Helje Kaalepi (pankrotis) hagi Urmas Umpalu ja Maie Prii vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10. juuli 2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urmas Umpalu ja Maie Prii apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Helje Kaalep (pankrotis), esindaja adv. Ivo Mahhov Kostja Maie Prii, esindaja adv. Vahur Krinal Kostja Urmas Umpalu Kolmandad isikud Üllo Kaalep ja Terje Rebane
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.06.2006 otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendavat osa ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Helje Kaalepi (pankrotis) nimel esitas pankrotihaldur Ly Müürsoo 16. 06.2003 Pärnu Maakohtule hagi Urmas Umpalu ja Maie Prii vastu, milles palus tunnustada H. Kaalepi ja kostjate vahel 26.04.2000 sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu, laenulepingu ja korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tühisust. Hagiavalduse täiendustes palus hageja tunnustada ka 26.04.2000 sõlmitud korteriomandi üleandmise asjaõiguslepingu tühisust ning kustutada vaidlustatud tehingute alusel Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnu Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxx tehtud kanded M. Prii kui kinnistu omaniku ja U. Umpalu kasuks seatud hüpoteegi kohta.
2.Hagiavalduse kohaselt suri xx.xx.xxxx Saksamaal M.H. Tema pärijateks olid võrdsetes osades H. Kaalep, Üllo Kaalep, Terje Rebane ja Vahur Kaalep. H. Kaalep ei maksnud testamenditäitjana Ü. Kaalepile ja T. Rebasele täielikult välja neile kuuluvat
pärandiosa. 12.04.2000 edastas Ü. Kaalepi ja T. Rebase esindaja H. Kaalepile kirja vastava raha maksmise nõudega. Pärnu Maakohtu 09.03.2001 otsusega mõisteti H. Kaalepilt Ü. Kaalepi kasuks välja 201 163,72 krooni ning T. Rebase kasuks 218 737, 72 krooni. Lisaks mõistis kohus nii Ü. Kaalepi kui T. Rebase kasuks H. Kaalepilt välja riigilõivu 12 000 krooni. H. Kaalep võlgu ei tasunud. 28. 01.2003 algatas Pärnu Maakohus Ü. Kaalepi avalduse alusel H. Kaalepi pankrotimenetluse. Pärnu Maakohtu 21.04.2003 otsusega kuulutati välja H. Kaalepi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks L. Müürsoo.
3.H. Kaalep asus võlgade tasumise asemel oma vara varjama ja likvideerima. 26.04.2000 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepinguga müüs H. Kaalep talle kuuluva korteriomandi x, mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnu Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxx (edaspidi korter), kauaaegsele heale tuttavale ja endisele töökaaslasele M. Priile. Ostuhinna 150 000 krooni laenas M. Prii H. Kaalepi elukaaslaselt ja lapse isalt U. Umpalult, kellega M. Prii sõlmis samas notariaaldokumendis laenulepingu. 26.04.2000 lepingus leppisid tehingu osalised kokku korteri üleandmises M. Priile ja koormamises hüpoteegiga U. Umpalu kasuks M. Prii laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. H. Kaalepi ja kostjate vahelised lepingud on näilikud ja heade kommete vastased. Seega tuleb korteri ostu-müügileping, asjaõigusleping omandi üleandmiseks, korteri hüpoteegiga koormamise leping ja laenuleping kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 1 ning §-de 69 ja 70 alusel tunnistada tühiseks. Korteri võõrandamise ja koormamisega ei kavatsenud tehingu pooled luua õiguslikke tagajärgi, vaid varjata H. Kaalepi vara sundtäitmise eest. Lepingud sõlmiti vahetult pärast Ü. Kaalepi ja T. Rebase nõudekirja saamist. H. Kaalep kasutab müüdud korterit edasi ja see ei ole läinud M. Prii valdusse. H. Kaalep täidab korteriga seotud kohustusi. Ka ei vormistatud ümber korteri kasutamisega seotud lepinguid. Korteri müügihinda H. Kaalepi kontole laekunud ei ole, samuti ei ole pärast väidetavat 150 000 krooni saamist muutunud H. Kaalepi elukorraldus ega toimingud. Kostjate vaheline laenuleping oli rahatu. Tehingute kogumi eesmärgiks oli korteri formaalne võõrandamine, kusjuures tegelik õigushüve - õigus nõuda hüpoteegisummat 150 000 krooni - jäi H. Kaalepi lähikondsele U. Umpalule. Ostu-müügi puhul on tegemist kinke iseloomuga tehinguga kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg 2 ja kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 70 mõttes. Haldur tugines hagis veel PankrS §-le 42 ja § 44 lg 1 p-le 4. Kostjate kasuks korteri kohta kinnistusraamatusse tehtud kanded rikuvad hageja õigusi ja tuleb kustutada. Kostjate vastuväited, kolmandate isikute seisukoht
4.Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. M. Prii vastuväidete kohaselt ei olnud korteri müük fiktiivne. Kostja soovis osta endale Pärnu linnas mugavustega korteri. Raha ostutehingu sõlmimiseks laenas ta U. Umpalu kasuisalt, kuna tal endal ei olnud võimalik 150 000 krooni korraga maksta. 126 000 krooni võlast on juba tasutud. Seadus ei kohusta sooritama tehinguid panga kaudu. H. Kaalep pidi ostma maja Tahkuranna valda ja maale kolima, kuid maja põles maha ning kaastundest on kostja lubanud H. Kaalepil üürnikuna kasutada kolme tuba neljatoalisest korterist. U. Umpalu vastuväidete kohaselt ei ole ta H. Kaalepi elukaaslane alates 1999. aaastast. Seega ei ole ta pankrotivõlgniku lähikondne. Kostja ise on invaliidsuspensionär, kuid ta kasutas võimalust laenata M. Priile sularahana kasuisalt saadud 150 000 krooni, et H. Kaalep saaks müüa korteri ja osta maja maal. Müügihinnaks kujunes 150 000 krooni, sest elamu Tahkurannas, mida H. Kaalep osta kavatses, maksis sama palju.
5.22. septembri 2003. a Pärnu Maakohtu määruse alusel iseseisva nõudeta kolmandate isikutena hageja poolel protsessi kaasatud Ü. Kaalep ja T. Rebane toetasid hagi. Menetluse edasine käik
6.16.03.2004 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt. Kohus tunnistas 26.04.2000 sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu, korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisust ning otsustas kustutada registriosa nr xxxxx teisest jaost M. Prii kohta tehtud omanikukande ja neljandast jaost kande U. Umpalu kasuks seatud hüpoteegi kohta. Hagi M. Prii ja U. Umpalu vahelise laenulepingu tühisuse tunnustamiseks jättis maakohus rahuldamata. Lisaks mõistis kohus kummaltki kostjalt hageja kasuks välja 4779 krooni hageja õigusabikulu ja riigituludesse 300 krooni riigilõivu.
7.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2005 otsusega muudeti maakohtu otsust osaliselt. Otsuse resolutsiooni täiendati ja otsustati hageja kanda korteri omanikuna kinnistusraamatusse. Samuti vähendati maakohtu otsusega kostjatelt hageja kasuks sissenõutavat õigusabikulu 3000 kroonini kummaltki. Kostjatelt mõisteti kummaltki hageja kasuks välja 1000 krooni apellatsioonimenetluse õigusabikulu.
8.Riigikohtu 23.09.2005 otsusega rahuldati Maie Prii kassatsioonkaebus osaliselt. Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu 20. 01.2005 otsuse muutmata osas, millega otsustati kustutada Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnu Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx neljandast jaost kanne U. Umpalu kasuks seatud hüpoteegi kohta ning mõisteti U. Umpalult välja kohtukulud. Kohtuotsus tühistati osas, millega tunnustati H. Kaalepi, M. Prii ja U. Umpalu vahel 26.04.2000 sõlmitud korteriomandi üleandmise asjaõiguslepingu ja korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tühisust. Selles osas tegi Riigikohus uue otsuse, millega jättis vastavad hageja nõuded rahuldamata. Muus osas ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Tallinna Ringkonnakohus vaatas tsiviilasja uuesti läbi korteri ostu-müügilepingu tühisuse ning M. Prii kinnistusraamatust kustutamise ja hageja korteri omanikuna sissekandmise nõuete, samuti kohtukulude jaotuse osas. 12.01.2006 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 16.03.2004 otsus osas, millega tunnustati H. Kaalepi ja M. Prii vahel 26.04.2000 sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu tühisust ning kustutati M. Prii kohta kinnistusraamatusse tehtud omanikukanne. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus tsiviilasja uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Hagi täpsustused asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus
10.21.03.2006 esitatud hagi täpsustuse avalduses palus hageja tunnustada H. Kaalepi ja M. Prii vahel 26.04.2000 sõlmitud x asuva korteriomandi, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu linna kinnistusjaoskonna reg.osa nr xxxxx, teeseldud notariaalse ostu-müügilepingu ning sellega varjatud H. Kaalepi ja U. Umpalu vahel sõlmitud kinnisasja võõrandamise tehingu tühisust; tuvastada M. Prii kohustus teha tahteavaldus kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna , reg.osa nr xxxxx, jao 2 kanne M. Prii kohta ning kanda korteri omanikuna sisse H. Kaalep.
11.Hageja leiab, et hagi aluseks olevate asjaolude hindamine lubab korteri notariaalset ostu-müügilepingut pidada teeselduks ning varjatud tehinguks lugeda korteri üleandmist usaldusomanikule U. Umpalule võlausalajate nõuete rahuldamise vältimise eesmärgil. Need asjaolud on hageja väitel järgmised:
1) Ü. Kaalepil ja T. Rebasel on Pärnu Maakohtu 09.03.2001 otsusega tunnustatud rahalised nõuded H. Kaalepi vastu; 2) H. Kaalep ei ole nõudeid rahuldanud, tal puudub selleks vara ning Pärnu Maakohtu 21.04.2003 otsusega on välja kuulutatud tema pankrot; 3) H. Kaalep on oma põhiliseks varaks olnud korteri võõrandanud heale tuttavale ja endisele töökaaslasele M. Priile, hüpoteegipidajaks sai H. Kaalepi elukaaslane ja lapse isa U. Umpalu; 4) Lepingud korteri võõrandamiseks ja hüpoteegiga koormamiseks sõlmiti notaribüroos 24.04.2000 vahetult pärast Ü. Kaalepi ja T. Rebase nõuete esitamist H. Kaalepile 13.04.2000. 5) Ü. Kaalepi ja T. Rebase nõuetest ning tehingu asjaoludest teadsid nii H. Kaalep kui U. Umpalu; nõuetest teadasaamist tõendab väljastusteade, mille 13.04.2000 on H. Kaalepi kodus abikaasana alla kirjutanud U. Umpalu; 6) H. Kaalep elab siiani vaidlusaluses korteris ega ole uut elamispinda endale soetanud; 7) H. Kaalep on peale korteri võõrandamist ise sõlminud korteri elektriga varustamise lepingu; 8) Tõendatud ei ole, et H. Kaalep oleks korteri võõrandamisel saanud ja hiljem kulutanud raha; 9) Vastavalt ostu-müügilepingu p-le 5.3. ei taotlenud M. Prii H. Kaalepi ja tema perekonnaliikmete väljakirjutamist korteriomandi aadressilt, mis on vastuolus M. Prii seletusega nagu oleks ta korteri ostnud endale elamiseks; 10) M. Prii on H. Kaalepi hea tuttav ning endine töökaaslane, seetõttu ei ole mõistlik oletada, nagu ei oleks H. Kaalep teda teavitanud tehingute sõlmimise asjaoludest; M. Prii vastuväited on paljasõnalised ning ebausutavad, seda ka tema väidete vastuolulisuse tõttu soovi kohta korterisse elama asumiseks ning raha saamise kohta.
12.Tuvastatav varjatud tehing tähendas asja tasuta omandamist ”usaldusomaniku” U. Umpalu poolt, mis on võlaõiguslikult kvalifitseeritav kinkelepinguna. Kuna aga tegemist oli kinnisasjaga, siis on tehing ühtlasi kvalifitseeritav asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 alla ning oleks pidanud vastavalt sellele sättele olema ka notariaalselt tõestatud, mida aga tehtud ei ole. Varjatud tehingu tegemine tõi TsÜS § 93 lg 3 järgi kaasa tehingu tühisuse. Kuna tuvastatud asjaoludest tuleneb kohustustehingu tühisus, siis on võõrandamisele suunatud tehingute puhul tekkinud vastavalt varem kehtinud TsÜS § 66 lg-le 5 võlaõiguslik kohustus omand alusetu rikastumise sätete alusel tagasi kanda. Vastavalt kehtiva TsÜS § 68 lg-le 5 võib isiku tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kostjate vastused hagi täpsustusele
13.Kostjad vaidlesid hagi täpsustusele vastu. U. Umpalu leiab, et nõuete täpsustuses välja toodud oletuslikud asjaolud ei tõesta korteri ostu-müügitehingu tühisust. M. Prii vastuväidete kohaselt saab tehing olla teeseldud vaid siis, kui püütakse varjata mingit teist tehingut. Antud juhul selliseid asjaolusid ei ilmne. Pooled sõlmisid 26.04.2000 nende tahtele vastava tehingu, mille järgi kostja omandas x asuva korteriomandi ja tasus selle eest sularahas 150 000 krooni. Antud asjaolu tõendab laenuleping, mille järgi ostusumma laenas kostja U. Umpalult ja mille tagasimakseid on ta siiani tasunud. Sularahas tehingu tegemine ei ole keelatud ega ka ebatavaline. Kostja omanduses on kolm kinnistut ning otsuste tegemisel, millises ta elab või kavatseb elada, teeb ta ise ega ole seotud kellegi teise sooviga. Kostjal on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale kuuluvat omandit oma tahte kohaselt.
Kolmandate isikute seisukoht
14.Kolmandad isikud toetasid hagi ja leidsid, et hageja poolt esitatud väited on õiged ja tõendatud hageja poolt loetletud tõenditega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
15.Pärnu Maakohtu 10.07.2006 otsusega tunnustati H. Kaalepi ja M. Prii vahel 26.04.2000 sõlmitud x asuva korteriomandi, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna reg.osa nr xxxxx teeseldud notariaalse ostumüügilepingu ning sellega varjatud H. Kaalepi ja U. Umpalu vahel sõlmitud kinnisasja võõrandamise tehingu tühisust ja tuvastati M. Prii kohustus teha tahteavaldus Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu linna kinnistusjaoskonna reg osa nr xx xxx II jao 2 kanne „ Maie Prii ik.kood xxxxxxxxxxx“ kustutamiseks ning kanda korteri omanikuna sisse Helje Kaalep ik.kood xxxxxxxxxxx ( pankrotis). Maakohus juhindus otsuse tegemisel TsÜS § 66 lg-st 5, §-st 70, § 93 lg-st 3 ja AÕS § 119 lg-st 1. Samuti mõistis maakohus M. Priilt välja 300 krooni riigilõivu riigituludesse ja H. Kaalepi (pankrotis) kasuks õigusabikulu 7720 krooni.
16.Maakohus leidis, et tuvastatud asjaolud annavad aluse lugeda 26.04.2000 H. Kaalepi ja M. Prii ning U. Umpalu vahel sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu teeseldud tehinguks. Tõendamist on leidnud H. Kaalepi soov vältida võlausaldajate nõuete rahuldamist korteriomandi arvelt. 12.04.2000 saatis Ü. Kaalepi ja T. Rebase esindaja H. Kaalepile kirja, milles teatas nõuetest Saksamaal surnud M.Hi pärandiosa väljamaksmiseks. 13.04.2000 väljastusteatele andis kirja vastuvõtmise kohta allkirja U. Umpalu H. Kaalepi abikaasana. Seega on paljasõnaline kostja väide, et ta sel ajal enam H. Kaalepiga koos ei elanud. Pärast enda vastu nõuetest teadasaamist sõlmis H. Kaalep 26.04.2000 talle x kuuluva korteriomandi ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks endisele töökaaslasele M. Priile. Võõrandamistehinguga muudeti võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamine, kuna korteriomand oli H. Kaalepi ainus kinnisvara ja muu vara puudus. Kolmanda isiku T. Rebase vande all antud ütluste kohaselt helistas talle H. Kaalep ja ütles, et ..” kui te selle asja kohtusse annate, siis teen nii, et mul mitte midagi ei ole ”. Müügihinna laekumine summas 150 000 krooni H. Kaalepile ja selle hilisem kulutamine ei ole tõendatud. Notaritasu võttis H. Kaalep oma kontolt lepingu sõlmimise päeval, kuigi sularaha saamisel summas 150 000 krooni oleks tal selleks vajadus puudunud. U. Umpalu oli hüpoteegi seadmise ajal H. Kaalepi elukaaslane, mis on tõendatud lisaks U. Umpalu enda selgitusele väljastusteatega kirja saamise kohta ja kolmanda isiku T. Rebase ütlustega kohtuistungil. H. Kaalepil ja U. Umpalul on ühine tütar Kadri (sünd.xxxx).
17.Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud U. Umpalu väited selle kohta, et kooselu H. Kaalepiga lõppes 1999.aastal. T. Rebase ütluste kohaselt nägi ta U. Umpalut koos H. Kaalepiga autoga sõitmas alles hiljuti, s.o 2006.aastal. Ostusumma 150 000 krooni laenas M. Prii aga U. Umpalult, kellega M. Prii sõlmis ka samas notariaaldokumendis laenulepingu.
18.M. Prii seletuste kohaselt pidi ta Märjamaalt saadud päranduse müüma ja sealt saama raha laenu tagasimaksmiseks. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on 20.06.2006 seisuga 1/2 Märjamaal asuvast kinnistust endiselt M. Prii nimel. Seega on tõendamata, kas väidetav laen U. Umpalule tagasi maksti ja kust M. Prii selle raha sai, kui kinnistu on siiani müümata. Sama kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on M. Prii omandis olev kinnistu Märjamaal x koormatud hüpoteegiga 100 000 kr, milline on sisse kantud 31.01.2000, s.o vahetult enne vaidlusaluse ostu-müügilepingu sõlmimist.
19.H. Kaalep on ise peale ostu-müügilepingu sõlmimist 17.02.2001 sõlminud elektienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu Eesti Energia AS-ga. Seda ei teinud kostja M. Prii.
20.Vastavalt ostu-müügilepingu p-le 5.3. ei taotle korteri ostja korteri müüja ja tema perekonnaliikmete väljakirjutamist korteriomandi aadressilt x linnas. Helje Kaalep elab siiani vaidlusaluses korteris ja kostja Maie Prii y Pärnu linnas.
21.Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, asus kohus seisukohale, et H. Kaalep ei soovinud korterit müüa, poolte eesmärgiks oli omandi ülekandmine nn ”usaldusomanikule”, et vältida võlausaldajate nõuete rahuldamist. Tehingut saab pidada teeselduks, kui pooled soovivad küll õiguslike tagajärgede saabumist, kuid mitte nende, mis tulenevad tegelikult vormistatud tehingust. Antud juhul on pooled soovinud vaid seda, et korter oleks fiktiivselt kellegi kolmanda isiku nimel ja omanik H. Kaalep saaks seal edasi elada.
22.Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärne ega millegi mõistlikuga seletatav M. Prii väide, et ta lubab temale kuuluvas vaidlusaluses korteris H. Kaalepil elada vaid kaastundest. Kuivõrd ostu-müügitehing on tühine, on M. Prii kohustatud korteriomandi 01.juulini 2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 5 järgi tagastama ning andma nõusoleku hageja kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks. Apellatsioonkaebused ja nende põhjendused
23.Maie Prii palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant leiab, et kohus hindas valesti asjas kogutud tõendeid ning tõlgendas vääralt materiaalõiguse normi, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.
24.Vastavalt kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 70 lg-le 1 saab tehingut lugeda teeselduks juhul, kui sellega tahetakse varjata mingit muud tehingut. Kohus asus seisukohale, et varjatud tehinguks on H. Kaalepi poolt korteri tegelik võõrandamine U. Umpalule. Samas ei ole kohus analüüsinud väidetavalt varjatud tehingu sisu ja kehtivust. Apellant leiab, et varjatud tehinguks ei saa olla võlaõiguslik võõrandamistehing H. Kaalepi ja U. Umpalu vahel. U. Umpalu ei saa antud tehingu kaudu kuidagi teostada omanikuõigusi ega saa ka muid õigushüvesid. Tal puuduvad võimalused valduse või omandi üleandmise nõudmiseks, samuti ei saa ta kuidagi mõjutada apellanti hüpoteegipidajana, sest jõustunud kohtulahendiga on U. Umpalu kasuks seatud hüpoteegikanne kustutatud. Kuivõrd varjatud tehingu olemasolu pole kohus piisavalt põhjendanud, ei saa ka 26.04.2006 tehing olla teeseldud tehinguks.
25.Riigikohtu 23.09.2005 otsusega jäeti hageja nõuded korteriomandi üleandmise asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Seetõttu ei saa apellandi arvates teha uut asjaõiguskannet, millega saaks tuvastada apellandi tahteavaldust omanikukande muutmiseks.
26.Urmas Umpalu palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsus põhineb ainult kolmanda isiku oletustel ja väidetele ning kohus ei olnud erapooletu. Apellant on korduvalt kohtuistungitel seletanud, et ta ei elanud H. Kaalepi peres juba 1999.aastast, kuid on oma tütrega suhelnud ja neid võimaluste piires aidanud. Asjaolu, et apellant sõidutas 2006.aastal autoga H. Kaalepit ei näita, et nad olid 2000.a aprillis elukaaslased. Apellant on H. Kaalepit sõidutanud mitmel korral surnuaeda, sest H. Kaalepi tervis halveneb pidevalt, tal on invaliidsus ja liikumine on raskendatud. H. Kaalepi korteri müümise plaanidest oli apellant teadlik. Kuna M. Prii ei saanud kohe oma pärandiosa eest raha, oli apellant nõus teda aitama. H. Kaalepi päranduse saamisest teadis apellant juba nende kooselu ajal. Ü. Kaalepi
rahanõudmise tõttu tahtis H. Kaalep Pärnust ära kolida, kuid kahjuks põles tema väljavalitud maja maha.
27.Korteri müügist saadud raha kulutamist on võimatu tõendada, kui ost-müük toimus sularahas. H. Kaalep otsis uut maja või elamist maal, aga et hinnad tõusid kiiresti, ei leidnud ta sobivat. H. Kaalepi poeg ostis osaliselt võlgu auto ega suutnud võlga tasuda, mistõttu andis H. Kaalep osa raha pojale. Poeg õppis tasulises ülikoolis. H. Kaalep oli pikka aega töötu, sest tema tervis halvenes ja ta sai invaliidsuse. Vastused apellatsioonkaebustele
28.Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
29.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Samas tuleb esimese astme kohtu otsuse põhjendavat osa täiendada.
30.Asja uuel menetlemisel lahendas maakohus hageja nõuded H. Kaalepi ja M. Prii vahel sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu ning H. Kaalepi ja U. Umpalu vahel sõlmitud korteriomandi võõrandamise tehingu tühisuse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks. Ülejäänud hageja nõuded on lahendatud varasemate kohtuotsustega (vt käesoleva otsuse p-d 6-9).
31.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidluse all ei olnud esimese astme kohtus alljärgnevad asjaolud: Ü. Kaalepil ja T. Rebasel on Pärnu Maakohtu 09.03.2001 otsusega tunnustatud rahalised nõuded H. Kaalepi vastu; H. Kaalep ei ole nõudeid rahuldanud, tal puudub selleks vara ja Pärnu Maakohtu 21.04.2003 otsusega on välja kuulutatud tema pankrot; H. Kaalep võõrandas oma põhiliseks varaks olnud korteriomandi asukohaga x oma heale tuttavale ja endisele töökaaslasele M. Priile, hüpoteegipidajaks sai lepingu järgi U. Umpalu; lepingud korteriomandi võõrandamiseks ja hüpoteegiga koormamiseks sõlmiti pärast Ü. Kaalepi ja T. Rebase nõuete esitamist H. Kaalepile; H. Kaalep elab senini aadressil x, ta ei ole endale uut eluruumi soetanud; M. Prii vaidlusaluses korteris ei ela; H. Kaalep on pärast korteriomandi võõrandamist ise sõlminud korteri elektriga varustamise lepingu. Lisaks eeltoodule tuvastas maakohus, et U. Umpalu on H. Kaalepi elukaaslane ja lapse isa; tõendatud ei ole, et H. Kaalep oleks korteriomandi võõrandamisel saanud raha ja M. Prii maksnud U. Umpalule tagasi temalt väidetavalt laenatud korteriomandi ostuhinna 150 000 krooni. Kohus on otsuses põhjendanud, milliste tõendite alusel ta eelnimetatud asjaolud tuvastas.
32.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja esitatud ja kohtu tuvastatud asjaolud annavad alust lugeda H. Kaalepi ja M. Prii vahel sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingut teeseldud tehinguks kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 70 lg 1 järgi. Nimetatud sätte järgi on teeseldud tehing, mille pooled on teinud
teise tehingu varjamiseks, mida tegelikult teha taheti. Tehing, mida tegelikult teha taheti on varjatud tehing. Seega saab tehingut pidada teeselduks, kui pooled soovivad küll õiguslike tagajärgede saabumist, kuid mitte nende, mis tulenevad tegelikult vormistatud tehingust. Teeseldud tehing on TsÜS § 70 lg 2 järgi tühine. Varjatud tehingu suhtes kohaldatakse selle tehingu kohta käivaid sätteid.
33.Maakohus leidis põhjendatult, et antud juhul oli tehingute tegemise tegelikuks eesmärgiks mitte H. Kaalepi soov korteriomandit müüa ja minna mujale elama, vaid tema soov vältida võlausaldajate nõuete rahuldamist korteriomandi arvelt omandi üleandmise teel nn usaldusomanikule – H. Kaalepi faktilisele perekonnaliikmele U. Umpalule. Kohtu tuvastatud asjaolud, et M. Prii on H. Kaalepi kauaaegne hea tuttav ja endine töökaaslane ning U. Umpalu on H. Kaalepi elukaaslane ja lapse isa, samuti see, et U. Umpalu laenas väidetavalt M. Priile H. Kaalepilt korteriomandi ostmiseks 150 000 krooni, annavad alust järelduse tegemiseks, et nad kõik olid teadlikud tehingute tegemise asjaoludest ja eesmärgist.
34.Maakohus leidis põhjendatult, et H. Kaalepi ja M.Prii vahel sõlmitud notariaalne korteriomandi ostu-müügileping on teeseldud tehing ning varjatud tehinguks tuleb lugeda korteri üleandmist H. Kaalepi elukaaslasele - usaldusomanik U. Umpalule. Õige on M. Prii apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole samas piisavalt käsitanud varjatud tehingu sisu ja kehtivust, kuid nimetatud puudus ei anna iseenesest alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada ja kohtuotsuse põhjendavat osa ise täiendada.
35.Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et U. Umpalu oleks H. Kaalepile korteriomandi eest raha maksnud, leiab ringkonnakohus, et U. Umpalu omandas korteriomandi tasuta ja seda tehingut tuleb kvalifitseerida suuliselt sõlmitud võlaõigusliku kinkelepinguna (tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 259). AÕS § 119 lg 1 järgi pidi kinnisasja (korteriomandi) omandamise võlaõiguslik tehing olema notariaalselt tõestatud. Kuna antud juhul H. Kaalep ja U. Umpalu sõlmisid kinkelepingu (varjatud tehingu) suulises vormis, toob see TsÜS § 93 lg 3 järgi kaasa nimetatud tehingu tühisuse. Kas ja millises ulatuses sai U. Umpalu omandiõigust või muid õigushüvesid kasutada, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Tühine tehing on kehtetu algusest peale.
36.Ekslik on M. Prii seisukoht, nagu ei oleks maakohus saanud tuvastada tema kohustust anda tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks, sest Riigikohtu 23.09.2005 otsusega jäeti hageja nõuded korteriomandi üleandmise asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Kuna maakohus tuvastas nii H. Kaalepi ja M. Prii vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kui ka sellega varjatud H. Kaalepi ja U. Umpalu vahel sõlmitud kinkelepingu tühisuse ja puudub muu kehtiv võlaõiguslik alus korteri omandi ülekandmiseks M. Priile, leidis maakohus õigesti, et M. Prii on kohustatud saadu (korteriomandi) kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 5 järgi tagastama ning andma nõusoleku hageja kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks. Kehtiva TsÜS § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust andma kohustav kohtulahend tahteavaldust, praegusel juhul kostja nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks.
37.U. Umpalu kordab oma apellatsioonkaebuses maakohtule esitatud väiteid, millele maakohus on otsuses hinnangu andnud ja ringkonnakohus neid käesolevas otsuses
uuesti ei käsita (vt käesoleva otsuse p 31). Otsuse tegemisel võttis maakohus õigesti aluseks tõendid, milleks on muu hulgas ka vande all antud kolmanda isiku seletus (TsMS § 267), mitte kostja tõendamata väited. Seda ei saa tõlgendada kohtu erapoolikusena, nagu U. Umpalu ekslikult leiab.
38.Kuna apellatsioonkaebuste väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Kaebuste rahuldamata jätmisel jäävad kostjate apellatsioonimenetluse kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi nende endi kanda. Hageja ei ole ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (TsMS § 60 lg 3).
T. Kollom
M.Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.