OÜ K hagi AF vastu võla 44 750,00 krooni saamiseks.
Hagi läbi vaadatud avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad
06.09.2007 Hageja: OÜ K(registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Üllar Aedna (XXX) Kostja: AF(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (OÜ XXX)
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja Üllar Aedna, kostja esindaja A. Smelov
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AF(isikukood XXX) OÜ K(registrikood 10307231) 44 750 (nelikümmend neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
3.Menetluskulud jätta kostja Amir Fatkullini kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.
04.10.2006 OÜ K(edaspidi KVB või hageja) esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse maakleritasu ja viivise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu kohus jätkas menetlust hagimenetluses. 21.12.2006 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 11.05.2005 sõlmis kostja hagejaga maaklerilepingu korteriomandi, asukohaga Pae tn 68 – 45 Tallinnas müügilepingu sõlmimise vahendamiseks. Hageja asus maaklerilepingut täitma ja leidis müügilepingu sõlmimisest huvitatud isiku T. J , kellega kostja jõudis 2005.a. septembris hageja vahendusel kokkuleppele korteriomandi müügilepingu tingimustes, s.h. korteri müügihinnas 777 000 krooni ja
müügilepingu sõlmimises hiljemalt 20.10.2005.a. Hageja, kostja ja kostja abikaasa ning ostja sõlmisid heade kavatsuste protokolli, milles dokumenteeriti poolte kokkulepe korteriomandi müügitingimustes ning milles kostja ja kostja abikaasa kinnitasid oma valmisolekut tasuda hagejale vahendustasu. Ostja asus tegema ettevalmistusi müügilepingu täitmiseks, s.h. taotles pangalt krediiti ja tellis korteriomandi kui pangalaenu tagatise hindamiseks hindamisakti. Hageja broneeris müügilepingu sõlmimiseks notariaja. 03.10.2005 sõlmisid kostja ja kostja abikaasa asjaõiguslepingu ning vormistasid kinnistamisavalduse, mille alusel kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kostja abikaasa IF. Hagejat ega ostjat toimingust eelnevalt ei informeeritud. 12.10.2005 postitas kostja hagejale 07.10.2005 dateeritud kirja, milles soovib maaklerilepingu tühistada. Samal kuupäeval postitas hagejale 11.10.2005 kuupäevaga dateeritud kirja ka kostja abikaasa IF, kes teatas, et peab maaklerilepingut tühiseks. Hageja nõuetele ja järelepärimistele müügilepingu sõlmimise kohta vastas kostja, et on abikaasade ühisvara jagamise teel võõrandanud korteriomandi oma abikaasale ning korteriomandi müügilepingut sõlmida ei kavatse. Sama kinnitas kostja abikaasa. 14.11.2005 saatis hageja kostjale nõudekirja 36 674,40 krooni maakleritasu maksmiseks, märkides, et kui kostja tasub maakleritasu asemel 21.11.2005.a. 25 000 krooni leppetrahvi, loeb hageja sellega ühtlasi maakleritasu tasumise kohustuse täidetuks. Samas nõudekirjas tegi hageja maaklerilepingu ülesütlemise avalduse. 23.11.2005 kostja saatis hageja nõudekirjale vastuse, milles keeldus nõude täitmisest. Ühtlasi teatas kostja, et korteriomand oli abikaasade ühisomandis, korteri müümiseks oli vajalik kostja abikaasa nõusolek ja kostja abikaasa keeldus korteriomandit müümast. Kostja oli sunnitud nõustuma abikaasa nõudega, et korteriomand jääb abikaasa omandisse. 05.04.2006 saatis hageja kostjale uue kirjaliku nõude maakleritasu tasumiseks, selgitades, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue nii maakleritasu tasumiseks, kahju hüvitamiseks kui leppetrahvi tasumiseks.. Kostja maakleritasu ega leppetrahvi tasumise nõuet ei täitnud ega ole tasunud võlgnevusele lisandunud viivist. Hageja nõuab AF alternatiivsete nõuetena maakleritasu või leppetrahvi või kahjuhüvitist 25 000 krooni, taotledes rahuldada kahjuhüvitise nõue ainult juhul, kui leppetrahvi nõue jääb rahuldamata ning rahuldada leppetrahvi nõue üksnes juhul, kui maakleritasu nõue jääb rahuldamata. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised: leppetrahvi kõrvalnõudena summas 19750 krooni; maakleritasu väljamõistmise korral 22.11.2005 – 06.09.2007 50 krooni päevas, kuid mitte rohkem, kui 24 750 krooni ja edasi alates 07.09.2007 50 krooni päevas kuni põhinõude tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.05.2007 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et on nõus hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud faktiliste asjaoludega ega soovi neid üle korrata. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et kostja rikkus lepingukohustusi ja tekitas hagejale kahju. Maaklerileping oli sõlmitud kostja ja hageja vahel, kuid korteri müümiseks oli hädavajalik kostja abikaasa nõusolek, sest korteriomand oli abikaasade ühisvaraks. Kostja kavatsust korterit müüa tõendab ka korteri ostu-müügi eelleping, mis sõlmiti KVB vahendusel. Korteri müümine ja edaspidi kahe korteri ostmine oli abikaasade ühisvara jagamise variandiks, kuid viimaselt hetkel keeldus kostja abikaasa korteri müümisest. Kostja ei ole korteri müümisest keeldunud. Kuivõrd kostja ei ole korteri müümisest keeldumises süüdi, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt
leppetrahvi maaklerilepingu p 3.6 alusel, sest kostja ei ole korteri müümisest põhjendamatult keeldunud. Kostja abikaasa poolt müügilepingu sõlmimisest keeldumine ei olnud kostja mõju- ja riskipiirkonda jääv asjaolu. Kostja ei vastuta lepingu mittetäitmise eest, sest leping jäi täitmata kostjast mitteoleneval põhjusel. Kostja leiab, et kohustuse rikkumine vabandatav, sest tegemist oli vääramatu jõuga. Samuti kostja märgib, et hageja vahendusel sõlmitud heade kavatsuste protokoll on TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, sest see korteriomandi müügi eellepinguna ei olnud sõlmitud kinnisasja müügilepingule sätestatud kohustuslikus vormis. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja palub jätta hagi täies ulatuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
06.09.2007 kohtuistungil pooled jäid oma kirjalike seisukohtade juurde. Kostja esindaja taotles kohtuistungi edasilükkamist, sest kostja soovivat kompromissi sõlmida. Samuti kostja leidis, et kuivõrd heade kavatsuste protokoll on tühine, ei ole hageja tõendanud, et on korteriomandile ostja leidnud, sest tühine leping ei saa olla tõendiks. Eelneva alusel kostja leiab, et maaklerilepingust tulenevad kohustused on hageja poolt täitmata ja tal ei ole õigust tasu nõuda. Kostja palub juhul, kui kohus hagi rahuldab, jätta viiviste nõue rahuldamata. Hageja märkis, et kostja oma kirjalikus vastuses nõustus hagi faktoloogiaga, seega seda asjaolu ei ole vaja tõendada. Hageja poolt lepingu täitmata jätmine on uus asjaolu, mida kostja ei ole varem esile toonud ning hageja taotles selle väite tähelepanuta jätta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja ja kostja vahel 11.05.2005 sõlmitud maaklerilepinguga kostja käsundiandjana tegi hagejale ülesandeks objekti aadressiga XXX Tallinnas müügitehinguteks vajalike eeltoimingute korraldamise ning müügilepingu sõlmimise vahendamise, s.h. lepingu punktis 2 toodu teostamise. Lepingu punktis 1.4. leppisid pooled kokku käsundiandjale osutatud käsundi eest makstavas vahendustasus 4 % tehinguhinnast, millele lisandub käibemaks, tehinguhinnaks loetakse notariaalse võõrandamislepingu hinda. Samuti pooled leppisid kokku, et kui käsundiandja lepingu kehtivuse ajal võõrandab lepingu eseme maakleri vahenduseta või muudab ühepoolselt lepingus või selle lisades fikseeritud tingimusi või põhjendamatult keeldub lepingu eseme müümisest maakleri poolt leitud potentsiaalsele ostjale, on maakleril õigus nõuda käsundiandjalt kõikide tehtud kulutuste hüvitamist ja leppetrahvi lepingu tasu suuruses summas, s.o. 25 000 krooni, millele lisandub käibemaks
2.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pooltevahelise maaklerilepingu alusel hageja vahendas maaklerilepingu esemeks oleva korteriomandi võimaliku ostja, kellega pooled ja kostja abikaasa sõlmisid 08.09.2005 kirjaliku heade kavatsuste protokolli korteriomandi müümiseks hageja vahendatud ostjale T. J hinnaga 777 000 krooni, kohustudes müügitehingu notariaalselt vormistama hiljemalt 20.10.2005.a. Samuti ei ole vaidlust selles, et müügitehing jäi sõlmimata ning 03.10.2005, s.o. enne müügitehingu heade kavatsuste protokollis kokkulepitud tähtaega, kostja võõrandas abikaasade ühisvara jagamise korras korteriomandi oma abikaasale IFle, kes kanti omanikuna kinnistusraamatusse 27.10.2005.a. 12.10.2005 hageja sai kostjalt teate, milles kostja soovib maaklerilepingu tühistada.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus maaklerilepingust tulenevaid kohustusi ning kas kostjal on kohustus hagejale tasuda.
4.Kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kõiki tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et kostja on maaklerilepingust tulenevaid käsundiandja kohustusi rikkunud ja vastutab korteriomandi müügilepingu sõlmimata jäämisest tulenevate tagajärgede eest. Hagi on põhjendatud alternatiivsetest nõuetest leppetrahvi ja viiviste väljamõistmise nõuete osas.
5.Esmalt kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolud kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus omaksvõtt protokollitakse. TsMS § 231 lg 3 järgi võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaoludest. Käesolevas asjas on kostja kirjalikus vastuses kohtule kinnitanud nõusolekut hageja poolt esitatud faktiliste asjaoludega, kostja ei ole väitnud TsMS § 231 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemist. Kostja on muu hulgas omaks võtnud hageja faktiväite, et hageja osundas võimalusele sõlmida müügileping T. J , hagejal puudub vajadus nimetatud asjaolu täiendavalt tõendada. Eeltoodu alusel kohus jätab tähelepanuta kostja väite, et hageja ei ole maaklerilepingust tulenevate hageja kohustuste täitmist tõendanud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti (VÕS § 658 lg 2). Tulenevalt VÕS § 664 lg-st 1 on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest.
7.Vaidlusaluse maaklerilepingu alusel vahendatud teenuse tulemusel korteriomandi ostumüügilepingut ei sõlmitud, mistõttu ei ole maakleril tekkinud VÕS § 664 lg 1 sätestatud õigust saada maakleritasu. Tehingu mittesõlmimine oli hagejale teada enne notariaalse lepingu sõlmimiseks määratud tähtpäeva. Kuna tehingut ei sõlmitud, ei ole olemas ka tehinguhinda, mida võtta vastavalt maaklerilepingu punktile 1.4. aluseks maakleritasu arvestamisel. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue maakleritasu saamiseks põhjendamatu.
8.Teise alternatiivse nõudena hageja taotleb leppetrahvi väljamõistmist. VÕS § 158 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on leppinud kokku leppetrahvis summas 25 000 krooni. 14.11.2005 hageja esitas kostjale leppetrahvi tasumise nõude. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist ja on põhjendatud. Kohus rahuldab leppetrahvi nõude alljärgnevatel põhjustel.
9.Kostja väited tema abikaasa nõusoleku puudumise kohta on tõendamata. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja abikaasa nõusolek on asjaolu, mis jäi hageja mõjupiirkonda. Maaklerilepingu punktis 2.2.1. kostja käsundiandjana kohustus maaklerit piisavalt instrueerima kõigis lepingu eset ning lepingu eseme müüki puudutavates küsimustes. Lepingu punktis 3.1. kostja käsundiandjana kinnitab, et omab õigust ja volitusi lepingu sõlmimiseks ning lepinguga antud käsundi täitmiseks. Samuti võttis kostja lepingu punktis 3.2. endale vastutuse kahju eest, mis ta põhjustas maaklerile seoses lepingu eset puudutava ebaõige informatsiooni esitamisega või olulise informatsiooni mitteesitamisega. Kinnistusraamatu väljavõttest (t.l. 34) nähtub, et AFoli omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Maaklerilepingu punktis 1.6.3. kostja kinnitab, et on korteriomandi omanik ja et kolmandate isikute õigused korteriomandile puuduvad. Kostja
oma kirjalikus vastuses hagile tunnistas, et maaklerilepingu sõlmimine oli tingitud sellest, et kostja oli abikaasaga tülis, abikaasade ühisvara jagamiseks plaaniti korteriomand müüa ja osta 2 eraldi korterit. Sama kinnitas kostja oma kirjalikus vastuses hagile. Seega oli kostja maaklerilepingu sõlmimise ajal teadlik, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. Lisaks nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et maaklerilepingu täitmise käigus on kostja abikaasa müügiprotsessi kaasatud. Menetlusosaliste seletustest selle kohta, et võimalikele ostjatele korteriomandi näitamisel oli kodus kas kostja või tema abikaasa, järeldub samuti, et kostja abikaasa oli algusest peale müügiprotsessist teadlik ja sellega nõus. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja väide, et hageja ei saanud olla teadlik kostja abikaasa nõusoleku puudumisest, sest sellist asjaolu maaklerilepingu sõlmimisel ei esinenud.
10.Õige ei ole kostja väide, et abikaasa nõusoleku mitteandmine on vääramatu jõud, mille tõttu kostja poolt lepingu rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 3 kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Õigusaktid ei kohusta sõlmima abikaasade ühisvaraks oleva kinnisvara müümise vahendamiseks maaklerilepingut mõlema abikaasaga. Eelnevalt kohus on tuvastanud, et korteriomandi ühisvara hulka kuulumine oli kostjale teada. Kostja ei ole väitnud, et ta ei teadnud, et ühisvara müümisel on vajalik abikaasa nõusolek. Vastupidi: 23.11.2005 kirjas hagejale (t.l. 40) kostja märgib, et on korduvalt suuliselt ja kirjalikult hagejale sellest asjaolust teada andnud. Kostjal oli õigus ainuisikuliselt sõlmida maaklerileping abikaasade ühisvaraks oleva korteriomandi müümiseks, kuid lepingu sõlmimisega võttis kostja endale riski, et müügileping võib abikaasa nõusoleku puudumise tõttu jääda sõlmimata. Asjaolu, mida kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võimalik ette näha ja millega ta pidi arvestama, ei ole käsitatav vääramatu jõuna.
11.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et müügitehing jäi ära kostjast sõltumatul põhjusel. 08.09.2005 heade kavatsuste protokolli sõlmimisega (t.l. 30 -33) on nii kostja kui ka tema abikaasa IF kinnitanud soovi ja nõusolekut müügitehingu tegemiseks. Asjaolu, et nimetatud dokument on vorminõuete tõttu tühine, ei välista selle alusel menetlusosaliste tahte ja tegevuse hindamist, eeldades, et kostja ja I. F tegutsesid heas usus ja ei olnud kohustuslikust vorminõudest kokkuleppe sõlmimisel teadlikud. Muu hulgas leppisid heade kavatsuste protokollile alla kirjutanud kostja ja tema abikaasa korteriomandi ostjaga kokku müügitehingu notariaalses vormistamises hiljemalt 20.10.2005.a. Enne määratud tähtpäeva saabumist kostja loobus korteriomandi müügi plaanist ja vormistas 03.10.2005 notariaalse asjaõiguslepingu abikaasale IFle korteriomandi omandiõiguse üleandmise kohta ja kinnistamisavalduse I. F omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Seega kostja ise loobus enne määratud tähtpäeva T. J korteriomandi müügilepingu sõlmimisest ning põhjendamatu on väide, et müügitehingut takistas kostja abikaasa nõusoleku puudumine. Kostja, sõlmides asjaõiguslepingu omandiõiguse oma abikaasale ülekandmise kohta, muutis võimatuks maaklerilepinguga endale võetud kohustuste täitmise. Kohus möönab, et kostja on vaba otsustama, kas lepingut sõlmida või mitte, kuid lepinguvabaduse põhimõte ei vabasta sellega kaasnevast vastutusest.
12.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kostja loobus müügilepingu sõlmimisest põhjendamatult. Kostja ja IF saatsid 12.10.2005 hagejale teated maaklerilepingu väidetava tühisuse kohta. Selleks ajaks oli notariaalselt vormistatud korteriomandi omandiõiguse üleminek kostjalt tema abikaasale ja kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldus omanikukande tegemiseks I. F kohta ning kostja poolt maaklerilepinguga endale võetud kohustuste täitmine sisuliselt võimatu. Kostja väited, et ta võõrandas korteriomandi oma abikaasale abikaasade ühisvara jagamiseks, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja 07.10.2005
dateeritud kirjast hagejale (t.l. 35) nähtub, et kostja pidas T.J kokku lepitud müügihinda 777 000 krooni ebapiisavaks. Nii märgib kostja, et maakler oleks pidanud teda hoiatama, et kinnisvarahinnad sügisperioodil tõusevad. Kohus leiab, et kostja ja tema abikaasa võisid eeltoodud põhjusel soovida müügilepingust loobuda, kuid ei soovinud taluda kaasnevaid tagajärgi.
13.Eelnevale lisaks on korteriomandi võõrandamine abikaasale käsitatav maaklerilepingu punktis 3.6. nimetatud võõrandamisena maakleri vahenduseta. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks (VÕS § 23 lg 2). Koostöökohustus hõlmab ka lepingupoole kohustust aidata mõistlikult kaasa lepingu täitmisele. Kostja on tegutsenud sellele vastupidiselt ja muutnud maaklerilepingu täitmise sisuliselt võimatuks. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus leiab, et hageja nõue leppetrahvi 25 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja soovib kostjalt viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest perioodi 22.11.2005 – 21.12.2006.a. summas 19 750 krooni (viivis 0,002 x võlgnevus 25 000 x päevade arv 395 krooni). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Maaklerilepingu punktis 3.3. on pooled kokku leppinud intressimääras 0,2 % maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole viivistearvutust vaidlustanud, kuid palus hagi rahuldamise korral jätta viiviste nõue rahuldamata. Kostja talle määratud tähtajaks 21.11.2005 leppetrahvi ei tasunud. Samuti ei tasunud kostja leppetrahvi 05.04.2006 kirjaga määratud täiendavaks tähtajaks 01.05.2006.a. Kohus leiab, et hageja taotlus leppetrahvi tasumisega viivitamise eest on põhjendatud ja rahuldab selle.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.