Muud › Muud hagiasjad

krooni Tallinna linna kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Tallinna linn esitas 03.10.2003.a kohtule hagi VL vastu 20 615,80 krooni väljamõistmiseks ja eluruumi tagastamiseks (tsiviilasi nr 2/276-8666/03). Hagiavalduse kohaselt kasutab kostja hagejale kuuluvat korterit aadressil Tallinn XXX. Tulenevalt eluruumi kasutamisest on kostjal tekkinud võlgnevus. 17.02.2003.a saadeti kostjale üürisuhte lõpetamise teade. Üürisuhte lõpetamise päevaks oli 20.03.2003.a. Kostja võlgnevus korteriühistu XXX ees on 12 779,05 krooni ning hageja ees 7836,15 krooni. Kokku on kostja võlgnevus 24.09.2003.a seisuga 20 615,80 krooni. Kostja ei ole üürisuhte lõpetamist vaidlustanud, samuti ei ole ta tagastanud eluruumi. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 20 615,80 krooni ning kohustada kostjat tagastama eluruum aadressil Tallinn XXX. 15.03.2004.a esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles suurendas nõuet 4374,10 krooni võrra. Hagiavalduse täienduse kohaselt on hageja tasunud võlgnevuse korteriühistule XXX. 15.03.2004.a seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 24 989,90 krooni. 17.06.2005.a esitas hageja veelkord hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse täienduse kohaselt on kostja võlg 07.06.2005.a seisuga hageja ees 38 606,50 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 38 606,50 krooni. 01.04.2004.a esitas Tallinna linn hagi VL vastu 58 611,26 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2/276-2977/04). Hagiavalduse ja 18.05.2004.a esitatud hagi täpsustuse kohaselt kasutab kostja korterit aadressil Tallinn XXX. Kostja on alates 1996.a jäänud regulaarselt võlgu üüri ja kommunaalteenuste eest. Võlg on kasvanud 58 611,26 kroonini. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 58 611,26 krooni. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet viiviste võrra ning palus välja mõista võlgnevuse 24 977 krooni. 02.07.2004.a määrusega liideti hagid ühte menetlusse. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja peab ennast vaidlusaluse korteri omanikuks. Kostja ei ole hagejale midagi võlgu. Üüri saab nõuda üürilepingu alusel, kuid temal hagejaga üürilepingut sõlmitud ei ole. Kui kostjale oleks teenuste osutamise eest arveid esitatud oleks ta need tasunud. Kostjal ei ole korteris vett. Hoolimata sellest, et remont on tehtud kostja kulul, nõuab hageja temalt remondiraha. 27.08.2007.a toimunud istungile kostja ei ilmunud. Kostjale oli kohtukutse kätte toimetatud postkasti panekuga tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 326 lg 1 järgi.

Kohtu põhjendused Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on Tallinna linn Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanik. Kuigi puudub vaidlus selles, et poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku üürilepingut, ei tähenda see, et poolte vahel üürileping puudus. Asjaolu, et hageja võimaldas kasutada

kostjal oma korterit ning kostja on hagejale korteri kasutamise eest osaliselt tasunud, kinnitab, et pooled on sõlminud üürilepingu oma tegudega. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 17.02.2003.a ülesütlemise avaldusega ütelnud üürilepingu üles võlaõigusseaduse (VÕS) § 316 lg 1 alusel. Ülesütlemisavalduses palus hageja Tallinnas XXX asuva eluruumi tagastada hiljemalt 20.03.2003.a. Kuni 30.06.2002.a kehtinud elamuseaduse § 28 lg 1 kohaselt kohustus üürilepingu järgi eluruumi üürileandja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustus kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Kuni 15.07.1998.a kehtinud elamuseaduse § 37 lg 2 redaktsiooni kohaselt peab üürnik lisaks üürile eluruumi kasutamise eest tasuma kommunaalja muude talle osutatavate teenuste eest. Alates 16.07.1998.a kuni 30.06.2002.a kehtinud elamuseaduse § 37 lg 2 redaktsiooni kohaselt kuuluvad üüri sisse arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud kulud, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta: kulud üürilepingu esemeks olevate ruumide ning nende pindala osatähtsusele vastava hoone osa hoolduseks ja remondiks (sh renoveerimiseks), samuti kulud vastava hoone ümbruse osa hoolduseks, tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest ja kasum, kui üürilepingus ei sätestata teisiti. Kasum võib moodustada kuni 10 protsenti üürist. Üüri arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Alates 16.07.1998.a kuni 30.06.2002.a kehtinud elamuseaduse § 37 lg 3 kohaselt peab üürnik lisaks üürile eluruumi kasutamise eest tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, tarbitud elektrienergia ja majapidamisgaasi eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama nimetatud kulusid tõendavate arvetega tutvumise. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kokku 63 583,50 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt nõutakse 01.04.2004.a esitatud hagiavalduses perioodil 01.01.1996.a kuni 01.04.2001.a tekkinud võlga. Võlakaardi väljavõttest ilmneb, et nimetatud ajavahemikul on kostjalt nõutud üüri ja tasu komunaalteenuste eest kokku 39 731,95 krooni ning kostja on tasunud 14 754,25 krooni. Seega on kostja võlgnevus 24 977,70 krooni. Hageja palus välja mõista 24 977 krooni. Hageja selgituste kohaselt nõuti üüri nimetatud perioodil üüri piirmäära järgi. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 17.03.1995.a määrusest nr 15 ja Tallinna Linnavolikogu 12.11.1998.a määrusest nr 36 oli nimetatud ajal üüri piirmääraks 8 krooni ühe ruutmeetri kohta kuus. Asja materjalidest nähtuvalt nõutakse 03.10.2003.a esitatud hagiavalduses ja selle täiendustes 2001.a maist kuni 07.06.2005.a tekkinud võlga. Hageja esindaja selgituste kohaselt ei ole kostjalt alates 01.05.2001.a üüri nõutud, on üksnes nõutud tasu kommunaalteenuste eest. Asja materjalidest nähtuvalt on ajavahemikul 20.05.2001.a – 15.02.2004.a osutatud kostjale teenuseid 28 069,90 krooni eest. Kostja on selle eest tasunud 3080 krooni. Seega võlgneb nimetatud ajavahemiku eest kostja hagejale 24 989,90 krooni, kusjuures kostja võlg alates

20.05.2001.a kuni üürilepingu lõppemiseni 20.03.2003.a on 15 927,20 krooni ning üürilepingu lõppemisest kuni 15.02.2004.a on 9062,70 krooni. Kohus leiab, et kuna kostja on tasunud osaliselt üüri ja muude temale osutatud teenuste eest, siis on kostja sellega tunnistanud kohustust tasuda üüri selle piirmäära järgi, samuti temale osutatud teenuste eest. Kostja väited, et ta ei ole arveid saanud, on paljasõnalised, kuna ta on osaliselt hagejale tasunud. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et tema korteris puudub vesi. Tõendeid ei ole ka esitatud selle kohta, et kostja oleks oma kuludega teinud remonditöid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus ajavahemikul 01.01.1996.a - 01.04.2001.a osutatud teenuste eest ning samal ajavahemikul tekkinud üürivõlg kokku summas 24 977 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus ajavahemikul 20.05.2001.a kuni üürilepingu lõppemiseni 20.03.2003.a osutatud teenuste eest summas 15 927,20 krooni. Võlgnevus summas 9062,70 krooni, mis tekkis üürilepingu lõppemisest kuni 15.02.2004.a osutatud teenuste eest, tuleb välja mõista VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et kuna kostja õigusvastaselt ei vabastanud pärast üürilepingu lõppemist eluruumi ning tarbis osutatud teenuseid, siis tuleb tal nende maksumus hagejale hüvitada. Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista ajavahemikul 2004.a märts kuni 07.06.2005.a osutatud teenuse eest 13 616,60 krooni ei ole põhjendatud. Ainuüksi hageja väide, et ta on kandnud sellel ajavahemikul tulenevalt kostja poolt korteri kasutamisest täiendavaid kulusid summas 13 616,60 krooni, ei saa olla nõude rahuldamise aluseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid osutatud teenuste igakuise maksumuse kohta. Seega kuulub hageja nõue võla väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 49 966,90 krooni. VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 316 lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Vastavalt VÕS § 316 lg 1 p 3 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Asja materjalidest nähtuvalt oli üürilepingu ülesütlemise ajal täidetud mõlemad ülalmärgitud tingimused. Seega on üürilepingu ülesütlemine olnud seaduslik. VÕS § 334 lg 1 esimene lause sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna üürileping on lõppenud ning kostja ei ole üüritud asja hagejale tagastanud, siis on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat tagastama üüritud asi. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud

ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb kostjalt hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks välja mõista 3560 krooni. Kostja kutsuti osadele istungitele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks on hageja tasunud riigilõivu. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb kostjalt hagejale nimetatud riigilõivu katteks välja mõista 600 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 4160 krooni.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.