Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-05-17742 (endine number 2/33-24422/05)
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. september 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Liili Lauri
Kohtuasi
Menetlusosalised esindajad
ja
NK hagi VB vastu 27 132.70 krooni saamiseks ja VBvastuhagi NK vastu 35 000 krooni saamiseks Hageja NK(isikukood XXX elukoht XXX); Hageja esindaja Nikolai Pozdnjakov ( Õigusbüroo, nende XXX); Kostja VB(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja G B
Asja läbivaatamise kuupäev
14.08.2007.a
Istungil osalenud isikud
Hageja NK Hageja esindaja Nikolai Pozdnjakov Kostja VB Kostja esindaja GB
Resolutsioon
Jätta NK hagi VB vastu 27 132.70 krooni saamiseks rahuldamata. Jätta VB vastuhagi NK vastu 35 000 krooni saamiseks rahuldamata. Kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda.
Kohtuotsusele edasikaebe kord ja tähtajad. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud. Tallinna Linnakohtule 05.10.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt pritsis kostja 23.10.2001.a kella 20.00 paiku, viibides garaažikooperatiivi XXX ruumis Tallinnas XXX, hagejale näkku uurimise käigus tuvastamata koostisega keemilist vedelikku, tekitades seega hagejale mõlema silma konjunktiivi ja sarvkesta söövituse, mille ravi kestis üle 3 nädala ning kuulub seega raskete kehavigastuste hulka. Tallinna Linnakohtu 04.04.2005.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 11591/04 tunnistati kostja süüdi KrK § 108 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahaline
karistus 100 päevamäära ulatuses, so summas 5000 krooni. Kohus aktsepteeris hageja soovi esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras pärast süüdimõistvat kohtuotsust. Hagiavalduse kohaselt kaasnes hagejale tekitatud kehavigastusega kehalise ja vaimse tervise puutumatuse rikkumine, millega kaasnesid muutused hageja elu kvaliteedis, mis väljendusid nii materiaalse kui ka sotsiaalse ja psüühilise heaolu languses. Kehavigastuse tagajärjeks on püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, välimuse muutumine ning oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna püsivast piirangust hageja tegevuses ja elukorralduses ning põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Kehavigastus põhjustas hagejale kannatusi, füüsilist ja hingelist valu. Tervise taastamiseks oli hageja sunnitud kandma kulutusi summas 3012.70 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja materiaalse kahju hüvitamiseks 2132.70 krooni ja moraalse kahju hüvitamiseks 25 000.00 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et materiaalne kahju summas 2132.70 krooni ei ole põhjendatud. Hageja pole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et hageja on silmade ravimiseks määratud ravimid ning perearsti poolt määratud rahustid ostnud ning neid tarvitanud. Kohtule esitatud kviitungid maksumusega 557.60 krooni on dateeritud 18.11.2004.a. Seega on kostja seisukohal, et kviitungitel märgitud ravimid ei ole seotud hagi aluseks olevate sündmusega, mis toimus 23.10.2001.a, s.t 3 aastat varem. Kviitung summas 45.10 krooni ei ole loetav ning seda ei saa kostja arvates tõendina arvestada. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist ja hageja tervisekaardi andmetest selgub, et hageja nägemine ei ole peale juhtunut halvenenud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue kompenseerida kahtede prillide ostmist 09.01.2002.a summas 650 krooni ja 14.08.2002.a summas 880 krooni. Kostja ei tunnista ka hageja nõuet moraalse kahju hüvitamiseks 25 000 krooni väljamõistmist. Kostja leiab, et ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju. Hageja poolt esitatud moraalse kahju põhjustanud asjaolu ei anna alust järeldada moraalse kahju tekkimist. Hageja on oma iseloomult pidurdamatu, skandaalitseja ja põhjuseta tüli noriv inimene. Juhuslikel kohtumistel kostjaga alandab hageja kostjat tahtlikult, laimab kostjat ning levitab tema kohta valesid. Vastuhagi asjaolud. 14.03.2006.a esitas VB vastuhagi NK vastu mittevaralise kahju 35 000.00 krooni hüvitamiseks. Vastuhagi kohaselt teravnesid pooltevahelised suhtes 2000. aastal, mil mõlemad olid garaažiühistu Lasnamäe 3 osanikud. VB pöördus mitmel korral oma probleemidega garaažiühistu poole, mille juhtimisest võttis osa NK. Probleemide lahendamise asemel hakkas NK VB`d solvama, mis lõppes konfliktiga 23.10.2001.a, mille kohta jõustus 04.04.2005.a kohtuotsus, millega VB tunnistati süüdi. Kriminaalmenetlusest kuni käesoleva ajani jätkab NK VB , laimamist ja alandamist, mis on viinud VB stressini, mille tõttu on halvenenud tema tervislik seisund. NK laimab VB`d avalikult ning süüdistab teda koos abikaasaga narkootikumide müümises, samuti joobnult trepikojas magamises. 22.11.2004.a toimunud kohtuistungil süüdistas NK hagejat soovis tema korter õhku lasta ning esitas selle kohta hiljem avalduse Ida politseiosakonnale. Väärteomenetlust ei algatatud, kuna kontrollimisel selgus, et tegemist oli väljamõeldisega. Juhuslikel kohtumistel sõimab NK hagejat. Hageja on alates juhtunust olnud sunnitud mitmeid kordi abi saamiseks psühhiaatri poole pöörduma, et depressioonist üle saada. Kuna VB on astmahaige, on pidev stressis olemine mõjutanud haiguse kulgu halvemuse poole ning arst on sunnitud määrama tõhusamad ravimid. Hageja on seisukohal, et kostja on oma käitumisega tahtlikult põhjustanud hagejale füüsilist ja hingelist valu ning alandanud teenimatult ja solvavalt hageja inimväärikust.
Seega on kostja tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mille summaks on hageja hinnangul 35 000.00 krooni. Kostja vastuväited. Kostja NK ei tunnista vastuhagi. Kostja on seisukohal, et vastuhagis puuduvad asjaolud, mis annaksid hagejale õiguse vastuhagis toodud õiguslikel alustel pöörduda kohtusse. Vastuhagile lisatud dokumendid Ida-Tallinna Keskhaiglast kinnitavad ainult seda, et hageja on haige. Kostja ei vastuta hageja haiguse tekkimise põhjuste eest. Kostja ei ole garaažiühistu Lasnamäe 3 juhatajaks ning seetõttu ei saa ta lahendada mingisuguseid küsimusi, mis tekivad hageja ja garaažiühistu vahel. Hageja väited selle kohta, et kostja teda solvab, laimab ja alandab, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja suhtes algatatud kriminaalasja läbivaatamisel kohtuistungil kostja poolt antud ütlused ei sisalda hageja solvamist, laimamist ega alandamist, vaid need ütlused puutuvad konkreetse kriminaalasja läbivaatamisse. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ning vastuhagi tulevad jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.a. Kuivõrd hagiavalduse aluseks olev sündmus leidis aset 23.10.2001.a, ei kuulu NK nõude puhul kohaldamisele võlaõigusseadus (VÕS), vaid sündmuse ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ja tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 463 lg 1 kohaselt on vigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustustest tingitud kulutused. 23.10.2001.a kehtinud TsÜS § 172 lg 2 kohaselt kuulub isikule tekitatud moraalne kahju kahju tekitanu poolt hüvitamisele. Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Vastavalt TsÜS § 172 lg 4 arvestab kohus hüvituse määramisel tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja hinnanud endale tekitatud materiaalse kahju suuruseks 2132.70 krooni ning moraalse kahju suuruseks 25 000.00 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et 23.10.2001.a toimunud tüli käigus pritsis kostja hagejale näkku keemilist vedelikku ning põhjustas seega hagejale tervisekahjustuse. Kohtule esitatud kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 2243 kohaselt esines NK`l mõlema silma konjunktiivi ja sarvkesta söövitus (tlk 9 - 11). Endale tekitatud materiaalse kahju tõendamiseks on NK esitanud Reval Optika 14.08.2002.a arve summas 880 krooni (tlk 17), Paekivi Optika OÜ 09.01.2002.a arve-müügitšeki summas 650 krooni, Eluvesi OÜ 18.11.2004.a sularahaarve summas 557.60 krooni (tlk 18) ja Mustakivi Apteegi 19.11.2004.a tšeki summas 45.10 krooni (tlk 17). NK on kohtule esitanud ka Lasnamäe Tervisekeskuse AS-i väljatrükid visiitidest silmaarst Irina Peterson`i juurde ning Eesti Haigekassa Harju osakonna N. K `le väljastatud retseptide analüüsi. Nimetatud dokumentidega soovib hageja tõendada, et tema nägemine ei olnud aastatel 2001 – 2004 korras ning seega on põhjendatud tema nõue kahtede prillide ostmise kompenseerimiseks. VB hageja nõuet ei
tunnista. Kostja on esitanud kohtule 22.11.2004.a kohtuistungi protokolli VB süüdistusasjas, millest nähtuvalt on kohus üle kuulanud kohtuarst - ekspert NA. Nimetatud dokumendist nähtuvalt on ekspert NA kinnitanud, et NK nägemisteravuse langust seoses 23.10.2001.a tekitatud kehavigastusega ei ole tuvastatud, NK`l on väljakujunenud silmade patoloogia ning ta on silmaarsti juures pideval jälgimisel, prillid on talle välja kirjutatud juba 2000. aastal (tlk 59 – 61). NK poolt esitatud tõenditest nähtub, et tema nägemine ei ole korras, kuid esitatud dokumentidega ei ole tõendatud, et tema nägemine oleks halvenenud peale kostja poolt tekitatud kehavigastust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud kirjalikke tõendid ei saa pidada seotud olevaks kriminaalmenetluses tuvastatud sündmusega. Kuivõrd NK ei ole tõendanud materiaalse kahju tekkimist summas 2132.70 krooni seoses kostja poolt 23.10.2001.a tekitatud kehavigastusega, jätab kohus hagi nimetatud nõude osas rahuldamata. NK on palunud kostjalt välja mõista moraalse kahju hüvitamiseks 25 000.00 krooni. Hagiavalduse kohaselt on väljendub kostja poolt tekitatud moraalne kahju hageja materiaalse ja sotsiaalse ning psüühilise heaolu languses, välimuse muutumises ning olulises psüühika ja närvitegevuse häires, samuti loodetud heaolu loomise võimaluse kaotuses. NK on seisukohal, et moraalse kahju olemasolu tõendab ka asjaolu, et tal on diagnoositud neuroos. Milles konkreetselt seisneb materiaalse, sotsiaalse ja psüühilise heaolu langus, välimuse muutus ning loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus, ei ole NK kohtule selgitanud. Samuti pole NK kohtule esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks, et tal on peale 23.01.2001.a asetleidnud sündmusi diagnoositud neuroos. Riigikohus on oma kohtuasjas nr 3-2-1-34-05 tehtud lahendis asunud seisukohale, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Moraalse kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmise nõude lahendamisel peab kohus tuvastama, kas hagejal on tekkinud sellist liiki kahju. Kuna NK ei ole moraalse kahju tekkimist summas 25 000.00 krooni millegagi tõendanud, jätab kohus ka selle nõude osas hagi rahuldamata. VB on esitanud vastuhagi NK vastu moraalse kahju summas 35 000 krooni hüvitamiseks. Vastuhagi kohaselt seisneb VB`le tekitatud moraalne kahju asjaolus, et tal on depressioon, samuti on pidev stress süvendanud astmat ning sundinud VB`d tarvitama tõhusamaid ravimeid, oma käitumisega on NK põhjustanud VB`le füüsilist ja hingelist valu ning alandanud tema inimväärikust. Vastuhagi esitamisel on VB tuginenud VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4, § 1046 lg 1 ning § 1047 lg 2. VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ning kannatanud isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg 1 on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnangu, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 2 alusel loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel
esitada taotlusi, käesolevas menetluses on pooled taotlenud asjaolude kinnitamiseks tunnistajate ärakuulamist. Tunnistajate LK`i, AL`i, LV, VT, IK`i, LA ja SK`i ütlustega on tõendatud, et VB ning NK omavahelised suhted on väga probleemsed vastastikku, kuid ei tõenda otseselt kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. VB on kohtule esitanud AS Ida-Tallinna Keskhaigla 07.07.2004.a, 16.09.2004.a, 03.03.2005.a, 30.01.2006.a, 24.08.2004.a, 20.12.2005.a, 01.12.2004.a, 01.06.2005.a konsultatsiooni otsused (tlk 78 – 84), ning AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kuulmiskeskuse taotluse, millest nähtuvalt esineb VB`l kuulmislangus, mille tõttu vajab patsient kuulmise kompenseerimist kuuldeaparaadiga (tlk 85). Samuti on VB esitanud kohtule koopia oma tervisekaardist Ida-Tallinna Keskhaiglas (tlk 137 – 139), Mustamäe Haigla väljavõtte haigusloost nr 15087 (tlk 142) ning AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardist (tlk 143 – 145), milledest nähtuvalt on VB`l diagnoositud asthma bronchiale. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, AS I –T K konsultatsiooni otsustes diagnoositud haigused, samuti VB`l esinev kuulmislangus ning asthma bronchiale oleksid põhjustatud NK käitumisest. VB on soovinud tõendada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile NK poolt esitatud vastusega VB kaitsja advokaat RB apellatsioonkaebusele kriminaalasjas nr 1-1591/04 (tlk 109 – 111), Korteriühistu XXX asutamiskoosoleku protokolliga (tlk 112), samuti Maksuameti Maksupettuste Uurimise Keskuse teatisega (tlk 113) ja Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti teatisega (tlk 114) oma nõuet. Esitatud tõendid aga ei kinnita konkreetselt tervisehäire( te) tekkimise põhjuseid. Ka asjaolu, et GB`l oli konflikt garaažikooperatiivi XXX juhatusega, ei tõenda moraalse kahju tekkimist VB`l. Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 13.11.2001.a teatisest kriminaalmenetluse alustamise kohta (tlk 115) nähtuvalt tungis I K VB`le ning tekitas talle kehavigastusi. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka AS B tõendiga, töövõimetuslehega ning kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 2158. Kuivõrd kõnealustest tõenditest nähtuvalt põhjustas VB`le kehavigastusi IK, jääb kohtule arusaamatuks nende tõendite seos VB nõudega NK vastu. Asjaolu, et IK on NK abikaasa, ei ole aluseks NK`lt moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. VB nõuet ei tõenda ka NK`le väljastatud sularahaarve (tlk 121) ning Kotka Apteegi juhatajale adresseeritud seletuskiri (tlk 122). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et VB ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud ning sellest lähtuvalt leiab kohus, et vastuhagis esitatud nõue ei ole põhjendatud ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. TsMS § 4 lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse kestel tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus tegi menetlusosalistele vastavasisulise ettepaneku, ka pärast tunnistajate ülekuulamist, kuid hageja jäi oma nõude juurde. NK on palunud VB`lt välja mõista menetluskulud 11 250.00 krooni, mis koosnevad riigilõivust 1750 krooni ning õigusabi kuludest 9500 krooni. VB on palunud NK`lt välja mõista õigusabi kulud summas 3000 krooni ning riigilõivu 2000 krooni, kokku 5000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolele selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuivõrd kohus jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, tuleb kummagi poole kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Osaliselt tühistatud TRK otsus nr.2-05-17742 18.09.2007 Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.