Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tsiviilasja hind Kohtunik Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 9. aprill 2025 2-24-139035 PLACET GROUP OÜ hagi M.M. vastu 13.01.2018 tarbijakrediidilepingust nr KK3234697 tuleneva põhinõude 673,57 euro, intressi 100,06 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 29,64 euro, sissenõudmiskulu 10 euro ning edaspidise viivise alates 10.12.2024 kuni põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks hagimenetlus 783,77 eurot Kadi Karting PLACET GROUP OÜ (registrikood: 11198910) jurist G.J. (e-post: XXX) M.M. (isikukood: XXX; registrijärgne aadress: XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud PLACET GROUP OÜ kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja esitas 09.12.2024 kostja vastu hagi nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja 13.01.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr KK3234697 tulenev põhivõlg 673,57 eurot, intress 100,06 eurot, võla sissenõudekulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29,64 eurot ja viivis alates 10.12.2024 kuni põhivõla (673,57 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Kostja sõlmis 13.01.2018 Placet Group OÜ-ga tähtajatu tarbijakrediidilepingu nr KK3234697, igakuise maksimaalse osamaksega 33,77 eurot. Viivituse korral oli krediidiandjal õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga (39,99% aastas, 0,11% päevas). Lepingu krediidi kulukuse määr oli 49%, mis ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud lubatud piirmäära 56,43% (Eesti Panga andmetel).
4.Lepingu sõlmimisega seoses esitas kostja Swedbanki konto väljavõtte (periood 01.06.2017– 13.01.2018), mille analüüs näitas, et kostja keskmine kuusissetulek oli 867,18 eurot (töötasu 671,25 eurot + pension 195,93 eurot). Samal perioodil tuvastati kostjal finantskohustusi summas 630,83 eurot (sh Coop Finants AS, TF Bank AB, Hansapost OÜ jt). Lisaks arvestati Placet Group OÜ siseeeskirjade kohaselt majapidamiskuludeks 150 eurot ja taotletava krediidikonto osamakseks 33,77 eurot. Krediidivõimekuse arvutuse kohaselt jäi kostjale igakuiseks reserviks 52,58 eurot. Enne lepingu sõlmimist tehti päringud Creditinfo, Maksuameti ja Ametlike Teadaannete registrisse – maksehäireid ega maksuvõlgnevusi ei tuvastatud.
5.Lepingu jooksul teostati kostjale krediidiväljamakseid kogusummas 1793 eurot (dtl 140-144). Krediidikonto haldustasudena arvestati 9 eurot (perioodil september 2022 – mai 2023), mistõttu kujunes lepinguline põhisumma kokku 1802 eurot.
6.Kokku teostas kostja tarbijakrediidilepingu nr KK3234697 alusel 2524,41 eurot (dtl 148-178). Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 1128,43 euro ulatuses põhiosa, 1392,24 euro ulatuses intressid ning 3,74 euro ulatuses komisjonitasu.
7.Kostja jäi tarbijakrediidilepingu nr KK3234697 alusel viivisesse juuli, augusti, septembri ja oktoobri 2024 osamaksetega. Hoolimata korduvalt saadetud võlateatistest ei tasunud kostja võlgnevust. Laenuandja edastas 09.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja kuni 23.09.2024 võla tasumiseks (dtl 183). Kuna võlgnevus jäi tasumata, ütles laenuandja lepingu üles 30.10.2024 (dtl 184).
8.Krediidikonto lepingu nr KK3234697 alusel on kostja jätnud oma kohustused nõuetekohaselt täitmata, mistõttu on hageja nõue 09.12.2024 seisuga muutunud sissenõutavaks. Kostja on tagastamata jätnud laenusumma 673,57 eurot, mis kujunes krediidikonto kogusummast 1 802 eurot, millest oli tasutud 1 128,43 eurot. Lisaks sellele on tasumata intressid kogusummas 100,06 eurot, mis koosnevad juuli, augusti, septembri ja oktoobri 2024 intressimaksetest ning ülesütlemisele eelneva perioodi intressist. Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulusid 10 eurot kahe tasulise meeldetuletuskirja eest, mis saadeti kostjale 19.07.2024 ja 22.08.2024. Need kulud on arvestatud VÕS § 1132 alusel ning vastavalt Placet Group OÜ hinnakirjale. 2
9.Hagimaterjalid on kostjale 11.12.2025 isiklikult kätte toimetatud kättetoimetamisportaali teenuste kaudu, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt (27.12.2024) vastust esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
11.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Vaidlust ei ole, et kostja on sõlminud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu 13.01.2018 (dtl 38-47), kuivõrd kohus on tuvastanud hageja esitatud väljamaksetest kostjale, et kostja on saanud krediiti kokku 1591 eurot (dtl 140-144, 09.02.2023 makse väljavõte 10 eurot, 13.01.2018 väljamakse 700, 01.05.2020 väljamakse 300 eurot, 26.05.2020 väljamakse 100 eurot, 18.06.2020 väljamakse 100 eurot, 27.06.2020 väljamakse 80 eurot, 31.07., 03.09., 10.09.2020 väljamaksed kokku 150 eurot, 28.02.2021 väljamakse 50 eurot, 06.06.2021 väljamakse 60 eurot, 14.03.2023 väljamakse 12 eurot, 25.01.2023 väljamakse 10 eurot, 28.12.2022 väljamakse 19 eurot). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes, kuna füüsilisest isikust kostjale anti krediiti väljaspool tema majandustegevust. Samuti ei ole vaidlust, et kostja jäi tasumata kolme järjestikuse osamaksega – 07.2024, 08.2024 ja 09.2024. Hageja edastas kostjale 09.09.2024 hoiatuse koos 14päevase tähtajaga võlgnevuse tasumiseks (dtl 183), kuid kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 30.10.2024 (dtl 184). Seetõttu muutus kostja kohustus sissenõutavaks. Kohus kontrollis hagiandmete põhjal, et krediidi kulukuse määr 49% ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidi kulukuse kolmekordset piirmäära (56,43%).
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus on 25.11.2024 kohtunõudes hagejale selgitanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saab hinnata tarbijakrediidilepingu sh tüüptingimuste kehtivust.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
15.Kohus ei nõustu hageja väitega, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 tähenduses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20106661, p 55). Hageja on küll viidanud, et enne krediidikonto lepingu nr KK3234697 sõlmimist hinnati kostja krediidivõimekust, sh analüüsiti kostja Swedbanki pangakonto väljavõtet perioodil 3
01.06.2017–13.01.2018 ning tehti taustakontrollid avalikest registritest. Selle tulemusena tuvastas hageja, et kostja keskmine sissetulek oli 867,18 eurot, kuhu kuulusid nii töötasu kui pension ja finantskohustused ulatusid 630,83 euroni. Lisaks arvestati 150 eurot majapidamiskuludeks ja 33,77 euro suurune makse taotletavalt krediidikontolt, mille tulemusel jäi kostjale igakuiseks reserviks vaid 52,58 eurot. Kohtu hinnangul ei ole selline lähenemine kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega, kuna olukorras, kus laenutaotlejal on juba viis erinevat tarbijalaenu ning sissetulekud koosnevad peamiselt pensionist ja töötasust, on tegemist ilmse ohumärgiga, mis oleks pidanud krediidiandjat ettevaatlikkusele sundima. Laenuandmine olukorras, kus igakuine rahaline reserv on alla 60 euro, ei võimalda järeldada, et kostjal oleks olnud piisav suutlikkus täiendava kohustuse täitmiseks. Sellise marginaalse reservi olemasolu ei taga laenusaaja stabiilset maksevõimet ega anna krediidiandjale alust järeldada, et isik suudab tagada laenu nõuetekohase tagasimaksmise kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Lisaks sellele põhines hageja krediidivõime hinnang üksnes lepingu sõlmimisele eelnenud pangakonto väljavõttel ega hõlmanud hilisemaid perioode. Oluline on, et pärast laenulepingu sõlmimist tehti kostjale mitmel korral täiendavaid väljamakseid ning lepingut muudeti ka 02.06.2022. Vaatamata sellele ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kostja krediidivõimet oleks enne nimetatud väljamakseid või lepingu muudatust uuesti hinnatud. Puuduvad andmed selle kohta, et oleks kogutud või analüüsitud kostja ajakohast pangakonto väljavõtet või muid objektiivseid allikaid tema finantskohustuste ja elamiskulude kohta. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et kostja tegelik maksevõime oleks kogu lepingu kestel olnud teada või et seda oleks korrapäraselt hinnatud. Ainuüksi esmase hinnangu andmine enne lepingu sõlmimist ei vabasta krediidiandjat vastutusest pidevalt hinnata, kas laenusaaja olukord võimaldab täiendavate kohustuste võtmist, eriti arvestades, et tegu on tähtajatu krediidikontoga, millele saab teha korduvaid väljamakseid.
16.Kohus leiab, et hageja oleks pidanud juba esialgsel hindamisel, aga ka iga hilisema muudatuse ja väljamakse eel analüüsima kriitiliselt, kas kostja on suuteline täitma võetud kohustusi. Seda ei ole tehtud, mistõttu ei saa kohus lugeda hageja tegevust vastutustundlikuks ega pidada maksevõime analüüsi piisavalt läbiviiduks. Seetõttu tuvastab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud temale seadusest tulenevat vastutustundliku laenamise kohustust.
17.Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust ning ei ole tõendanud, et laenuleping sõlmiti teadliku ja läbimõeldud krediidivõime analüüsi tulemusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude üksnes osaliselt ning arvestab otsuses VÕS § 403 4 lg 7 alusel krediidiandja kohustuse rikkumist.
18.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal (13.01.2018) oli 0% (https:// www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
19.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Hagi juurde lisatud tõendite alusel on tuvastatav, et kostjale 4
on krediiti väljastatud tarbijakrediidilepingu alusel kokku 1591 eurot (dtl 140-144) ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 2524,41 eurot (hagiavalduse p 4.5). Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on juba tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
20.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.