Muud › Muud hagiasjad

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale garaažiboks nr xxx Kohtla-Järvel, Sompa linnaosas, Tuule tänaval. Nimetatud garaažis hoiab hageja erinevat vara, sh sõiduautot VAZ 2106, millega ta sõitis viimati 1990. a ning mille läbisõit on 7000 km ja mis on 1982. a väljalase.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma vastuses hagiavaldust ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vastuse kohaselt pole hageja tõendanud nõudeõigust garaažile ja sõidukile tekitatud võimalike kahjustuste hüvitamiseks. Kogu kahju nõude suuruse arvutamisel on hageja eiranud diferentsihüpoteesi põhimõtet, mille kohaselt hõlmab varaline kahju vara halvenemisest tekkinud vara väärtuse vähenemise. Vara

väärtuse vähenemine on vara kahju tekitamise eelse ja järgsete väärtuste vahe. Seega on kahju piiratud ning ei saa olla suurem vara harilikust väärtusest. Kostja ei vaidle vastu sellele, et tulekahju tema garaažiboksis toimus. Hageja poolt kasutatavas garaažiboksis seisnud sõiduk sai ainult tahmakahjustusi, muid kahjustusi sõidukile ei tekitatud. Tulekahju kustutamise käigus avasid tuletõrjujad kostja poolt kasutatava garaažiboksi katuse 4 m2 ulatuses, kontrollimaks tule võimalikku levikut. Hageja ja kostja kokkuleppel pidi kostja pesema ja puhastama sõiduki. Kostja parandas garaažiboksi katusesse tehtud ava ja pesi sõiduki väljast poolt puhtaks. Salongi ei jõudnud kostja puhastada, sest hageja võttis kostjalt sõiduki ja hakkas nõudma 4000 USD. Peale seda pakkus kostja hagejale 500 krooni garaažiboksi eest ja 2000 krooni sõiduauto eest ja seda siis, kui hageja edastab kostjale garaaži ja sõiduki omandiõigust tõendavad dokumendid ning annab üle sõiduki ja garaažiboksi. Garaažikatus oli ainult osaliselt kahjustatud ja selle osa on kostja ära parandanud. Garaažiboksi katuse lauad olid enne tulekahju kahjustatud seenega, mida on näha päästeteenistuse inspektori poolt tehtud fotodelt. Kõrvalboksid on müügis hinnaga 500 krooni ning tekitatud kahju ei saa olla suurem asja tulekahjueelsest tegelikust väärtusest. Tulekahju tagajärjel ei kahjustunud sõiduki aku, süütesüsteem, elektrigeneraator, mootor, elektrijuhtmestik ja elektriseadmed. Tulekahju tagajärjel sõiduki detailid ei saanud kahjustada ei mehhaaniliselt ega termiliselt. Sõiduki tehniliselt kehv seisukord on tingitud sõiduki vanusest ja kasutamisest. Hageja seletuse kohaselt oli kütusepaagis vesi, et muuta sõiduki ärandamine võimatuks. Autokere ei vaja värvimist. Internetiportaalis aadressiga www.auto24.ee on müügis sõidukorras VAZ 21051, 1983. a väljalase, hinnaga 6900 krooni. Kuna hagiavalduse kohaselt on hageja sõiduki sõidukorda seadmiseks vaja kulutada täiendavalt peale autokere puhastuse, värvimise ja salongipuhastamist 18 300 krooni, siis on hageja sõiduki tulekahjueelne turuväärtus võrdne sõiduki vanaraua väärtusega. Hageja sõiduki vanaraua kogus ja väärtus ei langenud tahmakahjustuse tõttu ja seega kostja sõiduki turuväärtus ei langenud. Suusad said tulekahju tagajärjel ainult suitsuga kaetud ja paarkümmend aastat vanade füüsiliselt kulunud suuskade turuväärtus on võrdne küttepuude väärtusega. Kuna suusad aga tulekahjus vigastusi ei saanud, siis pole hageja nõue suuskade osas põhjendatud. Hageja peab tõendama, milles seisnes talle tekitatud mittevaraline kahju.

ASJA KÄIK

Hageja esitas 26. veebruaril 2007 hagiavalduse täienduse ja täpsustuse, selgitades, et kahju tekkis mitte ainult tulekahju tulemusena, vaid ka tulekahju kustutamise tulemusena, kuna hageja garaaž ja sõiduauto olid veega üle ujutatud. Pärast tulekahju toimumist proovis hageja sõiduautot käivitada, aga see ei õnnestunud. Auto lükati kostja garaaži, kuid nädala jooksul kostja autot korda ei teinud. Hageja kuulis, et kostja võtab tema autolt varuosi maha ja kasutab neid teiste autode remondiks ning ta otsustas jõuga oma auto ära võtta kostja käest. Enne tulekahju toimumist oli auto korras. Internetis olevatel andmetel on sõiduauto VAZ väärtus olenemata margist ja auto seisukorrast 9 000 - 20 000 krooni.

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungil 16.03.2007.a. hageja toetas hagi selgitades, et garaaži omandiõigust tõendavad dokumendid põlesid ära garaažis olevas jalgratta kotis. Ära põlesid samuti külje ja tagaaknad, jalgratas ja särgid.

Kostja selgitas, et kui tuletõrjujad avasid katuse, polnud garaažis midagi rikutud, seal oli vaid suits. Katusel oli kaevanduse transportöörilint, selle all oli kahjuritest kahjustatud puukatus, kandetala ja laelauad olid mädanenud. Juba tulekahju toimumise päeval võttis kostja koos abilisega selle katuse osa, mis oli vigastatud ära, vahetasid prussi. Kahe nädala pärast katsid nad katuse kahekordse ruberoidiga. Fotodelt on näha, et garaaži lakke on pandud uued lauad. Kohus kuulas ära tunnistajad. Tunnistaja L P`i, kes on Ida-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor, seletuse kohaselt oli ta kohapeal kas samal või järgmisel päeval, et selgitada välja tulekahju põhjused. Selgus, et tulekahju tõttu oli kolm kannatanut, sh ka kostja. Kaks kannatanut väitsid, et neile tekitatud kahju on väike u 500-1000 krooni. Hageja garaažil oli kahjustatud katus. Kuna tuletõrje ei saanud garaaži väravat avada lume tõttu, siis polnud võimalik hinnata kahju suurust. Umbes kuu aja pärast läks tunnistaja hageja garaaži, leides, et tekitatud kahju ei saanud olla suur, kuna tuli ei olnud autot kahjustanud. Kahjustatud oli katus, kuid selleks ajaks oli remont juba tehtud. Tunnistaja mäletab, et jalgratas oli riputatud seinale ning sellel olid põlenud kummid. Termilisi kahjustusi autol ei olnud, auto oli lihtsalt suitsenud nii seest kui väljast. Kostja ei olnud kasutanud seda autot pikka aega nii 10-15 aastat. Tunnistaja ei mäleta, et auto oleks olnud märg, olid tahmakahjustused. Vesi ei saanud tekitada autole suurt kahjustust. Tulekahju kahjustus oli tagumise seina juures, kuid auto seisis ukse juures. Tunnistaja A R`i seletuse kohaselt on tal garaaž hageja omast viis boksi eemal. Hageja garaažis on ta käinud enne tulekahju korra ja ka peale tulekahju, seal oli suitsulõhn ja ka vett ning auto oli tahmane. Peale tulekahju toimumist palus hageja auto kostja garaažist ära vedada, kuid auto ei hakanud käima ka tunnistaja autolt võetud akuga. Hageja autol polnud üldse akut peal. Enne tulekahju on tunnistaja näinud hagejat autoga sõitmas ühel korral. Tunnistaja V Š`i seletuse kohaselt aitas ta katust parandada. Tunnistaja tõi ruberoidi ja kahe nädala pärast kui lauad olid kuivanud, köeti tõrv ülesse. Katuselt võeti maha kumm, selle all olid kõik lauad seenetanud, katust seal praktiliselt ei olnud, see oli mädanenud. Laudade peale pandi 2 kihti ruberoidi, millele määriti mitu kihti bituumeni. Kostja pesi ja poleeris hageja autot, väike osa jäi puhastamata. Kostja pakkus, et ta lõpetab töö ära, kuid hageja vastas, et pole vaja. Tunnistaja A S seletuse kohaselt kui ta katust parandas, siis seisis hageja seal juures, varem ta hagejat ei tundnud. Katuse tala ja lauad olid ära murdunud ning katusele pandi uus tala ja poolteist meetrit laudu. Garaažis oli tahma sees, kuid tulekahju seal ei olnud. Lauad olid tahmunud, kuid põlemise jälgi neil ei olnud. Tunnistaja nägi, et auto oli kaltsuhunniku all. Hagejat autoga sõitmas ta näinud ei ole. Tunnistaja G A seletuse kohaselt tuli kostja garaaži uksest suitsu välja, tuld ei olnud. Mõni päev hiljem pesi kostja väljas hageja autot. Väljast oli masin nõgine, auto oli paar päeva pesus, peale pesu oli tegemist korraliku masinaga. Garaažiboksid ei maksa seal kandis midagi, neid antakse ära sümboolse hinna eest. 1000 krooniga saaks korraliku garaaži, millel on katus, uks ja kanal sees. Tunnistajal oli korraks soov hageja auto ära osta, kuid peale seda, kui selgus, et auto pole aastaid garaažist väljagi sõitnud, kadus see mõte ära. Kohtuistungil 05.09.2007.a hageja toetas hagi, selgitades, et ta püüdis kostjaga asja kolmel korral rahumeelselt lahendada. Kuna kostja oma poolt määratud tähtaegu ei täitnud, võttis hageja auto tagasi ja andis asja kohtusse. Hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et varalise kahju suuruseks hindavad nad 45000 krooni, mittevaralise kahju suuruse jätavad nad kohtu äranägemisele. Kahju tekkis nii tulekahju tõttu, kui ka selle kustutamise tagajärjel. Vesi sattus auto kapoti alla ja rikkus mootoriosasid. Garaaži katus

oli tõesti osaliselt parandatud, kuid kui lumi hakkas sulama, sattus vesi garaaži. Enne sellist asja ei olnud. Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et soovitav haginõue ületab sõiduki turuväärtuse, kahju on piiritletud siiski asja turuväärtusega. Kahjustus seisnes ainult tahmakahjustuses ja seda kahjustust asus kostja kõrvaldama ja ta on osaliselt seda ka kõrvaldanud. Garaaži katuse ava, mis kontrollimiseks katusesse tehti, oli likvideeritud ja kevadel ka katus sellelt kohalt ära parandatud. Asjas pole tuvastatud, et kahjustused mootoriosadele on põhjustanud naaberboksis toimunud tulekahju. Fotodelt on näha, et suusad on alles ja on kaetud ämblikuvõrkudega. Tõendatud pole garaažiboksi hagejale kuulumine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et 28.02.2005.a toimus garaažiboksis asukohaga Tuule tänav, Sompa linnaosa Kohtla-Järve linn, tulekahju. Ida-Virumaa Päästeteenistuse materjalide (tl 54-71) kohaselt oli tulekahju tekkimises süüdi garaaži valdaja V. R. Kohus tuvastas, et sõiduauto VAZ, registreerimismärgiga 354APN, kuulub S G`ile (tl 106). Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta on Kohtla-Järvel, Sompa linnaosas, Tuula tänaval asuva garaažiboksi nr xxx omanik. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust sellest et tulekahju tagajärjel sai hagejale kuuluv sõiduauto tahmakahjustusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on 16. märtsil 2007 toimunud istungil esitanud paljasõnalise väite, mille kohaselt põlesid garaaži omandiõigust tõendavad dokumendid ära garaažis olevas jalgratta kotis. Nii tunnistajate L P`i, A R`i, A S ja G A ütlustest (tl 109-111, 113-114), kui ka kostja poolt 25. mail 2006 esitatud fotodest (tl 32- 36) aga järeldub, et tuli ei jõudnud hageja kasutuses olnud garaažiboksi. Isegi kui hageja poolt väidetu vastaks tegelikkusele, siis oli tal võimalik garaažiboksi kuuluvust tõendavad dokumendid välja nõuda vastavast ametiasutusest. Kuna hageja on jätnud tõendamata, et ta on Kohtla-Järvel, Sompa linnaosas, Tuule tänavalal asuva garaažiboksi nr xxx omanik, siis ei kuulu hageja nõue garaažiboksile tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamisele juba üksnes seetõttu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3

kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud reaalse kahju. Tunnistaja L P`i ütluste (tl 109) kohaselt oli hageja garaažil kahjustatud katus, kuid see oli juba umbes kuu aja pärast tulekahju toimumist korda tehtud. Katuse parandamist kinnitavad tunnistajad V Š ja A S (tl 112-113). Ida-Virumaa Päästeteenistuse poolt edastatud materjalist (tl 57) nähtub, et avati garaaži tagaseinas kahe kõrvalgaraaži katused 1×8 m, sest tuli oli sinna alla läinud. Eeltoodust tulenevalt puudus vajadus kogu katuse uuendamiseks, sest tule kustutamisel tuli kahjustada katust vaid osaliselt. Hageja väide, mille kohaselt satub vesi pärast katuse osalist remonti garaaži ning enne sellist asja ei olnud, on tõendamata. Asjas puuduvad tõendid väidetavalt katuse remondile vajalike materjalide koguse ning materjalide ja tööde maksumuse kohta. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selles, millises ulatuses vajasid tema kasutuses olnud garaaži seinad tulekahju tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks remonti (valgendamist, värvimist) ning tõendanud materjalide ning tööde maksumust. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluks hageja varalise kahju hüvitamise nõue garaažiboksile tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamisele ka siis, kui hageja oleks tõendanud enda omandiõigust garaažiboksile Kohtla-Järvel, Sompa linnaosas, Tuule tänaval. Seega kuulub hageja nõue varalise kahju 13128 krooni nõudes rahuldamata jätmisele. Kostja nõuab ka sõiduautole tekitatud varalise kahju hüvitamist. Tunnistaja L P`i ütluste (tl 109110) kohaselt ei olnud tuli autot kahjustanud, auto oli lihtsalt suitsenud nii seest kui väljast. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tulekahju kahjustus tagumise seina juures, kuid auto seisis ukse juures. Ka kostja poolt esitatud fotost nr 2 (tl 33) nähtub, et tulekahju tagajärjed ilmnevad enam tagumise seina juures. Asjaolu, et auto ei saanud toimunud tulekahjus kahjustada kinnitab ka tunnistaja G A, kelle ütluste (tl 114) kohaselt pesi kostja mõni päev hiljem väljas hageja autot ning peale pesemist oli tegemist korraliku masinaga. Ka kostja poolt esitatud fotodest nr 6-10 (tl 37 – 41) ei nähtu, et auto oleks tulekahjus saanud kahjustada. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et 28. veebruaril 2005 toimunud tulekahju tõttu said kahjustada hagejale kuuluva auto aku, süütesüsteem, autokere, elektrigeneraator, mootor ja elektrijuhtmestik ning seadmed, samuti et auto kere vajab puhastamist ja värvimist. Asjas ei leidnud vaieldamatut tõendamist hageja väide, mille kohaselt tule kustutamisel tema kasutuses olnud garaažiboksi sattunud vesi põhjustas sõiduki eelnimetatud osadele mingeid kahjustusi. Samuti on tõendamata väidetavalt kahjustatud auto detailide ja osade ning autokere puhastamise ja värvimise maksumused. Kuigi nii hageja kui ka kostja on kohtule esitanud internetiportaalides olevaid andmeid analoogsete sõiduautode maksumuste kohta (tl 94- 105, 131-132), ei tõenda need tõendid väidetavalt tekitatud kahju suurust, sh kahjustatud detailide ja remontööde maksumust. Vara väärtuse vähenemine on vara kahju tekitamise eelse ja järgsete väärtuste vahe. Seega on kahju piiratud ning ei saa olla suurem vara harilikust väärtusest. Hageja poolt kahjutasuna nõutav sõiduauto detailide ja osade maksumus ületab aga üle 2 korra keskmise analoogse sõiduki maksumuse 11842,85 krooni (8900+14000+10000+20000+18000+7000+5000=82900: 7). Kostja vastuse (tl 24) kohaselt pesi ta sõiduki väljast poolt puhtaks ning salongi ei jõudnud ta puhastada, kuna hageja võttis talt sõiduki ära. Kohus leiab, et tunnistajate L P`i ja A S ütluste ja kostja poolt esitatud fotodega nr 9 ja 10 (tl 40 – 14) on tõendatud, et tahmunud oli ka autosalong, mida ei ole ka kostja eitanud. Seega tekkis hagejal varaline kahju seoses tahmunud autosalongiga ning kuna kostja ei ole vaidlustanud salongipuhastuse maksumust, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks 1600 krooni suuruse summa välja mõistmine.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kolme paari suuskade ja suusakeppide maksumuse summas 600 krooni. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslik seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kuna tunnistajate ütlustega ja kostja poolt esitatud fotodega on tõendanud, et hageja garaažiboksi tuli ei jõudnud, siis saab tegemist vaid olla tahmakahjustusega, mis on aga lihtsalt kõrvaldatav ning millega ei kaasne märkimisväärset kahju. Lisaks varalise kahju hüvitamise nõuetele on hageja palunud hüvitada ka mittevaralise kahju summas 30 000 krooni. VÕS § 128 lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja põhjendused mittevaralise kahju olemasolu kohta on paljasõnalised. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks esinenud füüsilisi ja hingelisi kannatusi. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-34-05 kohaselt tuleb iga kahjuliku tagajärje osas viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Hageja seda teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 12. detsembril 2005. Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab põhjendatud jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja ei ole esitanud tõendeid õigusabi kulu kandmise kohta. Vastavalt TsMS § 61 lõikele 2, kui isikule, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse. Olukorras, kus hagi rahuldati osaliselt, kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude välja mõistmist ette ei näinud ja seega jäävad riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt kuulub seega välja mõistmisele riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel Ida-Viru Maakohtu 21. detsembri 2005 määrusega vabastatud, riigituludesse summas 140 krooni. Helgi Vinni Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.