Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-05-19917

Määruse tegemise aeg ja 17. septembril 2007. a, Jõhvi koht Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

N. K. avaldus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

Avaldaja:

N.K. (IK XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

Keelduda N. K. avalduse vastuvõtmisest, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Avaldaja N. K. esitas 14.11.2005. a Ida-Viru Maakohtule kohtule avalduse omandiõiguse taastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Avaldaja palub kohtul tunnistada 13.03.2002. a ostu-müügileping nr XXX kaotanuks juriidilise jõu alates V.P. surmast; tunnistada 13.03.2002. a asjaõigusleping nr XXX tühiseks; tunnistada avaldaja otseseks ja kaudseks seaduslikuks korterivaldajaks aadressil XXX ja teha otsus sissekande tegemiseks Ida-Viru Maakonna Hooneregistrisse, mis tõestaks N.K. õigust korteri valdamiseks alates 26.06.2005. a pärast sissekannet korteri valdamise kohta V.P. poolt. Kohus oma 13.09.2006. a ja 29.03.2007. a kirjas selgitas avaldajale, et omandiõiguse taastamisega ja lepingute kehtetuse või tühisusega seotud asjad ei kuulu läbivaatamisele hagita menetluse korras ning kohtule jääb arusaamatuks õiguslik probleem, mille lahendamiseks avaldaja on kohtusse pöördunud ning milles seisneb avaldaja õiguste rikkumine. Kohus selgitas avaldajale, et V. P. õigusjärglane on tema poeg I. P., kellel on pärimisseaduse § 130 alusel üle läinud pärandaja õigused ja kohustused. Kohus palus avaldajal kohtule selgitada õiguslikku probleemi olemust ning soovitas pöörduda kvalifitseeritud juristi või advokaadi poole. Samuti märkis kohus seda, et avaldaja on kinnisasja – korteriomandi XXX omanik vastavalt kinnistusraamatu kandele (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa järgi). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlussevõtmisest keeldumise määrusega hagejale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 1, § 372 lg 4, lg 6, § 463 keelduda N. K. avalduse vastuvõtmisest, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ja tagastada see koos lisadega avaldajale.