1.2.Hageja kannab oma menetluskulud ise ja hüvitab kostjale I tema poolt menetluses tasutud õigusabikulud summas 960 eurot kostja I arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. Kostjal II menetluskulud puuduvad.
1.3.Kompromissileping jõustub, kui selle on allkirjastanud mõlemad pooled.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-15-16763 menetlus.
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xxxx(hageja) esitas 08.11.2015 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustati 23.12.2015 ja 08.01.2016, Xxxx(kostja I) ja Xxxx(kostja II) vastu võlgnevuse 10 342,85 euro ja intressi 213,73 euro saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.07.2015 hageja ja kostjad osaühingu Xxxx OÜ osa müügilepingu. Kuni müügilepingu sõlmimiseni oli Xxxx OÜ ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks kostja I (antud asjaolu on kajastatud ka müügilepingu p-des 1.1., 1.2.). Kuna Xxxx OÜ puhul oli tegemist abikaasade ühisvaraga, siis osales tehingus ka kostja I abikaasa kostja II. Lähtuvalt kostjate poolt hagejale esitatud ettevõtte majandusliku seisu puudutavast dokumentatsioonist leppisid pooled kokku ostuhinnas summas 20 000 eurot, milline summa sai poolte kokkuleppel tasutud kaks päeva enne müügilepingu sõlmimist. Osaühingu osalus läks hagejale üle müügilepingu sõlmimisega ehk 09.07.2015. Vaatamata kostjate poolt antud kinnitustele osaühingul kolmandate isikute ees ettevõtte dokumentatsioonis kajastamata kohustuste puudumise kohta, selgus pärast müügilepingu sõlmimist, et kostjate poolt hagejale üleantud osaühingu raamatupidamise dokumentatsioon ei kajastanud kõiki osaühingu kohustusi. Nimelt oli 01.07.2015 kolmanda isiku, Xxxx OÜ, poolt osaühingu vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahalise nõudega (üür, kõrvalkulud ja menetluskulud) summas 6397,74 eurot, millisest asjaolust polnud kostjad hagejat ei enne müügilepingu sõlmimist ega müügilepingu sõlmimisel teavitanud. Need võlad ei kajastunud ka hagejale üleantud osaühingu raamatupidamises. 2015. a alguses sai hagejale teatavaks, et osaühingul on võlad ka Eesti Autorite Ühingu ees, summas 205,11 eurot, mida ei olnud üleantud raamatupidamises kajastatud ja millest polnud kostjad hagejat ei enne müügilepingu sõlmimist ega müügilepingu sõlmimisel teavitanud. Hagejale üleantud osaühingu bilansis seisuga 30.06.2015 kajastus, et põhivara hulka kuulub sõiduk, mille väärtus on 4200 eurot. Nimetatud sõiduki Peugeot 307, reg.nr xxxx , ostmiseks sõlmis osaühing selle juhatuse liikme kostja I isikus 10.10.2014 müügilepingu, kus kajastub ostuhinnaks 4200 eurot. Kuigi hagejale üleantud
2-15-16763 bilansis kajastus sõiduki väärtuseks 4200 eurot ja sõiduk oli väidetavalt osaühingu arvel, selgus pärast müügitehingut, et nimetatud sõiduk on osaühingu poolt müüdud kostjale I hinnaga 450 eurot, mille kohta on olemas sularaha arve-kviitung kuupäevaga 01.07.2015. Seega ei olnud sõiduki tegelikuks väärtuseks 4200 eurot ja sõidukit ei ole ka reaalselt põhivara hulgas.
1.2.Seega ei vastanud müügilepingu ese, Xxxx OÜ, lepingus kokkulepitud tingimustele ja lepingu esemel olid puudused, mille olemasolust kostjad hagejat ei teavitanud. Vältimaks ettevõtte võlgade suurenemist, kandis hageja osaühingule üle võlausaldajatele tasumisele kuuluvad summad, misjärel likvideeris osaühing oma võlad Xxxx OÜ ja Eesti Autorite Ühingu ees. Kuna sõidukit Peugeot 307, reg.nr xxxx ei ole osaühingu vara hulgas ja selle eest on väidetavalt saadud vaid 450 eurot, siis bilansi vahe on (4200 – 450 =) 3750 eurot ning sõidukit on võimalik bilansist välja viia vaid sellise summa sissemaksmisega. Kuna müügiese ei vastanud kostjate avaldatud tingimustele ning oli olulise puudusega, pöördus hageja 20.08.2015 kostja I poole hinna alandamise nõudega. Vaatamata kostjale I antud võimalustele tasuda võlgnetav summa kohtuväliselt, kostja I seda teinud.
2.Kohus võttis 22.01.2016 määrusega hagi menetlusse.
3.31.05.2017 toimunud eelistungil määras kohus kooskõlas menetlusosalistega eelmenetluse raames hagejale hagiavalduse täpsustamiseks ja täiendavate tõendite (sh taotluste) esitamiseks tähtaja kuni 01.08.2017. Kostjatel tuli esitada oma seisukohad ning soovi korral täiendavad tõendid (sh taotlused) hiljemalt 21.08.2017. Lisaks määras kohus kooskõlas menetlusosalistega, et eelmenetlus antud asjas lõppeb 04.09.2017.
4.13.07.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled on mh kokku leppinud, et juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooltel määruskaebuse esitamise võimalus kompromissi kinnitava ja kohtumenetlust lõpetava määruse peale kaks päeva. Pooled avaldasid seejuures, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 1 ja TsMS §-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, ega soovi menetluse lõpetamise otsustamise osas istungi pidamist. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu summas 300 eurot tagastamist hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
2-15-16763
8.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid seejuures, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 1 ja TsMS §-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
9.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et hageja kannab oma menetluskulud ise ja hüvitab kostjale I tema poolt menetluses tasutud õigusabikulud summas 960 eurot kostja I arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. Pooled avaldasid seejuures, et kostjal II menetluskulud puuduvad.
10.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (25.10.2015) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 600 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.
11.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.