2-07-2353/12 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

administratiivhoonega ligi 20 miljonit krooni; xxx ja xxx ostsid Tallinna Kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoone enampakkumisel 63,1 miljoni krooniga; xxx ja xxx äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine. Samuti nõuavad hagejad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kohustada kostjat viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kõrvaldama ajalehe „xxx” interneti online-versioonist aadressil http://www.aripaev.ee ebaõiged andmed. Ajalehe „xxxv” online-versioonis on hagejate poolt vaidlustatud andmed siiani kõigile kättesaadavad, mistõttu on hagejate isiklike õiguste rikkumine ja neile kahju õigusvastane tekitamine jätkuv. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidlusaluses artiklis ei ole kostja kordagi väitnud, et xxx asuv hoone kuulub xxx ja xxx kui eraisikutele. Samuti ei ole kordagi väidetud, et xxx ja xxx võõrandasid nimetatud kinnistu eraisikutena. Kostja on artiklis selgelt eraldi rõhutatud faktide kastis välja toonud artiklis käsitlemist leidnud hoonega seotud faktilised asjaolud. Artiklis on ära märgitud ka juriidiline isik Osaühing xxx, kes enampakkumisel hoone omandas, samuti on nii hoone tausta kastis kui ka artiklis korduvalt märgitud, et hoone on müügis. Artikli eesmärk oli näidata, et xxx ja xxx poolt vastu võetud otsustega tekkis võimalus teenida kinnisvara hindade muutumisega 20 miljonit krooni. Selle kinnisvara hinna jälgimine oli oluline seetõttu, et tegemist oli Eesti Vabariigi poolt enampakkumisel võõrandatud kinnisvaraga, mille hind oli kujunenud avaliku suulise enampakkumise käigus. Kuna kõigest kolmveerand aastat hiljem oli sama kinnisvara pandud müüki 20 miljonit krooni kallimalt kui enampakkumisel kujunenud hind, siis väärisid tähelepanu tol ajal hoone omandamise otsuse vastu võtnud isikud. xxx asuva kinnistu ostmiseks oli Osaühingul xxx vajalik osanike xxx ja xxx otsus, kuivõrd tegemist on väljaspool igapäevast majandustegevust oleva tehinguga (ÄS § 180 lg 4). Kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel osales Osaühingu xxx osanik ja juhatuse liige xxx. Peale enampakkumist ütles xxx: "Me olime valmis ka rohkem maksma". Sellest hageja poolt esitatud lausest tuleneb üheselt, et hageja kasutab ise samasugust personifitseerimist, mida nüüd hagiavalduses heidab ette kostjale. Artikleid tuleb vaadata tervikuna, mitte igat lauset eraldi. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on ning mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Mõislik inimene loeb artiklit kogumis ning oskab sealt ka lugeda, et hoone omanikuks on Osaühing xxx. Äripäeva ajakirjanikud kirjutavad igapäevases kõnekeeles, mis ei ole suunatud juriidiliste teadmiste olemasolu eeldavale lugejaskonnale. Ajakirjandusel on õigus tuua seoseid ning seostada juriidiliste isikute omanike ja juhatuse liikmete tegevust äriühingutega. Artiklis avaldatud kolmas väide, et xxx ja xxx äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine, on õige. xxx OÜ (endine ärinimi xxx Aktsiaselts) äriregistri väljavõttest ja asutamislepingust tuleneb, et nimetatud äriühingu asutasid xxx ja xxx. Asutamisel kuulus xxx 34% ja xxx 33% aktsiatest. 07.05.1999 omandas aktsiaraamatu kohaselt kõik aktsiad xxx. Äriregistri väljatrüki kohaselt on nimetatud aktsiaseltsi põhitegevusalaks kuni 2001 aastani k.a pandimajad. Samasuguse teabe on andnud äriühingu juhatuse liikmena tegutsenud xxx äriregistrile esitatud tegevusaruannetes. Seega on ilmselge, et hagejate äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hagejate kanda.

Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et hagiavalduses esiletoodud laused: „xxx ja xxx teenivad Tallinna kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoonega ligi 20 miljonit krooni“; „xx ja xxx ostsid Tallinna kesklinnas sadama lähedal asuva endise piirivalve administratiivhoone enampakkumisel 63,1 miljoni krooniga“; „xxx ja xxx äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine“ sisaldavad faktiväiteid. Vaidlus on selle üle, kas avaldatud faktiväited on ebaõiged või mitte. Esmalt käsitleb kohus kahte esimest hagiavaldusest toodud faktiväidet. Vaidlusalused faktiväited avaldati 16.01.2007 ajalehes „xxx“ (t lk 6). Hagejate poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli kinnistu asukohaga xxx omanikuks Osaühing xxx (t lk 33). Osaühingu xxx juhatuse liikmeteks on xxx, xx ja xxx ning osanikeks xxx ja xxx (t lk 34-36). VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud faktiväited selle kohta, et hagejad ostsid kinnistu ja teenivad kinnistuga ligi 20 miljonit krooni, on ebaõiged ning need kuuluvad kostja poolt ümberlükkamisele. Kohus leiab, et mõistliku inimese arusaama järgi avaldas kostja üldsusele, et kinnistu ostsid ning selle müügist teenivad kasu hagejad. Kohtu arvates ei mõista üldsus artiklis avaldatu kohaselt, et kinnistu kuulub äriühingule Osaühing xxx. Õige on kostja viide, et ajakirjanikul on õigus seostada juriidiliste isikute omanike ja juhatuse liikmete tegevust äriühingutega, kuid selline seos peab sisalduma ka avaldatud väidetes. Vaidlusaluste väidete ebaõigsus seisnebki selles, et väidetes puudub viide äriühingule Osaühing xxx, kelle osanikeks on xxx ja xxx. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ajakirjanduse spetsiifikast lähtuvalt ei ole võimalik eristada äriühingutele ja nende omanikele kuuluvaid varasid, mistõttu tavalist kõnekeelt kasutades on ainult äriühingu omanikele viitamine õigustatud (t lk 95-96). Äriühingu vara käsitlemine eraisiku varana ei ole õige. Kui kinnistu omanikuna on kinnistusregistrisse sisse kantud äriühing, on äriühing kinnistu omanik. Sellise informatsiooni avaldamine ei ole mõistlikule inimesele arusaamatu, mistõttu on kostja väited avaldatu õigustamiseks põhjendamatud. Äriühingu ja selle omaniku (osanik, aktsionär) nime koos avaldamise nõue ei ole sõnavabadusse sekkumine. Kuna hagiavalduses väljatoodud kahes esimeses faktiväites puudub viide äriühingule, jääb üldsusele mulje, et kinnistu kuulub hagejatele, mis iseenesest ei vasta tegelikkusele. Kostjale oli teada, et kinnistu kuulub hagejatele kuuluvale äriühingule ning meelevaldselt avaldasid ebaõigeid andmeid kinnistu kuuluvuse kohta. Asjaolu, et kinnistuga seotud faktilised asjaolud (taust) on ajaleheartiklis eraldi lõigus avaldatud, ei muuda vaidlusaluseid väiteid tegelikkusele vastavaks. VÕS § 1047 lg 4 alusel võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega võib kannatanu nõuda ka selliste ebaõigete andmete ümberlükkamist, mis ei ole isiku au teotav. Ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07). Kohus on seisukohal, et kohus saab hagejate nõudel ära määrata ajalehes ebaõigete andmete ümberlükkamise koha, sõnastuse ning kirjatüübi.

Ajaleheartiklis on väidetud, et „xxx ja xxx äriampluaasse kuulub pandimaja pidamine“. Hagejad on esitanud neile kuuluvate äriühingute kohta äriregistri väljavõtted, millega soovivad tõendada, et mitte ühegi hagejatega seotud äriühingu tegevusalaks ei ole pandimaja pidamine (t lk 78-88). Kohus jätab arvestamata tunnistaja xxx ütlused, kuna need on ilmselt ebausaldusväärsed, kuna xxx on väitnud, et hagejatel ei ole olnud äriühingut, mis tegeleb pandimaja pidamisega (t lk 74). xxx OÜ (endine ärinimi xx Aktsiaselts) registriväljavõtte kohaselt on üheks äriühingu tegevusalaks pandimaja teenuste osutamine (t lk 99, 101) ning äriühingu põhitegevuseks oli kuni 2001 aastani märgitud pandimajad (t lk 98, 104-105). Väljavõtte kohaselt on äriühingu juhatuse liikmeks olnud xxx (kuni 10.12.2002) ning kuni 06.06.2003 äriühingu aktsionärideks hagejad (t lk 107-109). Ajaleheartiklis on vaidlusalune väide avaldatud 16.01.2007. Kohus leiab, et nimetatud väide on ebaõige ja kuulub ümberlükkamisele, kuna 16.01.2007 ei kuulunud hagejatele ühtegi äriühingut, mis oleks antud ajahetkel tegelenud pandimaja teenuste osutamisega. Kohus on esitatud tõenditele tuginedes tuvastanud, et hagejatele kuulus kuni 06.06.2003 äriühing ning kuni 02.07.2003 oli xxx nimetatud äriühingu juhatuse liige, mis tegeles kuni 2001 aastani pandimajadega. Seega on ebaõige ajaleheartikli avaldamise ajal väita, et hagejate äritegevusse kuulub pandimaja pidamine. Hagejad nõuavad kostja kohustamist kõrvaldama ajalehe „xxx“ interneti online-versioonist aadressil http://www.aripaev.ee hagiavalduses toodud ebaõiged väited. Nimetatud nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mille kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kuna ajalehel on interneti online-versioon, on hagejate õiguste rikkumine jätkuv ning hagejate nõue ebaõigete väidete kõrvaldamiseks kuulub rahuldamisele. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, kannab kulud kostja (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.