2-16-128276/5 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud võlgnevuse sissenõudmise kulu 15,36 euro nõude osas (arve nr 45189389). Hagiavalduse kohaselt oli Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud leping, Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus tuleneb tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ning võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, so 26,40% (ümardatult 26%). Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS Tele2 Eesti poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-l Tele2 Eesti on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus rahuldab hageja põhinõude seega 55,24 euro ulatuses ja jätab rahuldamata summas 15,36 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 70,60 eurot ajavahemiku 19.03.2015. a kuni 29.03.2017. a eest viivisemääraga 0,022% tasumata põhisummalt, kogusummas 11,51 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhinõude 55,24 euro osas, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist põhinõudelt summas 55,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 9,01 eurot ja jätab rahuldamata summas 2,5 eurot.

Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 92,11 eurot, mille kohus rahuldas 74,25 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 80,61% ulatuses kostja kanda ja 19,39% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud 140 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 165 eurot, so riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 80,61% ulatuses, so summas 133,01 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik