude ja põhjenduste ning vastuhagiavalduse osas esitatud seisukohtade juurde. II Kostja/vastuhageja seisukoht hagiavalduse osas ning nõue ja põhjendused Kostja/vastuhageja peab hagi eset ebatäpseks. Kostja/vastuhageja oli esmaselt (kuni viimase istungini) arvamusel, et vaidluse esemeks on juurdepääsu kasutustingimused (s h hind), mitte aga juurdepääsu võimaldamine või mittevõimaldamine. Hageja/vastukostja kinnistu ei asu kostja/vastuhageja territooriumil ja hageja/vastukostja ei ole kunagi olnud kostja/vastuhageja liige. Samuti ei ole juriidiliselt võimalik hagejale/vastukostjale kuuluvat kinnistut kostja/vastuhageja koosseisust eraldada. Kostja/vastuhageja esitas 12.11.2005 hagejale/vastukostjale tee kasutuse lepingu projekti, milles muuhulgas oli tee kasutamise tasuks pakutud 200.00 krooni kuus, kuid hageja/vastukostja lükkas selle ettepaneku tagasi. Kostja/vastuhageja on seisukohal, et kuivõrd kokkulepet juurdepääsu kasutamise tähtaja ning tasu suuruse osas ei ole saavutatud, peab kohus määrama pooltevahelise kasutuslepingu tingimused. Menetluskulud palub kostja/vastuhageja jätta hageja/vastukostja kanda. 12.06.2007 toimunud korraldaval kohtuistungil kostja/vastuhageja esindajad hageja/vastukostja ettepanekuga tee kasutamise tasuks 365.00 krooni aastas määramisega ei nõustunud, kuna kostja/vastuhageja kulutused on suuremad. Samuti ei nõustunud kostja/vastuhageja esindajad sellega, et hageja/vastukostja tahab maad kasutada parkimiseks. Kostja/vastuhageja esindajatele jääb ka arusaamatuks, miks hageja/vastukostja nõuab juurdepääsu tuletõrjeveehoidjale. Vastuhagiavalduse kohaselt on kostja/vastuhageja seisukohal, et hagiavalduses viidatud detailplaneering, mis on koostatud veel ajal, mil puudus maa eraomand ja asjaõigusseadus, ei saa tühistada kostja/vastuhageja õigust keelata võõrastel oma maale sisenemast. Tuletõrjeveehoidla näol on aga tegemist üksnes kokkukuivanud mudase lombiga. Juhul, kui kostja/vastuhageja

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

territooriumil asuks tuletõrjeveehoidla, siis kahtlemata võimaldaks kostja/vastuhageja Päästeameti vastavatele sõidukitele juurdepääsu. Maa juurdepääsutee kasutamise tasu oleks turupõhise arvestuse kohaselt vähemalt 590.63 krooni aastas ja kulupõhise arvestuse kohaselt vähemalt 230.77 krooni kuus. Eeltoodu alusel palub kostja/vastuhageja jätta hagi tervikuna rahuldamata ja hagi rahuldamise korral rahuldada vastuhagi: määrata juurdepääsuteeks üksnes teelõik avalikult kasutatavalt teelt otse hagejale/vastukostjale kuuluva kinnistuni ja mitte kuhugi mujale, määrata juurdepääsu kasutamise tasu suuruseks mitte vähem kui 200.00 krooni kuus ja keelata hagejal/vastukostjal kohtu poolt määratud juurdepääsuteel autode parkimine. Sisulisel kohtuistungil jäid kostja/vastuhageja esindajad hagi osas esitatud seisukohtade ning nõude ja põhjenduste juurde, tuues juurde vastuväite, mille kohaselt kuna puudub haldusakt, mis keelaks hagejal kasutamast juurdepääsu maanteelt oma kinnistule, siis võõralt maalt juurdepääsu nõudmine on alusetu. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ning kostja esindajate selgitused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja; juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel; kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus; juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

1.Asjas puudub vaidlus, et hagejale kuulub kinnistu, milline maatükina ja vastavalt teatud ajahetkel kehtinud seaduslikule maakasutusõigusele kuulus ajalooliselt aiandusühistu (kooperatiivi) koosseisu krundina nr 1. Nimetatud asjaolu on tõendatud AÜ krundite maa ostueesõigusega erastamise dokumentidega (t lk 33-42) ja kinnistusraamatu väljavõttega (t lk 28).
2.Tõendite sisulise uurimise tulemusena on kohus seisukohal, et tõendatud on ka hagejal muu seadusliku juurdepääsu võimaluse puudumine oma elamumaale kui mööda kostja kinnistul asuvat teed ja ka muu juurdepääsu rajamise võimatus. Poolte vahel puudub vaidlus, et alates aastast 2002 hageja endise aiandusühistu ajaloolist kruntidevahelist teed ei kasuta põhjusel, et kostja sulges selle väravaga hageja maatüki piiril, hagejal väravavõti puudub. Samuti puudub vaidlus, et hageja on sellest ajast kasutanud kinnistult väljapääsemiseks otseteed tema kinnistu kõrval asuvale avalikult kasutatavale teele (XXX). Nimetatud asjaolusid tõendab ka fotod t lkdel 70 ja 87. Asjaolu, et selline juurdepääs kinnistule ei ole seaduslik ning et seda ei ole ka võimalik tulenevalt liiklusohutusest seadustada, on tõendatud Põhja Regionaalse Maanteeameti direktori asetäitja e-kirja teel esitatud vastusega (t lk 15) hageja abikaasa järelepärimisele (t lk 14). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu peaks nimetatud asjaolu (võimalus rajada juurdepääs otse avalikult kasutatavale teele) olema tõendatud nimelt jõustunud keelduva haldusaktiga ja hageja kasutanud ka ettenähtud kaebeõigust. Pädeva Maanteeameti ametiisiku vastus selle kohta, et sellise juurdepääsu tee rajamist pädev ametkond võimalikuks ei pea, on ja peabki olema mõistlikule inimesele piisav edasiseks tegutsemiseks teiste võimalustega probleemi lahendamiseks. Kostja ei esitanud Maanteeameti direktori asetäitja kirjas sisalduvat keelduvat seisukohta ümberlükkavaid tõendeid.
3.Otsuse punktis 2 leidis seega tõendamist juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus --hagejal juurdepääsu puudumine oma kinnistule avalikult teelt. Kohtule ei esitatud tõendeid hagejal veel muu seadusliku juurdepääsu võimaluse kohta kui hagetav juurdepääs. Juba otsuse punktis 1 leidis tõendamist, et hagetava juurdepääsu näol on tegemist ajaloolise aianduskooperatiivi-sisese teega ja hageja kinnistu kuulus ajalooliselt sama aianduskooperatiivi

kruntide koosseisu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse (Harku vallavalitsuse) poolt kostjale saadetud kirjale 27.10.2005 (t lk 10) olid kõikide aianduskooperatiivide maakorralduslikud küsimused määratud kinnitatud planeeringuga, kusjuures hilisemate kooperatiivide vara erastamistel ja hilisematel kruntide ostueesõigusega erastamisel oli aluseks sama planeeringulahendus ning igale krundile nähti ette juurdepääsu võimalus ühistu liikmete ühiskasutusse jäänud maa kaudu; Harku Vallavalitsuse 07.03.1997 korraldus nr 212 katastriüksuste, sealhulgas aiandusühistu üldmaa katastriüksuse, moodustamise kohta sisaldas tingimuslikku kohustust ühistule tagada juurdepääs kõigile ühistu nimekirjas olnud kinnistutele, sest vastasel juhul ei oleks üldmaa katastriüksust moodustatudki. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et ajaloolise aianduskooperatiivi sisetee kasutamise õigusele juurdepääsuks oma kinnistule (endisele aianduskooperatiivi krundile nr 1) ei saa omada tähtsust asjaolu, kas kinnistu omanik on selle ühistu liige või mitte. Liikmelisus saab omada tähtsust juurdepääsu kasutamise tasu määramisel. Kohtule jääb arusaamatuks poolte vaidluse sisu seoses hageja liikmelisusega, kuid kuna nimetatud vaidlus väljub antud tsiviilasja piiridest, siis lähtub kohus käesolevas lahendis vaid asjaolust, et hageja ei ole senini kostja liige ning nendevahelisi suhteid ei reguleeri mittetulundusühistuseaduse sätted. Nimetatud asjaolu muutumisel on huvitatud isikul õigus pöörduda kohtusse juurdepääsutingimuste muutmiseks.

4.Otsuse punktis 3 leidis seega tõendamist hageja õigus kasutada juurdepääsu võimalusena oma kinnistule ajaloolist aianduskooperatiivi siseteed ühistu väravast kuni oma kinnistuni, milline erastati ühistule üldmaana eesmärgiga tagada juurdepääs avalikult teelt kõigile endise aianduskooperatiivi koosseisu kuulunud kinnistutele ning et alates aastast 2001 hagejale kuuluv kinnistu on üheks ajalooliselt aianduskooperatiivi kooseisus kuulunud krundiks. Selline juurdepääs annab lisaks hagejale ja tema perekonnale õiguse kasutada kostja kinnistut nii hageja kinnistule pääsemiseks kui sealt lahkumiseks kõigile isikutele, kel on hageja nõusolek tema kinnistule saabumiseks ja /või sealt lahkumiseks nii jalgsi kui autodega. Kuna hageja kinnistu näol on tegemist elamumaaga ja sel asub elamu, mida hageja ja tema perekond kasutavad alaliselt elamiseks, siis annab käesolev kohtuotsus hagejale õiguse juurdepääsuks oma kinnistule ka muu transpordiga, mis on vajalik kinnistu ja sel asuva elamu igapäevaseks mõistlikuks majandamiseks, arvestades loomulikult konkreetse tee seisukorda ja kandevõimet. Kostja peab kõrvaldama kõik takistused oma kinnistult, millised võivad takistada hagejal ühistu siseteed alates ühistu väravast kuni hageja krundini kasutamast. Hageja peab kostjale kuuluvat teed kasutama heas usus ja hoiduma mistahes tee seisukorra halvendamisest. Pooled peavad kõik läbipääsu kasutamisega tekkida võivad probleemid lahendama inimeste mõistliku ühiselu ja vastastikuse arvestamise ja austuse põhimõtete alusel.
5.AÕS § 156 lg 1 käsitleb kinnisasja omaniku kohustust võimaldada oma kinnisasja kasutada teise kinnisasja omanikul vaid juurdepääsu võimaldamiseks oma kinnisasjale. Seadus ei võimalda nõuda juurdepääsu võõral kinnistul asuvatele rajatistele vmt. Selline juurdepääs saab toimuda vaid poolte kokkuleppel. Sama kehtib ka kostja kinnistule sõidukite parkimise kohta. AÕS § 68 lg-de 1 ja 2 kohaselt on omand isiku täielik võim asja üle ja omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kostja ei ole nõus lubama hagejale juurdepääsu tema kinnistul asuvale puurkaevusele ja tiigile ega lubama oma maale parkida hageja, tema perekonnaliikmete ja/või tema külaliste sõidukeid (pooled vastavat kokkulepet ei saavutanud), kohtul aga puudub seadusest tulenev võimalus kostjat selleks kohustada. Hageja on sunnitud lahendama võimalikud probleemid veevarustusega oma kinnistul muu moel kui kostjale kuuluva puurkaevu abil. Võimalik vajadus kasutada aga tiiki tuletõrje veevõtukohana (vastavalt Põhja-Eesti Päästekeskuse planeerimisrühma juhataja vastusele kostja järelepärimisele (t lk 80) ei ole nimetatud ametkonna teada tegemist nõuetele vastava tuletõrje veevõtukohaga) on reguleeritud kehtiva teeseaduse (TeeS) § 33 lg-ga 8, mille kohaselt peab eratee omanik lubama oma teed kasutada muuhulgas alarmsõidukil. Ka on hageja sunnitud lahendama oma külaliste parkimisprobleemid oma kinnistu piirides.
6.Kohus lahendab antud asjas poolte vaidlust kasutada kostja kinnistul olemasolevat teed. Seega mööda seda teed juurdepääsu kasutamiseks tasu suuruse määramisel arvestab kohus muuhulgas samuti asjaolu, et kasutama hakatakse teed selles seisundis, nagu ta antud ajahetkel on. Kohus ei nõustu ei kostja turupõhise ega kulupõhise tasu arvestusega ja leiab, et kumbki neist ei ole konkreetseid asjaolusid ja varasemat selle tee kasutamise tava (kuni kostja tegi kasutamise võimatuks) arvestades mõistlik. Hageja juurdepääs on määratud mööda ajaloolist aianduskooperatiivi siseselt selle kooperatiivi koosseisu kuulunud kruntide vahelist teed. Asjaolu, et see tee-ala on kinnistusraamatusse kantud elamumaana (t lk 27), ei muuda võimalikuks hageja poolt koos teiste sama ühistu ajaloolistesse piiridesse jäävate kinnistute nr 2, 3, 4 ja 6 omanikega kasutatavat 4,5 m laia ja u 50 m pikkuse tee võõrandamist sihtotstarbeliseks kasutamiseks (sellele elamu ehitamiseks). Kohus on seisukohal, et arvesse ei saa võtta ka tee omanikul tulevikus tekkida võivaid kulutusi korrashoiuks. Kulutuste tegemine kostja poolt võib olla aluseks hilisemale juurdepääsutingimuste (näiteks tasu suuruse) muutmise nõudele. Ainus reaalne ja mõistlik alus tasu arvestamisele on kohtu arvates konkreetsete poolte vahel kostja poolt tasumisele kuuluva maamaksu suurus, milleks kostja arvestuste kohaselt on 202.28 krooni aastas. Hageja sellele arvestusele vastu ei vaielnud. Kuna hageja poolt pakutud tasu 1.00 kroon iga päeva eest aastas (kokku 365.00 krooni) ületab kogu aasta maamaksu summa, muid vastuvõetavaid tasu arvestusi aga kohtule ei esitatud, siis lähtubki kohus tasu määramisel nimetatud summast. Nimetatud summa aastas tagab kostjale nii reaalse tegeliku ja ka hetkel olemasoleva kulu (maamaksu) hüvitamise kui kasutamise eest tasu. Kohus möönab, et tasu ei ole küll märkimisväärselt suur, kuid kohus on veendumusel, et sellega ei rikuta koormata kinnisasja omaniku huve, kuna aiandusühistu ei ole teedealuse maa erastamisest ja omanikuna kinnistusse kandmisest alates saanud arvestada nende teede alla jääva maatüki osas mingi muu majandamisega kui juurdepääsu võimaldamisega endistele kruntidele (nüüdsetele kinnistutele). Hagejale kuuluv kinnistu on üks kahekümne kahest ajaloolisest krundist ning lisaks teistele ka hageja poolt tee kasutamine ei saa kostja omandiõigust kuidagi piirata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud kohtu otsustustele kuuluvad nii hagi kui vastuhagi rahuldamisele osaliselt. Seega on mõistlik jätta ka kummagi poole menetluskulud vastava poole enda kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja