Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.12.2003 laenulepingu nr 2061 (edaspidi leping) (Lisa 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 90 000 Eesti krooni, intressimääraga 12 % laenusummalt aastas, laenu - ja intressi tagastamise lõpptähtpäevaga 28.12.2013. Selle laenuga refinantseeriti J. K. 06.02.2002 laenulepingu nr 1072 järgi tekkinud võlg. See nähtub kostja allkirjast sularaha vastuvõtmise kohta (Lisa 2) ja AS Saare Finants kassaraamatu väljavõttest

2-07-24285 (Lisa 3-4), mille kohaselt on kostjale välja antud laenulepingu nr 2061 järgi 90 000 krooni. Sellest summast on maha võetud lepingutasu 500 krooni ja 89 500 krooniga on kustutatud laenulepingu nr 1072 võlgnevus. Lepingu punkti 2.1.1 kohaselt kohustus kostja maksma laenu- ja intressisummat hagejale igakuiste maksetena iga kuu 29. kuupäevaks vastavalt graafikule (lepingu Lisa ). Lepingu punkti 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Kostja on tasunud laenusummast 20 kuumakset ja 19 intressimakset. Hageja on kostjaga pidanud korduvalt kirjavahetust, mida tõendavad hagile lisatud 02.05.2005, 01.02.2006, 29.03.2006, 26.05.2006, 17.07.2006 ja 05.02.2007 (millega ütles hageja erakorraliselt laenulepingu 01.02.2007 üles) kirjade koopiad koos väljastusteadetega, millele kostja eriliselt reageerinud ei ole. Kuna kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust, siis 01.03.2007 ütles hageja laenulepingu erakorraliselt ennetähtaegselt üles. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees moodustab laenulepingu erakorralise ülesütlemise päeva 01.03.2007 seisuga kokku 131 250 Eesti krooni, millest: laenu põhiosa võlg on 75 000 Eesti krooni. Laenusummast 90 000 kroonist tasutud 20 x 750 =15 000 krooni; intressi võlg 17 000 krooni. Laenu kasutatud (lepingu erakorralise ülesütlemise 01.03.2007 päeva seisuga) 38 kuud, tasutud 19 kuud, võlg 19 x 900 = 17 100 krooni; viivis 39 150 Eesti krooni. Vastavalt graafikule (lepingu ennetähtaegse lõpetamise päeva seisuga) on viivisesumma 39 150 (Lisa nr 2). Hetkel hageja viivisenõuet hagi esitamise päevaga ei suurenda. Võlaõigusseaduse (edaspidi) VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-dele 133 lg-1 ja 2, 138 lg 1 ja 2 , 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340, 363, VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 palub hageja: 1) välja mõista kostja J.K.ilt AS-i Saare Finants kasuks võlgnevus summas 131 250 Eesti krooni; 2) kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 4000 Eesti krooni jätta kostja J.K. kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 23-24, 25/.

2-07-24285

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 29.06.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 23-24/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 07.07.2007.a. /t.l. 25/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kõik menetluskulud sh hageja poolt tasutud riigilõiv 4000 krooni jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.