Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K. K., O. L.`i ja M. A.`e vastu võlgnevuse 54 244,36 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
06. september 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja: A.M. (isikukood X); Kostja: M. A. (isikukood X)
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt K. K.`lt (isikukood X, elukoht X või X), O. L.`ilt (isikukood X, elukoht X) ja M. A.`elt (isikukood X, elukoht X) Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i (registrikood X, juriidiline aadress X) kasuks võlgnevus 54 244 (viiskümmend neli tuhat kakssada nelikümmend neli) krooni ja 36 senti ning menetluskulud 3 458 (kolm tuhat nelisada viiskümmend kaheksa) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
05. veebruaril 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt 13.04.2005.a sõlmisid hageja ja kostja K. Karu tarbijakrediidilepingu nr. 0500150/45kt, mille alusel andis hageja kostjale 30 000 krooni krediiti, milles peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,22% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud tasuma intressi summas 35 780,89 krooni.
1 (4)
2-07-4694
2.Hageja ja kostjad M. A. ja O. L. sõlmisid 13.04.2005.a käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja eest vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr. 0500150/45kt tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks 95 791 krooni ning tähtajaks 01.06.2011.a.
3.Arvestades, et kostjad ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, oli hageja 19.12.2005.a, 21.01.2006.a, 18.02.2006,.a 18.04.2006.a ja 17.05.2006.a sunnitud saatma kostjatele kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. 18.07.2006.a ütles hageja lepingu üles ning nõudis 37 558,10 krooni tasumist, millest 26 892,66 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 3 555,58 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 378,53 krooni leppetrahv, 31,33 krooni viivis ja 1 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.
4.Hageja palus vastavalt VÕS § 76, § 100, § 101 lg 1 p 1, §108 lg 1, § 113 lg 1, §142 lg1, §145 lg1, lg2, § 158 lg 1, § 402, § 416 lg 1 välja mõista kostjatelt võlgnevus 54 244,36 krooni, s.h tagastamata krediidisumma 26 892,66 krooni, intress 3 555,58 krooni, viivis 4 248,90 krooni, leppetrahv 5 378,53 krooni, kahjuhüvitis 14 468,69 krooni ning menetluskulud.
KOSTA VASTUS HAGIAVALDUSELE
5.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatas kohus kostjatele eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagiavaldus koos lisadega on kostjatele kätte toimetatud, kuid ükski kostjad ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile.
KOHTUISTUNG
6.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Seoses kostjate K. K. ja O. L. kohtuistungile ilmumata jäämisega palus esindaja tsiviilasja sisuliselt lahendada ja välja mõista kostjatelt põhivõlgnevus ning menetluskulud.
7.Kostja M. A. samuti ei soovinud kohtuistungi edasi lükata. Kostja nõustus tsiviilasja ilma kaaskostjate osavõtuta lahendamisega. Kostjal ei olnud vaidlust enda poolt käenduslepingu sõlmimisega, kuid ei nõustunud hagi rahuldamisega, leides, et hagi peab olema rahuldatud põhivõlgnik K. Karu arvelt.
8.Kostjad K. K. ja O. L. kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtuistungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuiustungi edasi lükata. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati kostjatele kohtukutsega tsiviilasja sisuliselt arutamise hoiatusel, mis on kostjatele edastatud TsMS § 322 lg 1 ettenähtud korras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja esindaja ja istungile ilmunud kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Kostjad pole hagile kirjalikult vastanud. Samas, kostjate huvide tõhusa kaitsmise tagamiseks, kohus ei rahuldanud hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega ja määras asja arutamisele kohtuistungil. Hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja sisuliselt lahendamist. Kuna kostjad olid
2 (4)
2-07-4694 kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud, arvestades, kohtuistungile ilmunud kostja on nõustunud tsiviilasja ilme kaaskostjate osavõtuta sisuliselt lahendamisega, siis vastavalt TsMS §410 kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostjate K. K. ja O. L.osavõtuta kohtuistungil. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid seda võimaldavad.
11.Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja ja kostja K. Karu vahel 13.04.2005.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0500150/45kt alusel andis hageja kostjale krediidi summas 30 000 krooni intressiga 29.22% aastas. Krediidisummast peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni, ülejäänud osa 29 700 krooni kanti kostja arveldusarvele 10010321351010. Lepingu juurde lisatud maksegraafiku järgi kohustus kostja alates 10.05.2005.a kuni 11.05.2009.a tagastama hagejale tarbijakrediidi igakuiselt 1 350 krooni, v.a esimene makse 990.85 krooni ja viimane makse 1 350.04. Kokku 65 790.89 krooni (t.lk. 7-10).
12.Tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 13.04.2005.a sõlmisid hageja ja kaaskostjad M. A. ja O. L. käenduslepingud, mille kohaselt kohustusid käendajad vastutama hageja ja K. K. vahel sõlmitud krediidilepingust ja ning selle võimalikest lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest 95 791 krooni ulatuses (t.lk. 11-14).
13.Hagiavalduse ja selle juurde lisatud tõendite järgi, vaatamata hageja poolt kirjalikele meeldetuletustele ja lepingu ülesütlemise hoiatusele, pole kostjad lepingutega võetud kohustusi täitnud. Kohtuistungile ilmunud kostja on kinnitanud meeldetuletuste saamise fakti. Sellepärast 18.07.2006.a ütles hageja lepingu üle. Hagiavalduse esitamise seisuga kostjatel on tekkinud võlgnevus hageja ees kokku summas 54 244.36 krooni, millest 26 892,66 krooni on põhisumma.
14.Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Nendest sätetest tulenevalt hagi rahuldamata jätmiseks peavad kostjad tõendama, et kohustus ei ole tekkinud. Millised tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendeid selleks esitada, on kostjate otsustada. Kostjad ei esitanud vastuväiteid hagile, neil ei ole vaidlust nende ja hageja vahel lepingute sõlmimise, lepingutega võetud kohustuste täitmata jätmise, võlgnevuse tekkimise ega tekkinud võlgnevuse suuruse üle.
15.TsÜS §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tehingu mõiste on toodud TsÜS §67, mille lõike 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) §3 p1 tulenevalt võlasuhe võib tekkida ka lepingust.
16.Krediidilepingu mõiste on sätestatud VÕS §401 lg1, mille kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS §402 tulenevalt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti
3 (4)
2-07-4694 või laenu. VÕS §401 lg3 alusel krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.Kohus ei nõustu kohtusitungile ilmunud kostja vastuväidega, et kohustuse peab täitma mitte käendaja, vaid laenusaaja. Käendaja kohustub vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS §142 lg1). Kuna ei laenusaaja ega käendajad pole lepingutega võetud kohustusi täitnud, siis peavad nad VÕS §145 lg1ja §150 alusel vastutama hageja ees solidaarselt, sest käenduslepingutega ei ole piiratud käendajate vastutus selliselt, et nad vastutavad üksnes juhul, kui krediidiandja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
18.Kuna kostjatel K. K, ja O. L, üldse ei ole vaidlust hagi üle ja kaakostja M. A, vastuväide ei ole põhjendatud, arvestades, vaidlust nõude suuruse üle puudub, kohus rahuldab hagi kogu haginõude 54 244.36 krooni ulatuses, s.h põhisumma 26 892.66 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3 555.58 krooni, viivis 4 248.90 krooni, leppetrahv 5 378.53 krooni ning kahjuhüvitis 14 468.69 krooni.
19.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 2 750 krooni, mis vastavalt TsMS §162 lg1 ja lg2 kuulub väljamõistmisele kostjatelt. TsMS §162 lg3 alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja kohtuvälised (õigusabi) kulud 708 krooni. Kokku menetluskulud 3 458 krooni.
20.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.