Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagiavalduses esitatud asjaolud Kostja K N 15.01.1998 äriregistris registreeritud OÜ Mäemurru Hobused juhatuse liikmeks selle asutamisest alates. 2005.aastal kanti osaühing sundlõpetatavate äriühingute nimekirja ning 05.04.2006 on Viru Maakohtu määrusega ts.asjas nr 2-05-15125 osaühing sundlõpetatud ja määratud võlanõude esitanud Maksu- ja Tolliameti taotlusel osaühingu likvideerijaks Janno Malm. 14.08.2006 algatati sama kohtu määrusega pankrotimenetlus ning 11.10.2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-21376 kuulutati välja OÜ Mäemurru Hobused pankrot. OÜ Mäemurru Hobused on omandanud Eesti Vabariigilt järelmaksuga maa, mis 23.01.2003 on maa müügi, hüpoteegi seadmise ja esmakinnistamisavalduse alusel sisse kantud kinnistusraamatusse 17.03.2003 OÜ Mäemurru Hobused omandina (reg.nr. xxxx, Madise kinnistu). Pankrotimenetluses on haldur kindlaks teinud, et hageja maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse liikme K N`a rasked juhtimisvead. Kostja on oma avalduses pankrotihaldurile selgitanud, et osaühing oli vormisttaud tema nimele, kuna tema abikaasa M N töötas riigiasutuses, mis ei võimaldanud tal firmat oma nimele vormistada. Kostja on kinnitanud, et usaldas oma abikaasat ja lubas registreerida firma oma nimele, kuid osaühingu juhtimisega tegeles tema abikaasa.

Nõude õiguslik alus Haldur on pankrotimenetluses teatavaks saanud asjaoludel kohustatud PankrS § 163 lg 5 tulenevalt esitama hagi juhatuse liikme vastu. Pankrotimenetluses on selgunud rahuldamata jäävate nõuete summad. 27.02.2007 on kohtumäärusega kinnitatud halduri jaotusettepanek, millest nähtub nõuete kogusumma – 164 209.55 krooni, millest on rahuldatud 37 300.67 krooni. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma on 126 908.88 krooni. Pankrotihaldur on tuvastanud kostja kui osaühingu juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnused. Kostja ei ole täitnud juhatuse liikmele ettenähtud ja temalt oodatavat hoolsuskohustust ning selle tulemusena on hagejale tekittaud kahju. Kahjusummaks on rahuldamata nõuete kogusumma 126 908.88 krooni, m ida hageja peaks välja maksma, kuid milleks rahalised vahendid puuduvad. Juhtimisvea tunnused on tõendatud alljärgnevaga. Osaühingu pankrotimenetluses esitati nõudeid kolme võlausaldaja poolt kokku summas 164 209.55 krooni. Kostjale kui juhatuse liikmele pidi olema teada asjaolu, et hagejal puudub tulu ja majandustegevus, kuid vaatamata sellele võttis kostja hagejale 23.01. 2003 Madise kinnistu omandamisega suure rahalise kohustuse. Enne Madise kinnistu omandamist oli osaühing juba PankrS § 1 lg 3 mõttes püsivalt maksejõuetu. Kostja poolt allkirjastatud 2002.aasta aruandest nähtuvalt on osaühingul

31.12.2002 seisuga põhivara summas 33 149 krooni. Põhivarade olemasolu aga tõendamist ei ole leidnud. OÜ Mäemurru Hobused omakapital 31.12.2002 bilansi kohaselt on 31 048 krooni. Tegelik omakapital oli 31.12.2002 seisuga negatiivne summas 2212 krooni. Seega oli hagejal netovara vähem kui pool osakapitalist ning hageja oli maksejõuetu, kuid kostja ei võtnud midagi ette maksevõime taastamiseks või majandustegevuse lõpetamiseks ega esitanud kohtule ka pankrotiavaldust, vaid oma tegevusetusega suurendas veelgi hageja kohustusi. Vastavalt ÄS § 181 lg 1 juhatus osaühingu juhtimisorganina esindab ja juhib osaühingut. Kostja poolt kellegi volitamine osaühingut esindama ja majandustegevust ellu viima ei vabasta teda juhatuse liikmena vastutusest volitatava tegevuse eest. Kostja ei esitanud pankrotiavaldust, samuti ei kutsunud kokku osanike koosolekut majandusaasta aruande kinnitamiseks. Kostja on ka osaühingu osanik. Kui osaühingul oli netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus, siis kostja osanikuna oleks pidanud otsustama ÄS § 176 sätestatud meetmete kasutusele võtmise. Kuni 01.01.2006 kehtinud ÄS § 180 lg 5-1 tulenevalt pidi juhatus osaühingu püsiva maksejõuetuse korral viivitamata esitamakohtule osaühingu pankrotiavalduse. ÄS § 187 lg 1 kohaselt, juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega põhjustanud süüliselt hagejale kahju ulatuses, mille moodustavad pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuded. Ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-137-04 on asunud seiuskohale, et äriühingu netovara vähenemisel alla seaduses sätestatud alampiiri ning pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla raskeks juhtimisveaks pankrotiseaduse mõttes. Antud pankrotimenetluses esitatud nõuded tulenevad kõik kinnistu omandamisega seonduvatest asjaoludest. Eesti Vabariigi esitatud nõuen tuleneb kinnistu tasumata ostuhinnast ja lepinguga võetud täiendavast kohustusest. Hageja on taotlenud riigipoolse menetlusabi andmist ja hagi esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. II. Kohtumenetluse käik Hagimaterjalid väljastati kohtu poolt kostjale tutvumiseks. Kostja oma vastuses hagile 12.06.2007 leiab, et kahjunõude rahuldamine hagimenetluse korras ei ole vajalik, kuna Madise kinnistule on seatud hüpoteek, mille realiseerimisel kohtuväliselt saaks nõue tagatud. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Enda vastu esitatud nõuet kostja õigeks ei võta. Madise maaüksuse omandamisel oli kavas arendada majandustegevust hobusekasvanduse arendamise näol ja tasuda ka korralikult maaüksuse järelmaksu. Nimetatud plaan nurjus seoses sugutäku surmaga. Tööjõupuudusel ei õnnestunud ka hakata majandama Madise kinnistul kasvavat metsa. Kostja on nõus asja lahendama kokkuleppel Eesti Vabariigi esindajaga ning Madise maaüksusele seatud kohtuliku hüpoteegi sundtäitmisele pööramisega selle müümiseks avalikul enampakkumisel. Teised nõuded – Maksu- ja Toliametile summas 8122 krooni ja likvideerijale summas 150 krooni - on kostja nõus hüvitama ise kahe kuu jooksul peale Eesti Vabariigi nõude rahuldamist.

Hageja oma kirjalikus arvamuses 28.08.2007 jäi esitatud hagi juurde. Hageja esitas ka kinnistusraamatu väljavõtte, millest nähtuvalt on Madise kinnistu võõrandatud. Seega ei ole sissenõuet Madise kinnistule enam võimalik pöörata ega sõlmida ka kostjaga kompromissi tema esitatud tingimustel. Kinnistu müügist laekunud summa 88 000 oli ainukeseks laekumiseks pankrotimenetluses. Ainus väljamakse nõuete katteks on tehtud Eesti Vabariigile summas 37 300.67 krooni. Ülejäänud kinnistu müügist laekunud summast on tehtud väljamakseid pankrotimenetluse kulude katteks. Hageja leiab ka, et kostja esitatud tõendist, s.o. looma surmaaktist 04.03.2003 nähtub veelkord, et kostja ei ole juhatuse liikmena oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuna looma hukkumisakt on koostatud 17.03.2004, kuid kinnistu omanikuks sai osaühing kinnistusraamatu andmetel alles 17.03.2003. Hageja kirjalik arvamus väljastati kohtu poolt kostjale tutvumiseks. Kuigi pooled pidasid võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses, pidas kohus kostja esitatud vastuväidetest tulenevalt vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil, et täpsustada täiendavalt poolte seisukohti ja võimaluse korral lahendada asi kompromissi sõlmimisega. Vastava korraldava kohtumääruse 03.09.2007, samuti hageja kirjaliku arvamuse ja kohtukutse 17.09.2007 kohtuistungile ilmumiseks on kostja isiklikult vastu võtnud 08.09.2007. Ettenähtud ajal 17.09.2007 kostja kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjust ei ole teatanud. Hageja seaduslik esindaja taotleb 17.09.2007 kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega ning hagi rahuldamist hagis esitatud asjaoludel ja ulatuses. Hageja kinnitusel kostja võlgnevust ei ole tasunud. Kostja poolt hagile esitatud vastuväited on põhjendamatud ja paljasõnalised. Kinnistu müügist laekunud rahast ei jätkunud nõuete täielikuks hüvitamiseks ega ka pankrotimenetluses kulude katmiseks. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus kuna TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtu korraldava määruse asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning kohtukutse kohtuistungile ilmumiseks on kostja poolt allkirja vastu kätte saadud 08.09.2007. Kostja ei ole taotlusi ega täiendavaid tõendeid kohtule esitanud. Kohtukutse väljastamisel on kohus kostjat hoiatanud, et TsMS § 408, 410 tulenevalt võib kohus kostja kohtuistungile mitteilmumisel lahendada asja hageja taotlusel tagaseljaotsusega. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja 17.09.2007 toimuvale istungile ilmunud. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega sisuliste vastuväidete ja vajadusel ka taotluste esitamiseks, mistõttu kostja kohtusse mitteilmumisel ei ole kohtuistungi edasilükkamine põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude aluseks olevad asjaolud ja märkinud ära nõude õiguslikud alused. Nõue tuleneb pankrotimenetluses tuvastatud asjaoludest, s.o. kostja kui juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule kahju tekitamisest.

Hageja on lisanud hagiavaldusele hagi asjaolusid tõendavad dokumendid – kohtuotsuse pankroti väljakuulutamise kohta, kostja kirjaliku seletuse pankrotihaldurile, kohtumääruse jaotusettepaneku kinnitamise kohta, samuti kinnistusraamatu väljavõtte ning osaühingu pankrotimeneluses lõpparuande projekti. PankrS § 163 lg 5 tulenevalt, kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Hageja on avalduses ära toonud ka muude osundatud seadusesätete tekstid, mille kordamist tagaseljaotsuse põhjendavas osas kohus vajalikuks ei pea. Seega, kuna kostja esitatud vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata, siis kuulub hageja põhistatud nõue tagaseljaotsusega rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohtumäärusega 29.05.2007 vabastati hageja maksejõuetuse tõttu täielikult hagi esitamisel riigilõivu 6750 krooni tasumise kohustusest. Tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel on põhjendatud jätta asjas esinenud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus TsMS § 410; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 03. detsembril 2007.a Viru Maakohtu 20.11.2007.a kohtumäärusega Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.