Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

xxx esitas kohtule 20.02.2007 hagi xxx vastu võlgnevuse 200 000 krooni väljamõistmiseks, millest tagastamata krediidisumma 100 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 20 082.92

krooni, viivis 7 032.71 krooni, leppetrahv 20 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 51 984.37 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.04.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600365/47st, millega hageja andis kostjale 100 000 krooni krediiti. Krediidist pidas hageja kinni lepingu sõlmimise tasu 1 000 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 24.99 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 250 274.75 krooni. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal tasunud ühtegi makset. Hageja saatis 23.05.2006 ja 15.06.2006 kostjale meeldetuletused võla tasumiseks, kostja sellele ei reageerinud. Hageja saatis 04.10.2006 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis võlgnevuse likvideerimiseks täiendava tähtaja. Kostja võlga ei tasunud ja 09.11.2006 ütles hageja lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista:

hüvitamine. Arvesse tuleks võtta kostja käitumine, kes ei ole tasunud hagejale lepingu sõlmimisest alates ühtegi makset. Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et hageja ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud tulu. Seega on hagejal jäänud saamata tulu kokku 90 000 krooni, millest lepingu ülesütlemise tõttu saamata jäänud intressimaksed 45 000 krooni ja kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamise võimatuse tõttu saamata jäänud intressitulu üle 45 000 krooni. Hagejal on kostjalt õigus nõuda kahju hüvitamist summas 62 967.29 krooni (90 000 krooni – 20 000 krooni – 7 032.71 krooni).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõudeid summas 128 015.63 krooni. Kostja palub vähendada kahjunõuet ning leppetrahvi kogusummas 71 984.37 krooni. Kostja asus 2006 a. aprillis xxx kandma. Sellest tulenevalt palus kostja oma abikaasal teavitada hagejat kostja karistuse kandma asumisest ning teha hagejal omapoolne ettepanek lepingu peatamiseks või lõpetamiseks läbirääkimiste tulemusena. Kuna hageja nimetatud teatisele ei reageerinud ning omapoolseid ettepanekuid ei teinud, leiab kostja, et hagejal ei ole õigust nõuda lepingu alusel saamata jäänud tulu hüvitamist ning leppetrahvi maksmist, sest kostja on täitnud võimaluse piires oma lepingust tulenevaid kohustusi ning teinud endast kõik võimaliku nimetatud olukorrale lahenduse leidmiseks. Kostja asub käesoleval hetkel kinnipidamisasutuses, mistõttu ei ole tal võimalik asuda kohustusi täitma. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTU SEISUKOHAD

Poolte vahel on 04.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0600365/47st (t lk 7-11), millele kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S (t lk 12-14). Kostja sai hagejalt enda kasutusse krediidisumma 100 000 krooni intressimääraga 24.99 % aastas. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning hageja ütles lepingu pärast täiendava tähtaja määramist üles 09.11.2006 (tl 15-18). Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seoses lepingu lõppemisega ülesütlemise tõttu nõuab hageja kostjalt 200 000 krooni krooni, mis koosneb: tagastamata krediidisumma 100 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 20 082.92 krooni, viivis 7 032.71 krooni, leppetrahv 20 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 51 984.37 krooni. Kohus leiab, et kuna kostja on hagi tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulude osas täielikult õigeks võtnud (t lk 37), tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel hagi selles osas rahuldada. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 128 015.63 krooni, millest tagastamata krediidisumma 100 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 20 082.92 krooni, viivis 7 032.71 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Kostja palub jätta välja mõistmata leppetrahvi 20 000 krooni ja kahjuhüvitise 51 984.37 krooni seoses asjaoluga, et tema abikaasa teavitas 27.06.2006 koheselt hagejat üldtingimuste p 9.1 alusel asjaolust, mis takistas kostjat lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Kostja asus 18.02.2002 kohtuotsuse alusel 19.04.2006 kandma kinnipidamisasutuses karistust (t lk 39). Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest ega anna alust leppetrahvi ega kahjuhüvitise väljamõistmata jätmiseks. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 20 000 krooni. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Puudub vaidlus, et üldtingimuste p 6.3 näol on tegemist tüüptingimusega. Tüüptingimuse sisukontrolli peab kohus tegema sõltumata poolte taotlustest. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtuistungil jäi hageja esindaja seisukoha juurde, et leppetrahvi nõue on põhjendatud ja seaduslik. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvi määr on ebamõistlikult suur võrreldes teiste suuremate krediidiasutuste leppetrahvi suurusega (AS Hansapank ja AS SEB Ühispank kuni 2 % tagastamata krediidisummalt). Asjaolu, et hageja väljastab suurema riskiastmega laenu ei õigusta kohtu arvates leppetrahvi ebamõistlikult suurt määra. VÕS § 42 lg 3 sätestatud tühisuse alused ei võimalda tarbija suhtes hinnangulist lähenemist, seega on üldtingimus p 6.3 tühine ning ei kuulu kohaldamisele. Kohus jätab hageja leppetrahvi kostjalt väljamõistmise nõude 20 000 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt kahju saamata jäänud tulu näol osaliselt summas 51 984.37 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafiku järgsed tagasimaksed. Lepingu ülesütlemine on põhjustatud maksete tasumata jätmisest. Lepingu ülesütlemise tõttu jäid hagejal saamata lepingujärgsed intressid. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista kahju saamata jäänud intresside näol alates lepingu ülesütlemisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni summas 33 265 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega summas 128 015.63 krooni ning osaliselt kahjuhüvitise nõude summas 33 265 krooni, kogusummas 161 280.63 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hageja nõude suuremas osas, tuleb jätta kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.