Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja
Kohtunik
Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg
18 .09.2007
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-07- 15581
Menetlusosalised
Hageja: AS EMT (registrikood: 10096159, Valge 16, Tallinn 19095), Hageja esindaja: Marlen Šarton AS-st Julianise Inkasso Agentuur (Tallinn, Jõe 3; tel: 6814400) Kostja: X Kostja eestkostja : I.K.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
AS EMT hagi X vastu võlgnevuse 1139, 07 ja viiviste 1138, 07 krooni nõudes
Jätta AS EMT hagi X vastu 2 277, 14 krooni nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS EMT kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
AS EMT sõlmis kostjaga 19.08.2000 liitumislepingu , mille alusel hageja pakkus kostjale mobiilsideteenust ning kostja oli kohustatud lepingu järgi õigeaegselt tasuma teenuste eest vastavuses temale esitatud arvetega. Hageja väidetel kostja ei ole tasunud mobiilsideteenuste eest ning sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 31.10.2000 seisuga 1139.07 krooni ,millist summat hageja kostjalt kohtu kaudu nõuab. Hageja nõuab kostjalt ka viiviseid 1138.07 krooni. Hageja toetub nõudes VÕS § 76 lg. 1, § 82 lg. 1 , § 101 lg.1. Hageja taotleb kostjalt kohtumenetluses kantud kohtukulude – riigilõivu 250 krooni ja õigusabi summa 850 krooni hüvitamist. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
Kostja esindaja I.K. taotles kohtult kirjalikus vastuses hagile kohaldada hageja nõudele aegumist. Kostja X on vahepeal invaliidistunud ning tema ei ole sellest tulenevalt tahtlikult jätnud arveid tasumata.
Lepingu sõlmimise ajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat. § 116 alusel algas aegumine päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Sisuliselt tähendab see, et aegumine algas nõude sissenõutavaks muutumise päevast. Seadus viitab hetkele, mil isik sai teada oma õiguse rikkumisest. Tsiviilõiguses on eelistatav vaidluste kohtuväline lahendamine. Alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Samal päeval jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 sätestab, et kui TsÜS või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Seega algas uus kolmeaastane aegumistähtaeg 1. juulist 2002 ja lõppes eelduslikult 1. juulil 2005. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata ; menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.