Ärakiri
2-07-22527
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Reet Laasmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-22527
Tsiviilasi
AS-i hagi RS vastu põhivõla ja viiviste saamiseks summas 1 692.24 krooni.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX Tallinn); kostja RS(isikukood XXX; elukoht XXX, Tallinn).
Kohtuistungit pidamata
kirjalikus menetluses
Rahuldada AS-i
hagi RS vastu 1 692.24 krooni saamiseks põhivõla ning viivistena.
Mõista välja RS AS-i kasuks 1 692.24 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kaks krooni ja 24 s.) krooni põhivõla ning viivistena. Menetluskulude kulude jaotus Jätta asja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 21.09.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostja vastu. 06.06.2007.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.03.1998.a. liitumislepingu. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr. 9806981260, 9805874547 ja 9804813974 kokku summas 2 978.80 krooni. Enne hagiavalduse esitamist kohtule on kostja tasunud hagejale kokku 1 806.70 krooni, seega on hagi esitamise seisuga kostja põhivõlg 846.62 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja on võlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.05.2007.a. Kostja on võla tasumisega hagejale olnud viivituses 3 188 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on hageja arvestuse kohaselt 13 485.24 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtudes hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 845.62 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsK §-dest 173 lg. 1, 174, 190 lg. 1, 191, 222 lg. –test 1 ja 2 ning 231 lg. 1 palub hageja kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg summas 846.62 krooni ning viivis summas 845.62 krooni ning kokku 1 692.24 krooni. Hageja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja kirjaliku vastuse kohaselt 09.07.2007.a. sai kostja oma võlgnevusest teada alles siis, kui hakkas taotlema pangalaenu. Pideva remondi tõttu on kostja post läinud kaduma. Leping on poolt alla kirjutatud surve all ning on sattunud võõrastesse kätesse ning kostja pole teenuseid kasutanud. Oma täiendavas vastuses hagile 16.07.2007.a. teatab kostja, et ei saa nõustuda hageja väitega võla olemasolu kohta. Kostja on oma võla hagejale täielikult tasunud. Kostja palub kohtul jätta hageja võla ja viivise nõue rahuldamata. Kostja kinnitab, et ta pole seda telefoni kunagi kasutanud ning maksis 2 972.10 krooni võõraid arveid. Kostja on vanaduspensionär ja tal on liiga väike sissetulek. Kostja ootab kohtult mõistvat suhtumist ning palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastuväidete suhtes Hageja arvates puudub kostja avaldusel igasugune tõenduslik väärtus, kuivõrd on tegemist üksnes informatiivse dokumendiga. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et lepingu nõuetekohase täitmise eest vastutab kostja. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Pooled ei ole asjas esitanud vastuväiteid kohtu ettepanekule lahendada antud tsiviilasi kirjalikus menetluses TsMS §-de 403 lg. 1 ja 404 lg. 1 sätete kohaselt. Kohtu määramisel lahendatakse käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses pooli kohtuistungile kutsumata. Kostja ei ole asjas vaidlustanud asjaolu, et tema on sõlminud 18.03.1998.a. AS-ga liitumislepingu mobiilsideteenuse osutamiseks ning et leping on allkirjastatud tema enda poolt. Kostja vastuväide, et allkirjastas lepingu surve all, pole asjas seaduses sätestatud korras kostja poolt kohtulike tõenditega tõendatud. Kostja on lepingu sõlmimisel teatanud hagejale oma elukohana XXX,
Tallinn ning esitanud lepingut sõlmides oma isikuttõendava dokumendi, mille number on märgitud lepingusse. Hageja poolt esitatud arved on saadetud kostja elukohajärgsel aadressil, seega samal aadressil, kus ta ka praegu elab. Kostja ei ole hageja arveid vaidlustanud ning on need oma kirjalikus vastuväidetes märgitu kohaselt osaliselt ka tasunud. Asjaolu, et kostja on pensionär, ei vabasta teda lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuigi kostja võis ka vaidlusalust telefoni isiklikult mitte kasutada, tuleb tal tekkinud võlgnevus koos viivisega tasuda, sest tema on hageja ees vastutav lepinguga endale võetud kohustuste täitmise eest. Eeltoodut aluseks võttes on kostja vastuväited hagile kohtu arvates paljasõnalised ja tõendamata ning tuleb jätta tähelepanuta. Võlaõigusseaduse, Tsiviilseaduse üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a. kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Vastavalt TsK § 173 lg. 1 sätestatule tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning sama seaduse § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 192 sätte kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Asja materjalides esitatud lepingu ning sellele lisatud „NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja „ p.-7.7. kohaselt on -l õigus nõuda abonendilt arvete tasumisega hilinemise korral viivist 0,5 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud kostja vastu põhjendatud hagi, mis kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätestatut. Hageja on õigustatud TsMS §-i 174 lg. 1 kohaselt nõudma asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 21.09.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.