lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-27966/20

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-27966/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1836
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisVÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavusTsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 83 lg 1Tehingu vormi järgimata jätmineVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 158Leppetrahvi mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-27966/12Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.09.20072-06-27966/23Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.11.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-27966

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2008, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa hagi Amir Fatkullin vastu võla 44 750 krooni saamiseks Harju Maakohtu 24.09.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Amir Fatkullini apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa, esindaja Üllar Aedna Kostja Amir Fatkullin, esindaja Aleksei Smelov

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 24.09.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud kostja Amir Fatkullini kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel.

päeva

jooksul

otsuse

Asjaolud ja hageja nõue

1.11.05.2005 sõlmis Amir Fatkullin OÜ-ga Kinnisvarabüroo Uus Maa maaklerilepingu Tallinnas, x asuva korteriomandi müügilepingu sõlmimise vahendamiseks. Hageja asus maaklerilepingut täitma ja leidis müügilepingu sõlmimisest huvitatud isiku T. Jevdokimova, kellega kostja jõudis 2005 septembris hageja vahendusel kokkuleppele korteriomandi müügilepingu tingimustes, s.h korteri müügihinnas 777 000 krooni ja müügilepingu sõlmimises hiljemalt 20.10.2005. Hageja, kostja ja kostja abikaasa ning ostja sõlmisid heade kavatsuste protokolli, milles dokumenteeriti poolte kokkulepe korteriomandi müügitingimustes ning milles kostja ja kostja abikaasa kinnitasid oma valmisolekut tasuda hagejale vahendustasu. Ostja asus tegema ettevalmistusi müügilepingu täitmiseks, s.h taotles pangalt krediiti ja tellis korteriomandi kui pangalaenu tagatise hindamiseks hindamisakti. Hageja broneeris müügilepingu sõlmimiseks notari juurde aja.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 664 lg 1Maakleritasu maksmise kohustus
2.03.10.2005 sõlmisid kostja ja kostja abikaasa asjaõiguslepingu ning vormistasid kinnistamisavalduse, mille alusel kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kostja abikaasa I. Fatkullina. Hagejat ega ostjat toimingust eelnevalt ei informeeritud. 12.10.2005 postitas kostja hagejale 07.10.2005 dateeritud kirja, milles soovib maaklerilepingu tühistada. Samal kuupäeval postitas hagejale 11.10.2005 kuupäevaga dateeritud kirja ka kostja abikaasa I. Fatkullina, kes teatas, et peab maaklerilepingut tühiseks. Hageja nõuetele ja

järelepärimistele müügilepingu sõlmimise kohta vastas kostja, et on abikaasade ühisvara jagamise teel võõrandanud korteriomandi oma abikaasale ning korteriomandi müügilepingut sõlmida ei kavatse. Sama kinnitas kostja abikaasa.

3.14.11.2005 saatis hageja kostjale nõudekirja 36 674,40 krooni maakleritasu maksmiseks, märkides, et kui kostja tasub maakleritasu asemel 21.11.2005 25 000 krooni leppetrahvi, loeb hageja sellega ühtlasi maakleritasu tasumise kohustuse täidetuks. Samas nõudekirjas tegi hageja maaklerilepingu ülesütlemise avalduse. Kostja keeldus nõude täitmisest.
4.Hageja palub Amir Fatkullinilt alternatiivselt välja mõista maakleritasu või leppetrahvi või kahjuhüvitist 25 000 krooni, paludes rahuldada kahjuhüvitise nõude ainult juhul, kui leppetrahvi nõue jääb rahuldamata ning rahuldada leppetrahvi nõue üksnes juhul, kui maakleritasu nõue jääb rahuldamata. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivised: leppetrahvi kõrvalnõudena 19 750 krooni; maakleritasu väljamõistmise korral 22.11.2005 – 06.09.2007 50 krooni päevas, kuid mitte rohkem kui 24 750 krooni ja edasi alates 07.09.2007 50 krooni päevas kuni võla tasumiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista. Ta ei ole rikkunud lepingukohustusi ega hagejale kahju tekitanud. Maaklerileping oli sõlmitud kostja ja hageja vahel, kuid korteri müümisest keeldus kostja abikaasa, mitte kostja. Seega ei ole ta süüdi ega pea leppetrahvi maaklerilepingu p 3.6 alusel maksma. Kostja abikaasa keeldumine müügilepingu sõlmimisest ei olnud kostja mõju- ja riskipiirkonda jääv asjaolu. Kostja ei vastuta lepingu mittetäitmise eest, sest leping jäi täitmata kostjast mitteoleneval põhjusel. Kostja leiab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, sest tegemist oli vääramatu jõuga. Hageja vahendusel sõlmitud heade kavatsuste protokoll on TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, sest see ei olnud korteriomandi müügi eellepinguna ei olnud sõlmitud kinnisasja müügilepingule sätestatud kohustuslikus vormis. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohtuotsuse põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Amir Fatkullinilt hageja kasuks välja 44 750 krooni, sellest 25 000 leppetrahvi ja 19 750 krooni viivist.
7.Hageja ja kostja vahel 11.05.2005 sõlmitud maaklerilepinguga leppisid pooled muuhulgas kokku, et kui käsundiandja lepingu kehtivuse ajal põhjendamatult keeldub lepingu eseme müümisest maakleri poolt leitud potentsiaalsele ostjale, on maakleril õigus nõuda käsundiandjalt kõikide tehtud kulutuste hüvitamist ja leppetrahvi lepingu tasu suuruses summas, s.o 25 000 krooni. Asjas ei ole vaidlust, et hageja vahendas võimaliku ostja, kellega pooled ja kostja abikaasa sõlmisid 08.09.2005 kirjaliku heade kavatsuste protokolli korteriomandi müümiseks hageja vahendatud ostjale T. J hinnaga 777 000 krooni, kohustudes müügitehingu notariaalselt vormistama hiljemalt 20.10.2005. Samuti ei ole vaidlust selles, et müügitehing jäi sõlmimata ning 03.10.2005 kostja võõrandas abikaasade ühisvara jagamise korras korteriomandi oma abikaasale I. Fatkullinale, kes kanti omanikuna kinnistusraamatusse 27.10.2005. 12.10.2005 sai hageja kostjalt teate, milles kostja soovib maaklerilepingu tühistada.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus maaklerilepingust tulenevaid kohustusi ning kas kostjal on kohustus hagejale tasuda. Kohus leiab, et kostja on maaklerilepingust tulenevaid käsundiandja kohustusi rikkunud ja vastutab korteriomandi müügilepingu sõlmimata jäämisest tulenevate tagajärgede eest. Hagi on põhjendatud leppetrahvi ja viivise väljamõistmise nõuete osas.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja on muu hulgas omaks võtnud hageja faktiväite, et hageja osundas võimalusele sõlmida müügileping T. J.

Eeltoodu alusel kohus jätab tähelepanuta kostja väite, et hageja ei ole maaklerilepingust tulenevate hageja kohustuste täitmist tõendanud.

10.Kuna korteriomandi ostu-müügilepingut ei sõlmitud, ei ole maakleril tekkinud VÕS § 664 lg-s 1 sätestatud õigust saada maakleritasu.
11.Hageja taotleb leppetrahvi väljamõistmist. VÕS § 158 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on leppinud kokku leppetrahvis 25 000 krooni. 14.11.2005 esitas hageja kostjale leppetrahvi tasumise nõude, mida kostja ei rahuldanud. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist ja kuulub rahuldamisele.
12.Maaklerilepingu p-s 2.2.1 kohustus kostja käsundiandjana maaklerit piisavalt instrueerima kõigis lepingu eset ning lepingu eseme müüki puudutavates küsimustes. Lepingu p-s 3.1 kostja käsundiandjana kinnitab, et omab õigust ja volitusi lepingu sõlmimiseks ning lepinguga antud käsundi täitmiseks. Samuti võttis kostja lepingu p-s 3.2 endale vastutuse kahju eest, mis ta põhjustas maaklerile seoses lepingu eset puudutava ebaõige informatsiooni esitamisega või olulise informatsiooni mitteesitamisega. Kinnistusraamatu väljavõttest (t.lk 34) nähtub, et Amir Fatkullin oli omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Maaklerilepingu ps 1.6.3 kostja kinnitab, et on korteriomandi omanik ja et kolmandate isikute õigused korteriomandile puuduvad. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistas, et maaklerilepingu sõlmimine oli tingitud sellest, et kostja oli abikaasaga tülis, abikaasade ühisvara jagamiseks plaaniti korteriomand müüa ja osta kaks eraldi korterit. Seega oli kostja maaklerilepingu sõlmimise ajal teadlik, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. Lisaks nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et maaklerilepingu täitmise käigus on kostja abikaasa müügiprotsessi kaasatud. Menetlusosaliste seletustest selle kohta, et võimalikele ostjatele korteriomandi näitamisel oli kodus kas kostja või tema abikaasa, järeldub samuti, et kostja abikaasa oli algusest peale müügiprotsessist teadlik ja sellega nõus. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja väide, et ta ei saanud olla teadlik kostja abikaasa nõusoleku puudumisest, sest sellist asjaolu maaklerilepingu sõlmimisel ei esinenud.
13.Õige ei ole kostja väide, et abikaasa nõusoleku mitteandmine on vääramatu jõud, mille tõttu kostja poolt lepingu rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 3 kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostjal oli õigus ainuisikuliselt sõlmida maaklerileping abikaasade ühisvaraks oleva korteriomandi müümiseks, kuid lepingu sõlmimisega võttis kostja endale riski, et müügileping võib abikaasa nõusoleku puudumise tõttu jääda sõlmimata. Asjaolu, mida kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võimalik ette näha ja millega ta pidi arvestama, ei ole käsitatav vääramatu jõuna.
14.Kostja ei ole tõendanud, et müügitehing jäi sõlmimata kostjast sõltumatul põhjusel. 08.09.2005 heade kavatsuste protokolli sõlmimisega (t.l. 30 -33) on nii kostja kui ka tema abikaasa I. Fatkullina kinnitanud soovi ja nõusolekut müügitehingu tegemiseks. Muu hulgas leppisid kostja ja tema abikaasa korteriomandi ostjaga kokku müügitehingu notariaalses vormistamises hiljemalt 20.10.2005. Enne määratud tähtpäeva saabumist kostja loobus korteriomandi müügi plaanist ja vormistas 03.10.2005 notariaalse asjaõiguslepingu abikaasale I. Fatkullinale korteriomandi omandiõiguse üleandmise kohta ja kinnistamisavalduse I. Fatkullina omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Seega kostja ise loobus enne määratud tähtpäeva T. J korteriomandi müügilepingu sõlmimisest ning põhjendamatu on väide, et müügitehingut takistas kostja abikaasa nõusoleku puudumine. Kostja, sõlmides asjaõiguslepingu omandiõiguse oma abikaasale ülekandmise kohta, muutis võimatuks maaklerilepinguga endale võetud kohustuste täitmise. Kohus möönab, et kostja

on vaba otsustama, kas lepingut sõlmida või mitte, kuid lepinguvabaduse põhimõte ei vabasta sellega kaasnevast vastutusest.

15.Kohus tuvastas, et kostja loobus müügilepingu sõlmimisest põhjendamatult. Kostja ja I. Fatkullina saatsid 12.10.2005 hagejale teated maaklerilepingu väidetava tühisuse kohta. Selleks ajaks oli notariaalselt vormistatud korteriomandi omandiõiguse üleminek kostjalt tema abikaasale ja kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldus omanikukande tegemiseks I. Fatkullina kohta ning kostja poolt maaklerilepinguga endale võetud kohustuste täitmine sisuliselt võimatu. Kostja 07.10.2005 dateeritud kirjast hagejale (t.lk 35) nähtub, et kostja pidas T. J kokku lepitud müügihinda 777 000 krooni ebapiisavaks.
16.Eelnevale lisaks on korteriomandi võõrandamine abikaasale käsitatav maaklerilepingu p-s 3.6 nimetatud võõrandamisena maakleri vahenduseta. Kostja muutis maaklerilepingu täitmise võimatuks ja leppetrahvi 25 000 krooni väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja soovib kostjalt viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest perioodi 22.11.2005 – 21.12.2006 19 750 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Maaklerilepingu p-s 3.3 on pooled kokku leppinud intressimääras 0,2% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole viivise arvutust vaidlustanud, kuid palus hagi rahuldamise korral jätta viivise nõue rahuldamata. Kostja talle määratud tähtajaks 21.11.2005 leppetrahvi ei tasunud. Samuti ei tasunud kostja leppetrahvi 05.04.2006 kirjaga määratud täiendavaks tähtajaks 01.05.2006. Kohus leiab, et hageja taotlus leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivise saamiseks on põhjendatud ja rahuldab selle. Apellatsioonkaebuse põhjendused
18.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivse nõudena palub apellant tühistada kohtuotsus viivise ja kohtukulu osas ja uue otsusega jätta viivisenõue rahuldamata ja kohtukulud vastustaja kanda.
19.Kohtuotsus ei ole põhjendatud. Vastavalt maaklerilepingu p-le 3.6 on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 25 000 krooni, kui kostja põhjendamatult keeldub korteri müümisest. Tegelikult keeldus korterimüügist kostja abikaasa, mitte kostja. Kuna korter oli ühisvara, oli selle müügiks vaja abikaasa nõusolekut, millest I. Fatkullina keeldus. Apellant leiab, et viivise väljamõistmine leppetrahvi summalt on seadusega vastuolus. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Ebaõige ja tegelikele asjaoludele mittevastav on apellandi väide, mille kohaselt ta ei ole keeldunud korteri müümisest. Apellant on korteri müügiplaanist loobunud ise ja 03.10.2005

vormistanud notariaalse asjaõiguslepingu I. Faktullinale korteriomandi omandiõiguse üleandmise kohta. Seega muutis kostja võimatuks maaklerilepinguga endale võetud kohustuse täitmise.

23.Apellant ei ole kaebuses märkinud, millise seadusega on viivise nõue vastuolus. Maakohus on õigesti tuvastanud viivise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud ja ringkonnakohus ei korda neid. VÕS § 113 lg 2 sätestab võimaluse nõuda viivist kahjuhüvitise tasumisega viivitamisel. Apelallatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda.

U.Loonurm

I.Nõmm

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja