Tsiviilasi nr 2-04-1893
Hagi õigeksvõtul põhinev
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2007. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-1893
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (isikukood xxx; elukoht: xxx); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Laanemaa (Advokaadibüroo Tehver ja Partnerid; postiaadress: Kreutzwaldi 12; 10124 Tallinn); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja Julia Tuštšenko (Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid, Süda 3A-4, 10118 Tallinn).
esindajad
Eelistungi toimumise aeg
30. august 2007. a
Eelistungil osalenud isikud
Hageja xxx; hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Laanemaa; kostja esindaja Julia Tuštšenko
Tsiviilasi nr 2-04-1893 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (11. september 2007).
xxx esitas 15.12.2004 hagi xxx vastu 52 000 krooni nõudes ja vara aresti alt vabastamises. 28.03.2007 saabus kohtusse hageja avaldus hagi aluse muutmiseks ning nõude vähendamiseks. Taotlusest nähtub, et hageja soovib vähendada nõuet 26 000 krooni võrra ning palub välja mõista kostjalt võlgnevuse 26 000 krooni, samuti loobub hageja nõudest kostja vara aresti alt vabastamiseks. Kostja eelpool nimetatud hageja taotlusele vastu ei vaidle. Kostja on menetluse käigus tunnistanud hagi summas 26 000 krooni, samuti kinnitas kostja 30.08.2007 toimunud istungil, et võtab hagi õigeks nimetatud summas
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 järgi võetakse avaldus toimikusse, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hageja palub täpsustatud hagiavalduses kostjalt välja mõista 26 000 krooni, mida hageja käsitles käsirahana 25.02.2002 pooltevahelise ostu-müügi eellepingu tegemisel. Kuna eelleping on tühine kuivõrd lepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕSRakS § 13 lg 6 kohaselt pidi ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud ning analoogia alusel pidi notariaalselt tõestatud olema ka ehitise või selle võõrandamise eelleping. Kuna poolte vahel 25.06.2002 sõlmitud eelleping oli tühine lähtuvalt TsÜS §-st 93 lg 1, siis tulenevalt tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS §-st 66 lg 3 ja 5 on tühine tehing kehtetu algusest peale ning tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama. Kostja võttis hagi õigeks.
Tsiviilasi nr 2-04-1893 Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 26 000 krooni. Hageja esindaja on esitanud 30.08.2007 toimunud istungil kohtukulude nimekirja ning taotlenud kohtukulude summas 6 150 krooni välja mõistmist kostjalt. Kostja on eelpool nimetatud istungil kinnitanud, et on nõus hüvitama hageja kohtukulud seaduses ettenähtud ulatuses. Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt varemkehtinud TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni ning õigusabikulud 1300 krooni, s.o 5% hagi rahuldatud osast.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.