2-06-25691
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. september 2007.a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-06-25691
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi X vastu 3 247,40 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Elisa Eesti AS (rk 10261411, Vilmsi 47, 10126 Tallinn, esindaja: Raido Reinsalu, Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn) Kostja: X
esindajad
ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Elisa Eesti AS (endise nimega Elisa Mobiilsideteenused AS) sõlmis kostjaga liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest kogusummas 1 624,20 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud ning võlgneb hagejale 15.09.2006.a seisuga 1 624,20 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 15.09.2006.a, vähendades kostjale vastu tulles viivise nõuet kokku summas 1 623,20 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla koos viivistega kokku summas 3 247,40 krooni. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250.00 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud 10.08.2007.a Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRaks) § 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a, enne VÕSRaks jõustumist, kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg 1 sätestatust tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 lg 1 ja § 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud liitumislepinguga nr 0056048, arvetega nr 0020381543, 0020408020, GSM 256 kasutamise eeskirjadega. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse välja mõistmiseks.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.