Menetluskulude jaotus Menetluses kantud kostja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma hageja.
Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hageja nõue ja kirjalik menetlus
1.16.03.2007.a. esitas V O Viru Maakohtule hagiavalduse Püssi linna vastu varalise kahju hüvitamiseks 30850 krooni nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 06.01.2007.a. kl. 15.30 ajal Püssi linnas xxx elamu esimeses sissekäigus (korterid 1-6) elektriarvestite süttimine. Selle elektriavarii tulemusel muutusid paljud hageja elektriseadmed kasutuskõlbmatuks. Avarii põhjuseks oli asjaolu, et korterite elektrivõrku tuli 220-voldise pinge asemel 380-voldine pinge. 380-voldise pinge põhjuseks oli asjaolu, et elektrikilbiruumist, mida hooldab Püssi linnavalitsus, tuleb sisse-käiku 4-sooneline kaabel liinipingega 380 volti (3 faasisoont ja nullsoon). Kui kasutusel oleks olnud normikohane 5-sooneline kaabel, poleks elektriarvestite süttimist ega olmeseadmete riknemist toimunud. Elektriavarii tagajärjel riknesid (muutusid kasutuskõlbmatuks) hagejale kuuluvad olmeelektriseadmed: televiisor Sony 29, hinnaga 12600 krooni, televiisor Sony 21, hinnaga 5500 krooni, videokaamera Sharp, hinnaga 7500 krooni, televiisor Sony 14, hinnaga 3950 krooni ja DVD mängija Schneider, hinnaga 1300 krooni, kokku vara 30850 krooni.
3.Hageja leiab, et maja elektripaigaldis ei vasta Elektriohutusseadusele. Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 2 kohaselt kuulub kahju hüvitamise vaidluse läbivaatamine maakohtu pädevusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja palub välja mõista kostjalt 30850 krooni varalise kahju hüvitamiseks ja menetluskuludena riigilõivu 2000 krooni ning advokaaditasu 1180 krooni.
4.Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 15-17) hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostjale jääb selgusetuks kahjunõude sisu, suurus ja põhjendatus. 19.01.2007.a. koostati Püssi linna EKO poolt akt, mille alusel 16.01.2007.a. fikseeriti, et töökorras ei olnud televiisorid Sony 29 ja 21, videokaamera Sharp ja DVD mängija Schneider. Alles 19.01.2007.a. oli pr O teatanud, et ka televiisor Sony on katki (vaatamata sellele, et 16.01. see töötas). Kostja arvates ei ole hagimaterjalidest võimalik tuvastada, milliste koduelektroonika konkreetsete tootemudelitega on tegemist, millal ja kust on need soetatud, kas nad üldse kuuluvad hagejale või on hoopis L O omandis. Kostja on seisukohal, et hageja poolt viidatud nõude materiaalõiguslik alus ei ole kostja suhtes kohaldatav. Kostja ei ole xxx Püssis asuva korterelamu omanik. xxx korteriomandi omanik on L O , kes esitas kahju hüvitamise avalduse Eesti Energia AS-le ning teavitas Püssi linna EKO töötajaid televiisor Sony rikkest. Riigivastutuse seaduse sätted ei ole kostja suhtes kohaldatavad. VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 ja 7 sätted ei ole kostja arvates samuti kohaldatavad, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kahju tekitamises süüdi. Samuti ei saa kostja vastutada vastavalt seadusele, sest kostja ei ole jätnud täitmata ühtegi seadusest tulenevat kohustust. Hageja kohaselt on kostja kohustatud hooldama maja elektrisüsteeme. Eluruumide erastamise seaduse § 15 alusel elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega elamu haldamist üle antud, korraldas kohalik omavalitsus elamu haldamist kuni 31.12.2002.a. Alates 01.01.2003.a. puudub kohalikul omavalitsusel elamu haldamise kohustus. Seega on elamu elektripaigaldise hooldamine korteriomanike, mitte kohaliku omavalitsuse ülesanne.
II Kohtuistungid
5.Kohtuistungil 22.mail 2007.a. (tl 31-33) jäi hageja oma nõude juurde. Hagiavalduses märgitud elektriavarii tehnilise põhjuse kohta selgitas hageja, et see on tema isiklik arvamus. Hageja on 20 aastat töötanud elektrikuna ja leiab, et teist põhjust siin olla ei saa. Elektrikilbi ruumi eest peab vastutama kostja. Eesti Energia hooldab välisvõrkusid, majasisene süsteem on kostja hooldada. Kostja palgal on elektrik, kes sellega tegeleb. Kostja on jätnud majasiseselt elektrisüsteemi hooldamata ja remontimata. Elamus on 120 korterit, ühistut ei ole. Elanikud maksavad linnale majasisese elektrisüsteemi hooldamise eest. Hageja arvates on Elektrikontrollikeskuse järeldus, et rike tekkis 6.korteri rikkis elektriarvestist, sügavalt vale.
6.Kostja esindaja kohtuistungil hagi ei tunnistanud ja jäi oma kirjalike vastuväidete juurde. Hagi on paljasõnaline ja põhjendamata. Elektrikontrollikeskuse akti 07.02.2007.a. kohaselt rike tulenes 6.korteri elektrienergia arvestist. Kostjal puudub alus Elektrikontrollikeskuse inspektori järeldustes kahelda. Hageja ei ole põhjendanud kahju, tõendamata on, et kahjustatud vara kuulub hagejale, samuti vara hind. 16.01.2007.a. ülevaatuse ajal oli hagejal rikkis kaks telerit, hiljem lisandus üks teler juurde.
7.Kohtuistungil 28.08.2007.a. (tl 52-55) jäi hageja oma nõude juurde. Kostja peab Püssi linna ja OÜ Jaotusvõrgu vahelise lepingu p.5.1.4 järgi kahju hüvitama. Hageja ei pidanud vajalikuks kostjat asendada ja leidis, et AS Eesti Energia kaasamine protsessi ei ole põhjendatud. Hageja ei olnud endiselt nõus OÜ Elektrikontrollikeskuse aktis toodud inspektori arvamusega, et elektrienergia arvestite süttimise põhjustas 6nda korteri mittekorras arvesti. Hageja arvates süttimise põhjus tuli elektrikilbi ruumist, seal ei olnud paigaldatud nõuetekohast 5-soonelist 380V kaablit. Arvestid olid korras, põleng toimus ülepinge tõttu. 6nda korteri rikkis arvestist üldine voolupinge ei tõuse. Ainult arvesti oleks läbi põlenud ja korter oleks jäänud elektrita. Rikutud elektriseadmed kuuluvad talle ja tema abikaasale L O’le. Kuigi väike televiisor Sony 14 läks rikki pärast avariid, on ka see seotud avariiga. Telerite remont oleks läinud nii kalliks, et poleks mõtet olnud neid remontida.
8.Kostja esindaja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja ei vaidlustanud, et hageja ja L O on abielus.
IV Kohtu põhjendused
9.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seletused ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
10.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; p 7 kohaselt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1-2 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Eeltoodust tulenevalt peab hageja kui kannatanu tõendama, millise kostja kui kahju tekitaja poolse kohustuse või sätte rikkumise tagajärjel kostjal kahju hüvitamise kohustus tekkis ja kas asjaolu, millel kostja vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses, st kostja süü kahju tekitamises.
13.Kohtu hinnangul hageja ei tõendanud, et tema poolt väljatoodud asjaolu, millel kostja vastutus põhineb, oleks kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kahju tekkimise põhjuse osas ei ole poolte vahel vaidlust, et 06.01.2007.a. kl. 15.30 ajal toimus Püssi linnas xxx korterelamu esimeses sissekäigus (korterid 1-6) elektriarvestite süttimine, mille tagajärjel tuli korterite elektrivõrku 220-voldise pinge asemel 380-voldine pinge ja ülepinge tulemusena muutusid paljud korterites asuvad koduelektroonikaseadmed kasutuskõlbmatuks. Vaidlus poolte vahel on selles, mis asjaolu põhjustas elektriarvestite süttimise ja kes selle eest vastutab.
14.Hageja väite kohaselt põhjustas elektriavarii asjaolu, et kostja poolt hooldatava korterelamu elektrikilbiruumist tuleb korterelamu sissekäiku normikohase 5-soonelise kaabli 380V asemel 4 sooneline 380 V kaabel (kolm faasisoont ja null). Kui kasutusel oleks olnud normikohane 5-sooneline kaabel, poleks elektriarvestite ja olmeelektriseadmete süttimist toimunud. Nimetatud väite puhul tugineb hageja oma isiklikele teadmistele ja kogemusele (on töötanud 20 aastat elektrikuna). Kostja hageja arvamusega ei nõustu ja tugineb elektriarvestite süttimise põhjuse väljatoomisel Elektrikontrollikeskuse inspektori A.A 07.02.2007.a. aktis (tl 32) sedastatule, et rike majasiseses elektripaigaldamises oli tingitud 6.korteri mitte-korras elektrienergia arvestist, mille sisemine ülepingekaitse (varistor) oli juba avariile eelnevalt mittetöökorras. Inspektori arvamuse kohaselt formeerus arvatavasti teadmata põhjustel 6.01.2007.a. Kiviõli alajaamas 13 0,4 kV elektrivõrgus 3.korrust toitvas faasis ülepingeimpulss, 6.korteri arvestis tekkis ülepinge tõttu kaarleegiga lühis (kuna sisemime ülepingekaitse oli eelnevalt riknenud) ja 5.korteri arvestis põles ülepingekaitse läbi. Pärast ülepinge sumbumist III korruse faasipinge vähenes ja I ja II korruse faasipinge suurenes (iga korruse korterid on ühendatud omaette faasi peale), st I trepikojas tekkis toitesüsteemi nullpunkti nihkumine. Selline ülepinge I ja II korruse faasides oli pikaajaline (üle 5 sekundi), mille tulemusena muutusid korterite nr. 1, 2, 3 ja 4 koduelektroonika töökõlbmatuks.
15.Kuna hageja elektriarvestite süttimise põhjuste osas Elektrikontrollikeskuse inspektori arvamusega ei nõustunud, kuid ei esitanud enda poolt väljatoodud põhjuse tõendamiseks ja Elektrikontrollikeskuse inspektori arvamuse kummutamiseks mingeid tõendeid, leiab kohus, et hageja väide, et avarii põhjustanud elektriarvestite süttimise ülepinge tõttu põhjustas asjaolu, et elektrikilbiruumist tuleb elamu sissekäiku 5-soonelise 380V kaabli asemel 4sooneline 380V kaabel, on tõendamata.
16.Analoogilistel põhjendustel (et ei ole tõendatud elektriarvestite süttimise põhjustamine hagis toodud asjaoludel) ei loe kohus ei tõendatuks hageja väidet, et tema olmeelektroonikaseadmete kasutuskõlbmatuks muutumise eest vastutab kostja. Seejuures võtab kohus arvesse, et AS Eesti Energia 18.06.2007.a. seisukoha kohaselt (tl 40) kuulub Püssi xxx elamus paikneva elektrikilbi hooldamise ja korrashoiu kohustus selle omanikule või haldajale. Püssi linna ja Eesti Energia tütarettevõtja OÜ Jaotusvõrk vahel 30.03.2005.a. sõlmitud tasuta võõrandamise lepingu alusel (tl 41-45) andis Püssi linn tema haldusterritooriumil asuva ja korterelamute tarbijaid varustava elektrivõrgu koos selle koosseisu kuuluva 04,kV maakaabelliinidega üle OÜ-le Jaotusvõrk. Sellest lähtuvalt AS Eesti Energia leiab, et xxx elamu elektrikilbis asuv arvesti kuulub AS-le Eesti Energia, kuid elektrikilp ise koos majasiseste elektrijuhtmetega Püssi linnale.
17.Kostja vastuväite kohaselt lõppesid Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 kohaselt linna kui elamu haldaja kohustused 31.12.2002.a., alates sellest ajast on elamu xxx elektrisüsteemide haldamine korteriomanike kohustuseks. Kohtu hinnangul on selline väide tõendamata. EES § 151 kohaselt eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui elamu haldamine on õigusaktides sätestatud korras üle antud kolmandale isikule, antakse elamu haldamine korteriühistule üle korteriomandiseaduses sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr 198 kinnitatud Eluruumide erastamise korra kohaselt tuleb elamu haldamise üleandmine korteriühistule või korteriomanikele vormistada vastava aktiga (punktid 91- 9-4). Vastavat akti kohtule ei esitatud.
18.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja pole tõendanud temale tekitatud kahju suurust. Hageja seletuse, Püssi linna EKO 19.01.2007.a. akti (tl 8), OÜ Elektron õiendi (tl 23) ja kostja esindaja nõustumise alusel (et hageja ja xxx Püssi korteriomanik L O on abielus) loeb kohus tõendatuks, et avarii tulemusel muutusid kasutuskõlbmatuks Püssi linnas xxx asuvas korteris hageja ja L O abikaasade ühisomandisse kuuluvad telerid Sony 29, Sony 21, Sony 14, videokaamera Sharp ja DVD mängija Schneider. Kodu-elektroonikaseadmete maksumuse kohta hageja tõendeid ei esitanud. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Võttes arvesse, et kahju tekitamine kostja poolt on tõendamata, jätab kohus hüvitise suuruse otsustamata.
19.Eelpooltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
V Menetluskulud
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt peab menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma hageja.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.