AS hagi VAT”I” vastu nõudes tunnistada hageja AS kaubamärgid (reg nr 06608, nr 06608, nr 309183) Eesti Vabariigis üldtuntuks ja nõudes tunnistada tühiseks VAT”I”õigus kaubamärgile „ + kuju“ Eesti Vabariigis.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
AS (reg nr XXX, asukoht XXX) Volitatud esindajad UK ja KL VAT”I”(Piiratud vastutusega ühing I ) ( reg nr XXX , asukoht XXX, Ukraina) Volitatud esindaja JIG
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada.
1.Tunnistada hageja AS kaubamärgid „“ (reg nr 06608, reg nr 06608, reg nr 309183) Eesti Vabariigis üldtuntuks.
2.Tunnistada tühiseks VAT”I”õigus kaubamärgile „ + kuju“ (reg nr 802296) Eesti Vabariigis.
3.Välja mõista kostjalt VAT”I”hageja AS kasuks hageja kohtukulu katteks 10 000 eesti krooni. Jõustunud kohtulahendi ärakiri saata Patendiametile teadmiseks. Edasikaebe kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1) alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palub hageja tunnistada hageja kaubamärgid (reg. nr. 06608, nr 06607 ja nr 309183) Eesti Vabariigis üldtuntuks ja tunnistada tühiseks VAT”I” õigus kaubamärgile “” Eesti Vabariigis. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes KaMS § 10 lg 1 p 2, p 3, p 4 ning Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis ja KaMS § 52 lg 1.
2.Hagiavalduse kohaselt on Eesti Vabariigis võimaldatud õiguskaitset rahvusvahelisele kombineeritud kaubamärgile “”, mis on registreeritud 20.05.2003.a. kostja nimele. Nimetatud kaubamärk on registreeritud nr 802296 all ning registreeritud järgmistes klassides toodud kaupade tähistamiseks: klassis 11 – apparatus for lighting, steam generating, refrigerating, drying, ventilating, water supply and sanitary purposes;
/valgustusseadmed, aurugeneraatorid; jahutusseadmed; kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja sanitaarseadmed/; klassis 21 – combs and sponges; brushes (except paint brushes); brush-making materials; steelwool; unworked or semi-worked glass (except glass in building) /kammid ja käsnad; harjad (v.a. pintslid); harjamaterjal; terasvili; töötlemata või pooltöödeldud klass (v.a. ehitusklaas).
3.Hageja leiab, et kaubamärgile “” õiguskaitse võimaldamisega Eesti Vabariigis kostja nimele, on kostja omandanud monopoolse õiguse kaubamärgi “” kasutamiseks ning sellega on rikutud hageja, kelle nimele on varasemalt (vastavalt 1992, 1992 ja 1996.a.) registreeritud siseriiklik kaubamärk reg nr 06608, 06607, 39183, kaubamärgiseadusest tulenevaid õigusi.
4.Hageja on seisukohal, et kostja ainuõigus kaubamärgile “” (reg. nr. 802296) on vastuolus KaMS § 10 lg 1 p 2. Hageja leiab, et võrreldavad kaubad on samaliigilised ning et kostja kaubamärk „“ hõlmab kaupu, mille suhtes hageja omab ainuõigust. Kaubamärgid registreeritakse kindlates klassides toodud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Nizza kaupade ja teenuste klassifikatsioon on loodud administratiivseks otstarbeks ning kaupade, teenuste kuulumine erinevatesse klassidesse ei muuda neid veel eriliigilisteks ega vastupidi. Kaubamärgi funktsiooniks on kauba eristamine teise isiku samaliigilisest kaubast. Arvestades seda, et samaliigilised kaubad võivad kuuluda ka erinevatesse klassidesse, arvestades kaupade olemusega (elektrilised seadmed) ja et nende toodete lõppkasutajateks võivad olla ühed ja samad isikud ning et võrreldavad kaubad võivad olla üksteist täiendavad, tuleb kostja kaubamärgiga “ + kuju” tähistatavaid kaupu (valgustusseadmed, aurugeneraatorid; jahutusseadmed; kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja sanitaarseadmed), pidada samaliigilisteks hageja varasemate kaubamärkidega tähistatavate kaupadega (elektrimootorid, elektrilised kodumasinad, elektrilised seadmed, -vahendid, kuumtöötlemisseadmed).
5.Hageja väidab, et vaidlusalune kostja kaubamärk on äravahetamiseni sarnane ja assotsieeruv hageja varasemate kaubamärkidega (KaMS § 10 lg 1 p 2). Visuaalsest aspektist lähtuvalt on vaadeldavate kaubamärkide peamisteks ja eristavateks osadeks sõna , kuivõrd selle sõna kaudu jätab tarbija vaidlustatud kaubamärgi meelde. Kostja kaubamärgile kujundusliku elemendi lisamine ei muuda tähist hageja kaubamärkidest “” selgelt eristatavaks. Kujundusliku elemendi lisamine ei moodusta uut muljet võrreldes hageja varasemate kaubamärkidega, kuivõrd tarbija tähelepanu haarab mõlemas tähises esineva sõna identsus. Hageja nimele registreeritud varasem kaubamärk “” (reg nr 39183) on sõnaline kaubamärk. Sõnalise kaubamärgi omanik ei fikseeri kaubamärgiregistris oma kaubamärgi kasutamise variante. Kaubamärgiseaduse kohaselt sõnalise kaubamärgi registreerimisega saadud õigused on olulisemalt laiemad kui sõnalise kombineeritud kaubamärgi registreerimisel juba kindlas stiliseeritud šriftis. Hageja nimele registreeritud varasemad kaubamärgid “” (reg nr 06607 ja reg. nr 06608) on kombineeritud kaubamärgid, mille moodustavad kujunduslik osa ja sõnaline osa.
6.Hageja on seisukohal, et võrreldavad märkide “” ja “” foneetiline erinevus puudub täielikult. Lähtuvalt sellest on kaubamärke identifitseerivate tähiste identsus piisav, et tarbija, nähes mõlemaid kaubamärke eri aegadel või üheskoos, loob seose mõlema kaubamärgi kasutaja vahel, põhjustades sellega segadust.
7.Semantilisest aspektist lähtuvalt nii hageja varasemad kaubamärgid kui ka kostja kaubamärk on seostatav kuulsa Itaalia füüsiku A. ga. Seega võrreldavaid tähenduseta kaubamärke semantilisest aspektist võrrelda ei saa. Kuna kaubamärk “” on Eesti tarbija jaoks lihtsalt arusaadav ja see on identne varasemate kaubamärkide identifitseeriva osaga, suurendab see märkidevahelist segiaetavust.
8.Hageja on seisukohal, et erinevused kaubamärkide vahel on sedavõrd minimaalsed, et ka kõige tähelepanelikum tarbija ei peaks neid erinevate ettevõtjate tähisteks, vaid eeldaks selliste kaubamärkidega tähistatud kaupade pärinemist ühest allikast. Keskmine tarbija, hoolimata sellest kas ta on asjatundja, kellel on või ei ole eriteadmisi kaubast, võrdleb kahte märki nende samaaegsel esitamisel väga harva, pigem toetub ta kahe märgi omaette tajumisele ja mälule ning võtte arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, võib mõelda, et kõnealused kaubad, mis kannavad vastavaid märke on pärit samalt või majanduslikult seoses olevatelt ettevõtjatelt.
9.Hageja ei ole andnud kostjale luba rahvusvahelise kaubamärgi reg nr 802296 ““ registreerimiseks.
10.Hageja leiab, et Patendiameti otsus võimaldada rahvusvahelisele kaubamärgile Eestis õiguskaitse on vastuolus KaMS § 10 lg 1 p 3, millest tulenevalt peavad kaubamärgi
mitteregistreerimiseks olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: hageja kaubamärk on registreeritud või registreerimiseks esitatud; hageja kaubamärk on varasem; hageja kaubamärgil on maine; kostja kaubamärk on vastandatava kaubamärgiga identne või äravahetamiseni sarnane või assotsieeruv; kaubad või teenused ei ole samaliigilised; kostja kaubamärk eksitab tarbijat ja kasutab ära vastandatava kaubamärgi mainet või kahjustab selle eristatavust; kostja kaubamärgi registreerimiseks puudub vastandatava kaubamärgi õigustatud isiku kirjalik luba. Antud vaidluses on täidetud kõik nimetatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise suhtelised alused.
11.Hageja on seisukohal, et kostja nimele registreeritud rahvusvaheline kaubamärk “” on äravahetamiseni sarnane ja assotsieeruv hageja varasemate kaubamärkidega “” ning et kaubamärgile “” õiguskaitse andmisega saavad tarbija eksitamise teel kahjustada hageja varasemate kaubamärkide eristatavus ja kasutatakse ära kaubamärkide “”, kui Eesti tarbijate seas üldtuntud ja kõrge reputatsiooniga kaubamärgi mainet. Hageja kaubamärkidel on maine, milline tuleneb sajandipikkusest tuntusest Eestis ja sellenimelise tehase toodete heast kvaliteedist, samuti tehtud kulutustest reklaamile ja tootearendusele, mis on maine kujundamise aluseks. Kaubamärgi “” kasutamine kostja poolt võib kaasa tuua hageja kaubamärkide maine kahjustamise ja eristatavuse kahjustamise. Seejuures on oluline, et seadusest tulenevalt ei ole vajalik, et selline maine ärakasutamine oleks juba faktiliselt toimunud, vaid piisab eeltoodu võimalikkusest.
12.Võrreldavad kaubad on eriliigilised. Kaubamärkide registreeringust nähtuvalt kostja kaubamärgi registreeringus (klass 21) toodud kammid ja käsnad; harjad (v.a. pintslid; harjamaterjal); terasvili; töötlemata või pooltöödeldud klaas (v.a. ehitusklaas) on hageja kaubamärkide registreeringutes nr 06607, nr 06608 ja nr 39183 toodud kaupadega eriliigilised ( klassis 7 - vaipade šampooniga pesemise masinad ja seadmed (elektrilised); parketi vahatamis-poleerimismasinad (elektrilised), parketipoonlid (elektrilised); jalatsite poleerimise seadmed (elektrilised); tolmuimeja voolikud ja tolmuimejad; poonimisseadmed (elektrilised kodumasinad); klassis
teadusotstarbelised, merendus-, geodeesia-, elektri-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendid ning -seadmed; heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuur; magnetandmekandjad, heliplaadid; müügiautomaadid ja -mehhanismid; kassaaparaadid, arvutusmasinad, infotöötlusseadmed ja arvutid; tulekustutid; klassis 7 - elektrimootorid, (v. a. maismaasõidukite mootorid); klassis 11 - toiduainete kuumtöötlemisseadmed, elektriradiaatorid ja vahvliküpsetajad).
13.Hageja leiab, et kostja ainuõigus kaubamärgile “” (reg. nr. 802296) on vastuolus KaMS § 10 lg 1 p 4 sätestatuga. Hageja on registreeritud äriregistris enne kostja poolt kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, so. enne 20.05.2003.a. Arvestades asjaolu, et kostja kaubamärk “” on eksitavalt sarnane hageja ärinimega – AS ning et hageja tegevusalad elektrimootorite tootmine, tootmistegevus, tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus kuuluvad samasse valdkonda kostja kaubamärgi registreeringus toodud valgustusseadmed, aurugeneraatorid, jahutusseadmed, kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja santiaarseadmetega (kuna nimetatud seadmetes kasutatakse elektrilisi mootoreid) kaupadega, on kostja kaubamärgi registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 p 4 sätetega.
14.Hageja on seisukohal, et kaubamärk „“ on Eesti Vabariigis üldtuntud kaubamärk. Hageja kaubamärk “” on Eesti tarbijate seas üldtuntud kaubamärk ning seda on aktiivselt kasutatud juba alates 1899 aastast. Enamikele eestimaalastele on hästi tuntud nii kaubamärk „“ kui ka tehase nimi . Kaubamärk „“ on olnud läbi aegade üks mõjukamaid Eesti kaubamärke. Kaubamärki „“ tuleb lugeda üldtuntuks ning selle märgi suhtes laienevad tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis sätted. Hageja väärtustab kaubamärki „“ kõrgelt ning soovib, et tuntud märkide tõhusamaks kaitsmiseks tuleb välistada nooremate märkide registreerimine ka mitteidentsete kaupade puhul. Määravaks ei ole siinjuures see, kas kostja võib saada kohatut kasu tuntud kaubamärgi „“ heast mainest, vaid ennekõike tuleb kaitsta tarbijaid eksitamise eest ärilise pärinevuse suhtes ja kaitset dilutsiooni (tuntud kaubamärgi kaitsevõime kahandamise) eest. Põhjused tuntud märkide laiendatud kaitse toetamiseks on väljendatud nii kaupade sarnasuse piires kui neist väljaspool. Vastandatud kaubamärk „“ on eriti hästi tuntud oma müügialas ning tuntud kui elektrimootoreid ning kodumasinaid ja –aparaate tähistav kaubamärk ning seda juba aastaid. Eesti elanikkonna teadvuses on siiski Eesti päritolu ja kvaliteediga seotud kaubamärk. Hageja soov on tarbijate arusaamu kaubamärgist
säilitada, mitte põhjustada olukorda, kus tarbijad arvavad mõlema firma tunnuseid kandvaid märke omavat ühtset ärilist päritolu või, et märkide omanike vahel on seos. Kostja vastuväited
15.Kostja 15.05.2006.a. vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vastuväidete kohaselt teenuste- ja kaubamärk, milline kuulub kostjale, on registreeritud 20.05.2003.a. nr. 802296 all. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et Eesti Vabariigi territooriumil peale rahvusvahelise taotluse ekspertiisi läbi viimist, kostjale väljastatud otsust rahvusvahelise registreerimise nr. 802296 õiguskaitse võimaluse saamiseks klassides 11. ja 21. , hageja vaidlustanud ei ole. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga selles, et MKTP, mis on vastuvõetud Nizzas, on loodud administratiiveesmärkidel ja et kaupade kuuluvus eri klassidesse ei tee neid erinevateks.
16.Kostja leiab, et kuna hageja kaubad kuuluvad pikaajalise kasutamisega kaupade hulka, ehk nende ostmisel ostja on eriti tähelepanelik ning võimalus nende segamini ajamiseks kostja kaupadega, on tühine. Samal ajal paljud hagiavalduses loetletud kaupadest s.h. need, millised on toodetud Eesti Vabariigi territooriumil paiknevas AS tehases ning ka selle ettevõtte põhikirjas märgitud kaubad, on kaubad, millised on tööstuslik-tehniline otstarbega ja selliste kostja poolt toodetud kaupadega segiajamise oht on väiksem, sest hageja kaubad on ettenähtud piiratud tarbijate arvule –spetsialistidele, kellele reeglina, teatud valdkondades on hästi tuntud toodangu tarnijad. Seega kostja ei ole nõus hageja põhistustega, kes vastandas rahvusvahelise registreerimise nr. 802296 märgile (registreeritud klassides 11. ja 21.) suulist kaubamärki „“ (reg. nr. 39183), mis on registreeritud klassides 7. ja 9. ning palub mitte käsitleda seda märki vastandatuks.
17.Kostja nõustub hageja selles, et vaidlusaluste kaubamärkide sarnasuse astme määratlemisel tuleb neid vaadelda tervikuna. Seega, sarnasuse astme määratlemisel on vajalik vaadata märki tervenisti, mis koosneb kahest elemendist, esiteks „ V`a“ ja teiseks „“,„ “.
18.Foneetilisest aspektist lähtudes, leiab kostja, et kuna märgi „V` a “ täishääldus on (viei) ja sõna hääldatakse (), on hääldus erinev ning praktiliselt ei assotsieeru tervikuna üks teisega, mis teeb võimatuks segiajamise võimalikust tarbija poolt. Märk „V`a“ on sõna abreviatuur.
19.Graafilisest aspektist leiab kostja et vaidlusalused märgid omavad ühiseid elemente (element ) ebaolulises kogumis, mis välistab märgi ja vastandatud märkide 2 ja 3 assotsieerumist tervikuna nii, nagu nõuab KaMS §10 lg 1 p 2 märgi ja vastandatud märkide 2 ja 3 sarnasteks tunnistamine kuni nende segamini ajamiseni. Vastavalt üldpraktikale, sõnaliste elementide teostamine originaalses graafilises maneeris viib elemendi sõnalise iseloomu kadumiseni ja temaga vastandatud tähistuste sarnasuse nõrgenemiseni.
20.Kostja pöörab tähelepanu ühe elemendi visuaalse domineerimise faktorile, nimelt „V’a“ teiste üle: „“ ja „ “, mille on põhjustanud selle elemendi suuremad mõõtmed ning tema asetsemine kompositsioonis on tajumiseks mugavam. Kuivõrd tarbija tähelepanu keskendub märgi algusel ja tema suurematel elementidel, on oluline arvestada üldiste/erinevate elementide paigutust märgil, kuivõrd eristuselemendi olemasolu märgi alguses koos selle mõõtmetega omab suurt eristavat efekti. Oluline sõnalise elemendi tähistus kirillitsas, nimelt „ “ ja see ei ole levinud Eesti Vabariigi territooriumil, mis omakorda on veel üheks kriteeriumiks rääkimast selle kasuks, et reatarbijal ei hakka assotsieeruma kaubad, millised on markeeritud Märgiga ja Vastandatud Märgiga, kui ühele ja samale isikule kuuluvateks.
21.Graafilisele võrdlusanalüüsile on määravaks märgi ja vastandatud märkide 2 ja 3 trükikirjade perekond (garnituur). Vastandatud märkidel 2 ja 3 on stiliseeritud kirjutusviis originaalses graafilises esitusviisis ja sellise šrifti ja kirjutusviisi kasutamisega, millist ei saa segi ajada standardse šriftiga, milline omakorda oli kasutatud märgi osa sõnalises kirjutusviisis. Tervikuna see loob erineva visuaalse mulje märgi ja vastandatud märgi vahel.
22.Märgi värvilisest tähistusest nähtuvalt märgi osad, nimelt „V’a“, on teostatud kontrastse heleda värviga tumeda ruudu taustal ning osad „“ ja „ “ - kontrastse tumeda värviga heleda ruudu taustal. Märgi ja vastandatud märkide 2 ja 3 erinevad värvilised lahendid
tingivad tervikuna graafilise assotsiatsiooni puudumise esitatud vastandatud märgi vahel.
tähistuse ja
23.Oluline on pöörata tähelepanu eredale graafilisele elemendile, millel on kujutletud elektrimootori frontaalne projektsioon, mis konkreetselt viitab toodangu liigile, mille markeeringuks kasutatakse vastandatud märk 3.
24.Kostja on seisukohal, et võrdleva märgi ja vastandatud märkide 2 ja 3 graafiline analüüs annab tõendust sellest, et graafiliselt nad tervikuna ei assotsieeru üks teisega. Kõik eeltoodud faktorid tingivad erinevat visuaalset mõju ning seega väldivad turul vastandatud tähistustega markeeritud kaupade segiajamist.
25.Semantilisest (tähenduslikust) aspektist lähtudes leiab kostja, et kuna märgid on seotud füüsiku A. nimega, ei ole võrdlemisele kuuluvaid tähenduseta kaubamärke võimalik allutada semantilisele analüüsile.
26.Kõik eelnimetatud faktorid tingivad märgi ja ka vastandatud märkide 2 ja 3 ning tema ärinimetuse erinevat visuaalset mõju ja väldivad kaupade turul vastandatud tähistustega markeeritud kaupade segi ajamist.
27.Vastuväidete kohaselt kostja kinnitab, et ta ei soovi oma eesmärgi saavutamiseks ära kasutada hageja kaubamärgi head mainet ega seda Eesti Vabariigi territooriumil kahjustada, vaid soovib võita oma tarbijaskonda, nagu ta tegi seda Ukraina territooriumil ja paljudes teistes riikides, kus märk on registreeritud või asub registreerimise staadiumis. See on peale Eesti Vabariiki Suurbritannias, Bulgaarias, Gruusias, Kreekas, Leedus, Lätis, Hiinas, Rootsis, Türgis jt riikides. Kostjale on tähtis, et tema kaubamärk oleks äratuntav, kuna ta ise hindab oma mainet ja toodetava kauba kvaliteeti.
28.Vastavalt 20. märtsi 1883.a. Pariisi Konventsiooni § 6 ter p.1 tööstusliku omandi kaitsest ja järgnevate muudatustega ja täiendustega, kaubamärgi kasutamise keelamiseks ja registreerimise kehtetuks tunnistamiseks õiguslikeks alusteks on: võime kutsuda esile märgi segi ajamist ja milline registreeriva riigi - ehk Eesti Vabariigi – kompetentse asutuse määrangul on selles riigis üldtunnustatud ning mis on kasutusel identsete ja sarnaste kaupade tarbeks teise märgi taastootmise, imitatsiooni või ülekandmise juhtudel.
29.Hageja oma hagiavalduses pidevalt rõhutab, et märk AS kaupadele ja teenustele on üldtuntud Eesti Vabariigi territooriumil, viidates kohtuotsusele ja seejuures unustades, et vastavalt 20. märtsi 1883.a. Pariisi Konventsiooni § 12. tööstusomandi kaitsest ja järgnevate muudatustega ja täiendustega, iga riik, mis on ülalmainitud Konventsiooni liige, on kohustatud looma eriameti tööstusomandi asjades tutvustamaks üldsust patentidega leiutistele, kasulike mudelitega, tööstuslike näidistega ja kaubamärkidega. See amet annab välja ametlikku perioodilist bülletääni ning regulaarselt avaldab: (a) väljastatud patentide omanike nimed patenteeritud leiutiste lühinimetustega; (b)registreeritud märkide reproduktsioonid.
30.Eestis on Estonia Patent office Trademark Departmentile antud õigus määratleda, kas Eesti Vabariigi territooriumil on õiguslikud alused AS I „V’a “ kaupade ja teenuste märgi registreerimiseks. Seaduses ettenähtud korras kostja pöördus Estonia Patent office Trademark Department poole avaldusega AS I „V’a “ kaupade ja teenuste märgi registreerimiseks Eesti Vabariigi territooriumil ning talle oli antud kaitse klassides 11. ja
21.Klassis 9. AS I „V’a “ kaupade ja teenuste märgi kaitse andmises keelduti, kuna selles klassis Eesti Vabariigi territooriumil on olemas konfliktne registreerimine. Eesti Vabariigi eriamet tööstusomandi asjades, Estonia Patent office Trademark Department, andes õiguslikku kaitset kaubamärkidele AS I „V`a “ klassides 11. ja 21. tuli järeldusele, et Eesti Vabariigi territooriumil antud klassides konfliktne registreerimine ja sarnasus kaubamärkide segiajamise astme suhtes, puuduvad.
31.Seega, AS I märgi „V’a “ kasutamine kaupadel ja teenustel, milline on täielikult vastandlik hageja märkidele ning sellega märgistatakse hoopis teist liiki kaupu, ei vii ja ei saa viia tarbijaid eksitusse. Sellistel asjaoludel ei ole toodud mingeid aluseid registreerimise kehtetuks tunnistamiseks ning kaubamärgi kasutamise keelamiseks, millised on ettenähtud tööstusomandi kaitse 20. märtsi 1883.a. Pariisi Konventsiooni § 6ter p.1 järgmiste täienduste ja muudatustega, nimelt: taastootmine, imitatsioon või teise märgi ülekandmine on võimelised esile kutsuda segiajamist märgiga, milline
registreeriva riigi –Eesti Vabariigi - kompetentse asutuse määramisel on selles riigis üldtunnustatud ning seda kasutatakse identse või sarnase toodangu tarbeks. Hageja 07.07.2006.a. selgitused kostja vastuväidetele.
32.Kostja kaubamärk on segi aetav ja assotsieeruv hageja varasemate kaubamärkidega. Samuti leiab hageja, et antud vaidluses ei ole küsimust kas vaadeldavate kaubamärkidega tähistatakse samaliigilisi või eriliigilisi kaupu, kuna hagiavaldus on esitatud nii samaliigiliste kaupade osas (KaMS § 10 lg 1 p 2), kui ka eriliigiliste kaupade osas (KaMS § 10 lg 1 p 3). Kui kostja leiab, et ei saa vastandada kaubamärki “” (reg. nr. 39183) KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel, kuna tegemist on eriliigiliste kaupade tähistamiseks registreeritud kaubamärgiga, on kohaldatav hagiavalduse teine alus, so. KaMS § 10 lg 1 p 3, mis käsitleb eriliigiliste kaupade tähistamiseks registreerivate kaubamärkide võimalikku kollisiooni. Mistõttu on ainetu ka kostja väide, et tulenevalt nimetatud argumentidest ei saa käesolevas vaidluses hageja kaubamärki “” (reg. nr. 39183) üldse vastandada. Hageja rõhutab, et kostja rahvusvaheline kaubamärk “ + kuju” hõlmab kaupu, mille suhtes omab hageja kaubamärgi “” kasutamise ainuõigust.
33.Lisaks tuleb silmas pidada, et samaliigilised kaubad võivad kuuluda ka erinevatesse klassidesse. Kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel (KaMS §12 lg 2). Arvestades hageja kaubamärgiregistreeringute nr 39183, nr 06608 ja nr 06607 kaupade olemusega klassides 7 ja 11 (elektrilised seadmed), samuti asjaoluga, et nende toodete lõppkasutajateks võivad olla ühed ja samad isikud ning võrreldavad kaubad võivad olla üksteist täiendavad, tuleb kostja rahvusvahelise kaubamärgiga “ + kuju” tähistatavaid kaupu valgustusseadmed, aurugeneraatorid; jahutusseadmed; kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja sanitaarseadmed pidada samaliigilisteks hageja varasemate kaubamärkidega tähistatavate elektrimootorid, elektrilised seadmed ,-vahendid kaupadega.
34.KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatud assotsieerumise tuvastamisel vaadeldakse tähiseid tervikuna ning nende domineerivaid osi, selgitamaks kas ostjal võiks tekkida mulje, et tähised kuuluvad ühele omanikule või üksteisega seotud ettevõtetele. Assotsieerumise tuvastamisel on oluline see, kas mingi elemendi olemasolu võiks tekitada tarbijas assotsiatsioone talle juba tuntud teise omanikule kuuluvate kaupadega. Antud vaidluses on võrreldavateks kaubamärkideks hageja nimele registreeritud Eesti vabariigis üldtuntud varasemad kaubamärgid “” ja kostja nimele registreeritud kombineeritud kaubamärk “ + kuju”.
35.Hageja nimele registreeritud varasem kaubamärk “” (reg. nr. 39183) on sõnaline kaubamärk. Kaubamärgiseaduse kohaselt sõnalise kaubamärgi registreerimisega saadud õigused on olulisemalt laiemad kui sõnalise kombineeritud kaubamärgi registreerimisel juba kindlas stiliseeritud šriftis.
36.Hageja nimele registreeritud varasemad kaubamärgid “” (reg. nr. 06607 ja reg. nr. 06608) on kombineeritud kaubamärgid. Kombineeritud kaubamärgi moodustavad kujunduslik osa ja sõnaline osa. Vaadeldavate kaubamärkide peamisteks ja eristavateks osadeks on sõna , kuivõrd selle sõna kaudu jätab tarbija vaidlustatud kaubamärgi meelde. Kostja kaubamärgile kujundusliku elemendi lisamine ei muuda tähist hageja kaubamärkidest “” selgelt eristatavaks. Kujundusliku elemendi lisamine ei moodusta uut muljet võrreldes hageja varasemate kaubamärkidega, kuivõrd tarbija tähelepanu haarab mõlemas tähises esineva sõna identsus. Väär on kostja väide, et arvestades vaadeldavates kaubamärkides sisalduvate kujunduslike elementide domineerivust on just kujunduslikud elemendid need, mis tarbijale meelde jäävad.
37.Visuaalsest aspektist kaubamärke võrreldes ei oma tähtsust ka kaubamärkide reproduktsioonidel kujutatud värvide kombinatsioon, so. must ja valge, nagu ekslikult väidab kostja. Keskmisele tarbijale jääb kaubamärgis sisalduv värvikombinatsioon meelde üksnes juhul, kui tegemist domineeriva elemendina kogu tähises, sh. tegemist on kaubamärgiga, milline on kujutatud pilkupüüdvates toonides.
38.Võrreldavate märkide peamiste identifitseerivate osade “” ja “” foneetiline erinevus puudub täielikult. Lähtuvalt sellest on kaubamärke identifitseerivate tähiste identsus piisav, et tarbija, nähes mõlemaid kaubamärke eri aegadel või üheskoos, loob seose mõlema kaubamärgi kasutaja vahel, põhjustades sellega segasust. Väär on kostja seisukoht, et rahvusvahelises tähises “” (reg. nr. 802296) on foneetiliselt tähtsal kohal tähises sisalduv lühend ”V`a”. Hageja on seisukohal, et keskmine tarbija, arvestades
kirjavahemärgi “ ` ” laialdast kasutamist sõnade lühenditena, teab lühendi “V`a” tähendust, so. , ning ei hakka sellele rahvusvahelist kaubamärki hääldades tuginema võõrkeelsetele hääldusreeglitele, mida ta ei pruugi üldse teadagi.
39.Kuna kaubamärk “ + kuju” on Eesti tarbija jaoks lihtsalt arusaadav ja see on identne varasemate kaubamärkide identifitseeriva osaga, suurendab see märkidevahelist segiaetavust. Tarbijale on tähtis üldmulje, mis talle kaubamärgist jääb, so. rahvusvaheline kaubamärk ja ka vastandatud hageja varasemad kaubamärgid kannavad ühte konkreetset identset mõtet – .
40.Kostja viitab väga õigesti kostja rahvusvahelises kaubamärgis sisalduvale tähtede kombinatsioonile “V`a” ning rõhutab, et nimetatud kombinatsiooni näol on tegemist lühendiga sõnast . Nimetatud asjaolu kinnitab täiendavalt hageja seisukohti, so. rahvusvaheline kaubamärk kannab endas igas elemendis ühtset kontseptuaalset tähendust – , seda nii lühendi, ladina tähtedega kui ka kirillitsas kujutatud kujul. Mistõttu möönab ka kostja ise, et kõigi vaadeldavate tähiste peamisteks ja eristavateks osadeks on sõna , kuivõrd selle sõna kaudu jätab tarbija vaidlustatud kaubamärgi meelde.
41.Hageja leiab, et erinevused kaubamärkide vahel on sedavõrd minimaalsed, et ka kõige tähelepanelikum tarbija ei peaks neid erinevate ettevõtjate tähisteks, vaid eeldaks selliste kaubamärkidega tähistatud kaupade pärinemist ühest allikast. Hageja on seisukohal, et kostja nimele registreeritud rahvusvaheline kaubamärk “ + kuju” on äravahetamiseni sarnane ja assotsieeruv hageja varasemate kaubamärkidega “” ning, et kaubamärgile “ + kuju” õiguskaitse andmisega saavad tarbija eksitamise teel kahjustada hageja varasemate kaubamärkide eristatavus ja kasutatakse ära kaubamärkide “”, kui Eesti tarbijate seas üldtuntud ja kõrge reputatsiooniga kaubamärgi mainet.
42.KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab vastandataval kaubamärgil olema Eesti Vabariigis maine ning esinema tõenäosus, et tarbija eksitamise teel võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada selle eristatavust. KaMS § 10 lg 1 p 3 rakendamiseks pole eksitamise fakti tõendamine obligatoorne. Et tarbijat lugeda eksitatud olevaks, ei pea tarbija uskuma, et Eestis õiguskaitset omav kaubamärgiomanik tegelikkuses konkreetset kaupa tootis või konkreetse teenuse turule tõi. Eksitamisnõude rahuldamiseks piisab sellest, et avalikkus on tõenäoliselt arvamusel, et Eestis kaubamärgi varem registreerinud isik kiitis kaubamärgi kasutamise erinevatel kaupadel ja teenustel heaks.
43.Kuna kaubamärgi nr 802296 Eestis registreerimisega hageja kaubamärkide kõrge eristatavus võib kahaneda, siis kahjustab see hageja huvisid.
44.Hageja on registreeritud äriregistris enne kostja poolt kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, so. enne 20.05.2003.a. Arvestades, et kostja kaubamärk “ + kuju” on eksitavalt sarnane hageja ärinimega – AS ning, et hageja tegevusalad kuuluvad samasse valdkonda kostja kaubamärgi registreeringus toodud kaupadega, on kostja kaubamärgi registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 p 4 sätetega. Nimetatud hageja seisukohtadele ei ole kostja omapoolsed vastuargumente oma vastuses hagile esitanud.
45.Kostja ei esita hagile ühtegi vastuargumenti hageja kaubamärkide üldtuntuse kohta, mis osutab sellele, et kostja ei vaidlusta hageja kaubamärkide üldtuntust Eestis.
46.Kostja poolt osundatud artikkel 12 kohaselt kohustub iga liidu liikmesriik looma eriameti tööstusomandi õiguskaitse asjade ajamiseks ja üldsusele patentide, kasulike mudelite, tööstusnäidiste ja kaubamärkide tutvustamise keskuse. Lõike 2 kohaselt annab nimetatud amet välja ametlikku perioodilist väljaannet, mis avaldab regulaarselt: a) väljaantud patendi omanike nimed koos patenditud leiutiste lühikirjega; b) registreeritud kaubamärkide reproduktsioonid.
47.Pariisi konventsiooni artikli 6 bis käesolevas asjas mitte kohaldamise poolt räägib kostja arvates väidetavalt ka asjaolu, et vaadeldavate kaubamärkide näol on tegemist täiesti erinevate kaupade tähistamiseks registreeritud kaubamärkidega. Hageja ei nõustu kostja nimetatud seisukohtadega ning leiab, et kostja viited Pariis konventsiooni artiklile 12 on antud asjasse absoluutselt mittepuutuvad.
48.Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis lg 1 nähakse ette spetsiifiline kaitse kaubamärgile, mille tunnistab üldtuntuks liikmesriigi pädev organ, kus kaubamärk registreeriti või kus seda kasutatakse. Seejuures ei sisalda art 6 bis üldtuntud kaubamärgi mõistet ega sätesta kriteeriume selle kindlaksmääramiseks, vaid jätab liikmesriikidele õiguse otsustada, milline institutsioon on pädev kaubamärgi üldtuntust kindlaks määrama ja milliste kriteeriumide alusel seda tehakse. Nii kehtivas
kaubamärgiseaduses kui ka kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseaduses kaitstakse üldtuntud kaubamärke kooskõlas tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art-ga 6 bis. TRIPS artikkel 16 lg 2 kohaselt kehtib Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis samaväärselt teenuste kohta. TRIPS artikkel 16 lg 3 sätestab, konventsiooni artikkel 6 bis kehtib samaväärselt kaupade ja teenuste kohta, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, tingimusel et selle kaubamärgi kasutamine kaupade või teenuste puhul viitaks seosele nende kaupade või teenuste ja registreeritud kaubamärgi omaniku vahel, ning tingimusel et selline kasutamine kahjustaks tõenäoliselt registreeritud kaubamärgi omaniku huve. Lisaks on TRIPS artikli 16 lõikes 2 sätestatud, et kaubamärkide tuntuse üle otsustamisel tuleb liikmetel arvesse võtta kaubamärgi tuntust üldsuse seas vastaval alal, kaasa arvatud tuntus, mis on saavutatud kaubamärgi reklaamimise tulemusena. Nimetatud rahvusvahelise lepingu põhimõtteid tuleb Eesti õigusruumis kohaldada alates Eesti ühinemisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) 13. novembril 1999. a.
49.Väär on kostja väide, et kuna hageja ei vaidlustanud kostja kaubamärgi registreerimisotsust kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse tegemise kuupäevast arvates, siis puudub ka praegu alus kostja kaubamärgi vaidlustamiseks. KaMS § 41 lg 2 kohaselt võib asjast huvitatud isik vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjonis taotleja õiguse kaubamärgile KaMS § 9 lõikes 1 või §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul. Vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg on kaks kuud Patendiameti poolt kaubamärgi registreerimise otsuse teate Eesti Kaubamärgilehes avaldamisest arvates. Lisaks eeltoodule võib KaMS § 52 lg 1 kohaselt asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS §- des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt võib nimetatud hagi esitada viie aasta jooksul kaubamärgi registreeringu tegemise kuupäevast arvates. Seega on olemas kaks võimalust kaubamärgi ebaseadusliku registreerimise vaidlustamiseks ning juhul kui esimesena mainitud võimalust varasemate õiguste omanik mingil põhjusel ei kasuta, ei välista see registreeringu vaidlustamise võimalust hiljem, viie aasta jooksul kaubamärgi registreeringu tegemise (ehk sisult kaubamärgi registrisse kandmise) kuupäevast arvates. Vastavalt KaMS § 60 lg alluvad kaubamärgi õiguskaitsega seotud kaebused ja hagid Patendiameti (Toompuiestee 7, Tallinn) asukohajärgsele kohtule. Kostja 13.04.2007.a. kirjalikud seisukohad
50.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja vastandatud kaubamärgid on KaMS § 11 lg 1 p 2 tähenduses varasemad võrreldes vaidlusaluse kostja rahvusvahelise kaubamärgiga ning seda, et kostja rahvusvahelisele kaubamärgile Eesti Vabariigis õiguskaitse võimaldamiseks ei ole hageja andnud oma kirjalikku luba.
51.Kostja on seisukohal, et puuduvad KaMS § 52 lg 1 p 2 ettenähtud alused kostja kaubamärgi ainuõiguse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja leiab, et kaubamärgi „V`a “ milline täielikult erineb hageja kaubamärgist, kasutamine kostja poolt, ei vii ega saa viia kauba tarbijaid eksitusse ( Pariisi Konventsiooni tööstusomandi kaitsmise kohta 20 märtsist 1883a. lg. 6 bis p l).
52.Lisaks sellele, et hageja märgib, et tema kaubamärk on tuntud Eestis, rõhutab kostja oma kaubamärgi tuntust mitmesuguste riikide valgustehnikatoodangu turul, kus erandiks ei ole isegi Eesti Vabariik. Kostja leiab, et hageja kaubamärki „“ ei saa tunnistada üldtuntuks Eesti Vabariigis, sest see ei ole tuntud teiste riikide ärisektoris, kes pakuvad valgustehnika kaupu ja –teenuseid.
53.Kostja märgib, et ta on riigiettevõtte Lvovi elektrilambitehase tootmiskoondis Iskra , milline asutati 1972, õigusjärglane ja käesoleval ajal hõõg-, halogeen jts lampide ainutootja Ukrainas. Kostja, osaledes 1993.a. Mehhikos rahvusvahelisel näitusel, sai rahvusvahelise briljanttähe kvaliteetse toodangu so elektrilambid, eest. Kohtu põhjendused
54.Kooskõlas TsMS § 403 lg 1 ja arvestades poolte nõusolekut, lahendas kohus asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil täiendavalt arutamata. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,
mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
55.Kaubamärgiseaduse (KaMS ) § 3 järgi kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest, § 4 lg 1 järgi kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Toimiku materjalidest nähtuvalt Eesti Vabariigis on võimaldatud õiguskaitset rahvusvahelisele kombineeritud kaubamärgile “”, mis on registreeritud 20.05.2003.a. kostja VAT”I”nimele. Nimetatud kaubamärk on registreeritud nr 802296 all, õiguskaitse klassides 11 ja 21. Varasemalt (registreerimistaotluse esitamise kuupäev on 27.11.1992.a. ning registreerimiskuupäev 10.12.1993.a.), on hageja nimele registreeritud kaubamärk “” (reg. nr. 06608 ja reg. nr. 06607) õiguskaitse klassides 7, 11, 21 ja kaubamärk “” (reg. nr. 39183) õiguskaitse klassides 7, 9 ) (registreerimistaotluse esitamise kuupäev on 07.10.1996.a. ning registreerimiskuupäev 20.05.2004.a.)
56.KaMS § 11 lg 1 p 2 sätestab, et varasem kaubamärk on registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedi kuupäev on varasem. Seega tuleb hageja kaubamärke pidada varasemateks kaubamärkideks KaMS § 11 lg 1 p 2 tähenduses ja selle asjaolu üle pooled ka ei vaidle.
57.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole andnud kostjale kirjalikku luba kostja kaubamärgi reg nr 802296 „ + kuju “ registreerimiseks (KaMS § 10 lg 2).
58.KaMS § 52 lg 1 kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal, lg 5 järgi võib esitada viie aasta jooksul registreeringu tegemise kuupäevast arvates. Seda kitsendust ei rakendata, kui vaidlustatav taotlus esitati pahauskselt. KaMS § 60 lg 1 järgi kaubamärgi õiguskaitsega seotud hagid ja kaebused alluvad Patendiameti asukohajärgsele maakohtule. Eelnevast järeldub, et hagejal, kui huvitatud isikul, oli õigus esitada hagi viie aasta jooksul registreeringu tegemise kuupäevast arvates kaubamärgiomaniku e kostja vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal olenemata sellest, kas ta kasutas võimalust esitada kaebust tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul kõnealuse otsuse tegemise kuupäevast arvates. Seadusest ei tulene, et tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (KsMS § 41 lg 2) kaebeõiguse kasutamata jätmise korral kaotaks asjast huvitatud isik õiguse väidetavalt ebaseaduslikku registreeringut vaidlustada. Seega, nagu hageja õigesti märgib, oli tal kaks võimalust kaubamärgi ebaseadusliku registreerimise vaidlustamiseks ja hageja poolt valitud viis oma rikutud õiguste kaitsmiseks pöörduda hagiavaldusega Harju Maakohtusse so Eesti Patendiameti asukohajärgsesse kohtusse, on kooskõlas seadusega, mistõttu kohus ei saa nõustuda kostjaga selles, nagu hageja oleks oma kaebeõiguse minetanud.
59.Asjaolu, et hageja nimele on 27.11.1992.a. esitatud taotluse alusel 10.12.1993.a. registreeritud kaubamärk „“, reg nr 06608, on tõendamist leidnud väljatrükiga Patendiameti elektroonilisest andmebaasist. Asjaolu, et hageja nimele on 27.11.1992.a. esitatud taotluse alusel 10.12.1993.a. registreeritud kaubamärk „ + kuju“ , reg nr 06607, on tõendamist leidnud väljatrükiga Patendiameti elektroonilisest andmebaasist. Asjaolu, et hageja nimele on 07.10.1996.a. esitatud taotluse alusel 20.05.2004.a. registreeritud kaubamärk „“, reg nr 39183, on tõendamist leidnud väljatrükiga Patendiameti elektroonilisest andmebaasist. Asjaolu, et kostja suhtes on 20.05.2003.a. teostatud rahvusvaheline registreering kaubamärk „ + kuju“ (V`a ; V ́a ), on tõendamist leidnud väljatrükiga Patendiameti elektroonilisest andmebaasist.
60.Hageja on seisukohal, et osundatud hageja kaubamärk on üldtuntud Eesti Vabariigis ja palub seda kohtul tunnistada. KaMS § 7 lg 1 kohaselt kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Seega on käesolevas menetluses hageja nõue tunnistada hageja kaubamärkide „“ üldtuntust Eesti Vabariigis, menetlemine kooskõlas seadusega, sest hageja on esitanud kaubamärgi „“ üldtunnustamise nõude ühes osundatud kaubamärgi õiguskaitsealase hagiga.
61.KaMS § 7 lg 3 punkti 1 järgi üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas kaubamärgi tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; punkti 2 kohaselt kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; punkti 3 kohaselt registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; punkti 4 kohaselt hinnangulist väärtust ja lg 4 sätestab, et üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest.
62.Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on tehase näol on tegemist Eestis üle 100 aasta tegutseva, laiale üldsusele tuntud tehasega, mille tegemisi on kajastatud ajakirjanduses (käesolevas asjas esitatud artiklid t lk 63-69, 81-85). Ajaloost üldteada on muuhulgas asjaolu, et Elektrimasinatehas on asutatud Tallinnas enam kui sada aastat tagasi 1899 aastal; esimene AS põhikiri kinnitati Carl ja Christian Lutheri poolt 15.04.1899.a. Tehase territoorium hõlmas 10 ha (ka praegu 97920 m2), toodeti vahelduvvoolu elektrimootoreid, alalis- ja vahelduvvoolu elektrimootoreid, alalis- ja vahelduvvoolu generaatoreid, regulaatoreid, jaotuskilpe ja tõstekraanasid. 1930 alustati nn. ühtse seeria mootorite tootmist ja lõpetati generaatorite tootmine. Suurim tootmismaht on olnud 30 000 mootorit aastas. 1989 aasta detsembriks valmis Tallinna tehases elektrimootor järjekorranumbriga 10 000 000. Tehas registreeris Nõukogude Liidus kaubamärgid „“ klassides 7, 9, 11 (NSV Liidu kaubamärgitunnistused nr 97641 ja 97982) (t lk 57-62). 1992 aastal toimus nende kaubamärkide ümberregistreerimine Eesti Vabariigis (reg nr 06607, 06608). Mõlemad registreeringud hõlmavad 7. klassi kuuluvaid elektrimootoreid (v.a. maismaasõidukite mootoreid, klasside 11 ja 21 kuuluvaid kodumasinaid- ja aparaate nagu näiteks elektriradiaatoreid ja vahvliküpsetajaid. Samuti toodeti paralleelselt elektrimootoritega tehases ka triikraudasid, vahvliküpsetajaid, elektriradiaatoreid, jms, millede erinevate modifikatsioonide väljalase viimasel kolmekümnel aastal kõikus aasta lõikes 100 000 ja 150 000 toote vahel. Seepärast registreeriti tehas nimele ka mitmeid tööstusdisainilahendusi kodumasinatele ja – aparaatidele. Tallinna tehas reorganiseeriti Eesti Vabariigi Valitsuse 01.06.1992.a. istungi protokolli nr 37 päevakorrapunkti nr 5 alusel riiklikuks aktsiaseltsiks (t lk 55-56). Kaubamärgi üldtuntust Eesti Vabariigis kinnitavad muuhulgas viidatud kaubamärgi kasutamine spordivõistluste reklaamtahvlitel kui ka logo sportlaste riietusel (t lk 70-73, 86-88). Üksnes käesoleva tsiviilasjas kogutud materjalid annavad piisava aluse järelduseks, et Eesti püsielanikkonnale on teada juba ajalooliselt tehas ja sellega seoses kaubamärk ning nähes nii igapäevaelus või turusituatsioonis kaubamärki „“, tekivad Eesti tegelikel ja võimalikel tarbijatel assotsiatsioonid kas tehasega , tehase poolt toodetavate elektrimootoritega või majapidamisriistadega. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et asja materjalid ja eeltoodu annavad alust lugeda piisavalt tuvastatuks asjaolu, et hageja kaubamärgid „“ ja „ + kuju“ on Eesti Vabariigis üldtuntud. Väär on seejuures kostja vastuväide, et hageja kaubamärki ei saa tunnistada üldtuntuks Eesti Vabariigis, sest see ei ole tuntud teiste riikide ärisektoris, kes pakuvad valgustehnika kaupu ja –teenuseid. KaMS § 5 lg 1 järgi õiguskaitse saab kaubamärk, milline on üldtuntud Eestis. Osundatud sättest ei tulene eeldus, et õiguskaitse saamiseks Eestis peab kaubamärk olema tuntud väljaspool Eestit.
63.Poolte vahel on vaidlus võrreldavate kaubamärkide äravahetatavuse ja assotsieeruvuse üle. KsMS § 10 lg 1 p 2 kohaselt õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et visuaalsest aspektist lähtuvalt on vaadeldavate kaubamärkide peamisteks ja eristavateks osadeks sõna , kuivõrd selle sõna kaudu jätab tarbija vaidlustatud kaubamärgi meelde. Kostja kaubamärgile kujundusliku elemendi lisamine ei muuda tähist hageja kaubamärkidest “” selgelt eristatavaks. Kujundusliku elemendi lisamine ei moodusta uut muljet võrreldes hageja varasemate kaubamärkidega, kuivõrd tarbija tähelepanu haarab mõlemas tähises esineva sõna identsus. Kostja seisukohaga, et tarbija tähelepanu keskendub esialgu märgi alguses olevale suuremale eristuselemendile V`a, ei ole veenev, sest sellele järgneb vahetult sõna , millega assotsieerub tahtmatult Eesti tarbijale juba tuntud varasema so Eestiga seotud tehas (sealjuures kaubamärk „“), nagu õigesti märgib hageja. Samuti ei ole
piisav kostja viidatud nn värviline lahend (must-valge) eristamaks võrreldavaid kaubamärke.
64.KaMS § 12 lg 3 sätestab, et kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (edaspidi Nizza klassifikatsioon) järgi, lõike 4 järgi kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel. Eelnevast järeldub, et kaubad ja teenused liigitatakse Nizza klassifikatsiooni järgi, mis aga ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määramisel. Seega tuleb õigeks pidada hageja seisukohta, mille kohaselt samaliigilised kaubad võivad kuuluda erinevatesse klassidesse ja vastupidi.
65.Foneetilisest aspektist lähtuvalt võrreldavate kaubamärkide „“ ja „V`a “ erinevus kohtu hinnangul sisuliselt puudub. Kohus peab kaalukamaks hageja seisukohta, et võrreldavate märkide peamiste identifitseeritavate osade ja foneetiline erinevus puudub täielikult ja tarbija, nähes mõlemaid kaubamärke erinevatel aegadel või üheskoos, loob seose mõlema kaubamärgi kasutaja vahel. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et rahvusvahelises tähises “V`a ” (reg. nr. 802296) on foneetiliselt tähtsal kohal tähises sisalduv lühend ”V`a”. Kohus on seisukohal, et keskmine tarbija ei hakka rahvusvahelist kaubamärki hääldades ilmselt tuginema võõrkeelsetele hääldusreeglitele, mida ta ei pruugi üldse teadagi, nagu õigesti märgib hageja.
66.Poolte vahel puudub vaidlus kaubamärgid ei ole võrreldavad.
selle üle, et semantilisest aspektist võrreldavad
67.Võrreldavate märkide „ + kuju“ osas graafilisest aspektist lähtuvalt, kohus nõustub kostjaga selles, et kaubamärgid tervikuna üksteisega äravahetamiseni sarnased ei ole tänu erinevatele kuju elementidele, kuid kohus peab siiski määravamaks kaubamärgi sõnalist osa (mõlemas tähises domineerib sõna , mis on identsed) võrreldes märgi kujundusliku elemendiga. Kaubamärgi kujunduslik element võib küll äratada tarbija tähelepanu, kuid selle kõrval jääb domineerivaks siiski sõnaline element , mille kaudu tavatarbija jätab kaubamärgi meelde ja määratleb kauba ärilise päritolu. Eestis on hageja poolt registreeritud kolm erinevat kaubamärki. Kohus möönab, et võrreldavate kaubamärkide kujundlikes elementides on erinevused, mis on aga kohtu hinnangul sedavõrd minimaalsed, et tavatarbija eeldaks vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud kaupade pärinemist siiski ühes allikast. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et võrreldavaid kaubamärke so kostja nimele registreeritud rahvusvaheline kaubamärk „ + kuju“ tuleb lugeda äravahetamiseni sarnasteks ja assotsieeruvaks hageja varasemate kaubamärkidega „“ ja „ + kuju“ KaMS § 10 lg 1 p 2 tähenduses.
68.KsMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Seega ei ole vajalik, et hilisema kaubamärgiga oleks juba varasemalt registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi maine või eristumisvõime ebaausalt ära kasutatud või kahjustamine toimunud, piisab üksnes selle võimalikkusest.
69.Asja materjalidest nähtuvalt kostja kaubamärgi registreeringus toodud kaubad on eriliigilised võrreldes kaupadega hageja kaubamärkide registreeringutes nr 06607, 06608 ja nr 39183 (t lk 18-21) ja selle üle pooled ei vaidle.
70.Asjas kogutud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et hageja kaubamärgil on maine Eesti Vabariigis ning arvestades asjaolu, et kostja kaubamärk „ + kuju“ on äravahetamiseni sarnane ja assotsieeruv hageja kaubamärkidega „“ ja „ + kuju“ , võib kostja kaubamärgile „ + kuju“ õiguskaitse andmisega Eestis saada tavatarbija (avalikkus) eksitatud ja seeläbi saada kahjustatud hageja kaubamärkide eristatavus. Et võiks seeläbi saada kahjustatud hageja maine, on hetkel küll väheusutav, arvestades ka kostja kaupade kõrget mainet tema kodu- ja välismaal, nimelt on kostjat 1993.a. Mehhikos autasustatud rahvusvahelise teemanttähega kvaliteedi eest (t lk 855-856), samuti ta on Rahvusvahelise Äripalati Ukraina riigikomitee tegevosanik (t lk 859-860). Samuti on kostja tegevust kajastatud ajakirjanduses (t lk (861-864). Samas, nagu osundatud sättest tuleneb ja ka hageja õigesti märgib, ei ole vajalik, et selline maine ärakasutamine oleks juba faktiliselt toimunud, vaid piisab selle võimalikkusest.
71.KsMS § 10 lg 1 p 4 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva kantud ärinimega, kui tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada. Pariisi konventsiooni art 6 bis lg 1, kohaselt kohustuvad Liidu liikmesriigid ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Käesolev säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub kohus seisukohale, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjale kuuluva kaubamärgi oluline osa , on eksitavalt sarnane Eesti Vabariigis üldtuntud varem registreeritud kaubamärgiga , samuti on see eksitavalt sarnane hageja ärinimega AS , samuti kuuluvad hageja tegevusalad samasse valdkonda kostja kaubamärgi registreeringus toodud kaupadega. Seega kostja kaubamärgi V`a rahvusvahelise registreeringuga Eestis hageja kaubamärkide kõrge eristatavus võib kahaneda ja kahjustada selle läbi hageja, kui varasema kaubamärgi omaniku huve. Menetluskulud
72.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kohtukulude katteks kokku 51574 kr. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1 ja 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kohus, arvestades asja materjale ja asjaolu, et hageja ei kasutanud oma õigust vaidlustada kooskõlas KaMS § 41 kõnealust Patendiameti otsust kaebuse esitamise kaudu tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates, vaid kasutas oma õigust kaubamärgi vaidlustamiseks hagi esitamise kaudu kohtule kooskõlas KaMS § 52 lg 1, valides seega kulukama viisi oma õiguste kaitseks, leiab kohus, et ei ole õiglane kostjalt välja mõista hageja kohtukulu kogu ulatuses, vaid osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja kohtukulude katteks tuleb kostjalt välja mõista kokku 10 000 kr. Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.