Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-10926 tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

18.12.2003.a. sõlmisid hageja ja kostja P N laenulepingu nr 2059, mille kohaselt sai kostja P N hagejalt laenu 45 000 krooni intressiga 1, 5 % laenusummalt kuus (lepingu p. 1.2 ), millest arvati maha lepingutasu 500 krooni (lepingu p. 1.2.1 ). Lepingu kohaselt laenu-ja intresside tagastamise lõpptähtaeg oli 30.12.2008.a., mis pidi toimuma igakuiste maksetena (laenulepingu punktile 2.1.1) vastavalt lepingulisana olevale graafikule. Laenu põhiosa makse summas 750 krooni ja intressimakse 675 krooni, kokku 1 425 krooni igakuiselt 29 kuupäevaks. Käsitletava laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmis hageja käenduse kostja E Nega, kes kohustus (vastavalt lepingu punktile 5.1) täitma kõik hageja ja kostja vahel 18.12.2003.a. sõlmitud laenulepingust nr 2059 tulenevad nõuded, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Laenulepingu p. 5.2 kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsummaks määratud 65 000 krooni. Kostja P N ei ole oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja laenulepingu p.8 kohaselt ütles hageja 29.01.2007.a. laenulepingu erakorraliselt üles, mis tõi kostjatele kaasa täita kohustused ennetähtaegselt, tagastada laenu-, intresside ja viivistesumma. P N on teostanud tagasimakseid summas 12 075 krooni. Nende maksetega loeb hageja tasutuks vastavalt graafikule 8 laenu põhimakset ja 9 intressimakset. Lepingu punkti 4 järgselt kohustus kostja P N hagejale tasuma viivist 1,0 % päevas iga viivitatud osamakse pealt, kui makse tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva. Viivist hakkas hageja arvestama alates 28.10.2004.a. laenulepingu ülesütlemise päevani s.o. 29.01.2007.a. Seega võlgneb kostja P N hagejale laenulepingu nr 2059 järgi 95 225 krooni, mille moodustavad:

2-07-10926 loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mitte nõuetekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt on võlausaldajal kohustise rikkumise korral õigus nõuda võlgnikult kohustise täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist nõuda. VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ( TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemisel avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 363 lg 1 p. 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes VÕS §-dest 8 lg 1 ja 2 , 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p. 1,4 ja 6, 113 lg 1, 142 lg 1 , 145 lg 1 , 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja TsMS §-dest 2, 3 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2 , 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 174, 364 lg 4 , RLS § 3 lg 1 ja 2 p.l ja 33 palub hageja:

KOSTJATE SEISUKOHT

Kostjad ei ole kohtule vastanud /t.l 22-23, 24, 28, 29-30/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjatele väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 02.04.2007 ja 23.04.2007.a., kohustades kostjaid hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 2223, 29-30/. P Nele on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud 03.04.2007.a.

2-07-10926 edasiandmiseks /t.l 24/, E Kile aga isiklikult 30.04.2007 /t.l. 28/. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Laenulepingu p. 5 kohaselt on leping tagatud E Ki (endise nimega N) käendusega, kes on võtnud endale kohustuse vastutada laenuandjaga solidaarselt laenusaaja täitmata kohustuste ees (lepingu p.5.1). Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on lepingu p. 5.2 kohaselt 65 000 krooni. Otsuse täitmisel tuleb arvestada käendaja E Ki vastutuse piirmäära s.o 65 000 krooni. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma hageja menetluskulud ja tasuma riigile menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.