Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-05-16701
Koopia Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
10. september 2007. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-16701
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Kxxxx Hxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes summas 8109.50 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Jõe t . 3 , Tallinn) Hageja esindaja: Silver Eensaar, OÜ Aktiva Finants Kostja: Kxxxx Hxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Anne Vissak, Advokaadibüroo Advocatus Pepleri 32 Tartu 51010
Kohtuistungi toimumise aeg
30.augustil 2007
1.Võtta vastu hagist loobumine. 2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-05-16701 menetlus OÜ Aktiva Finants hagis Kxxxx Hxxxxx vastu võla 8109.50 krooni tasumiseks. 3.Tagastada OÜ-le Aktiva Finants kontole nr 332066230003 Sampo Pangas pool hagi esitamisel hageja eest tasutud riigilõivust, s.o 350 (kolmsada viiskümmend ) krooni.
1 (4)
Riigilõivu tagastamise ja eksperdile tasu väljamaksmise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele Määrus saata Eesti Advokatuurile, Advokaadibüroole Advocatus ja Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.
Hageja esitas 30.06.2005.a kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 8109.50 krooni nõudes. Võlgnevusest moodustab põhinõue 4054.75 krooni ning viivis 4054.75 krooni. Maakohus menetles asja ja tegi hagi rahuldava otsuse 12.12.2005 (tl.45-46). Kostja vaidlustas kohtuotsuse ja Tartu Ringkonnakohus 14.12.2006 tühistas maakohtu otsuse. Otsuse tühistamise motiivideks olid menetlusõiguse normi olulised rikkumised: 1)kohtul oli tekkinud kahtlus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes, kuid kohus ei määranud kostjale protsessiteovõime olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi nii nagu seda nõudis tol ajal kehtinud TsMS § 258 lg.1 2)kohus ei määranud omal initsiatiivil kostjale riigi õigusabi TsMS § 83 lg.3 alusel. Kostja tsiviilkohtumenetlustevõime väljaselgitamata jätmine on rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. K.Hxxxxxxxx määrati esindajaks advokaat A.Vissak tasuta riigi õigusabi korras (määrus 29.12.2005 tl.55). Kohus ei kinnitanud poolte kompromissi (tl.106) ja jätkas asjas menetlust (määrus 25.04.2007 tl.109-110). Kohus asus asja uuesti menetlema ja määras K.Hxxxxxxxx kohtupsühhiaatriaekspertiisi (tl.111-113). Ekspertiisi tulemusena andis ekspert arvamuse, et käsitletud tehingu tegemise ajal 10.04.1997 ei olnud K.Hxxxxx võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima, tal oli vaimuhaigus ägedas seisundis. Ka käesoleval ajal ei ole ta võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima (ekspertiisiakt tl.118-122). 29.08.2007 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks tulenevalt menetluse käigus selgunud asjaoludest. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi palub poole tasutud riigilõivust tagastamist. Kostja esindaja ei vaidle vastu hagist loobumise taotlusele ja leiab, et on alus menetluse lõpetamiseks. Kostja esindaja taotleb temale riigi õigusabi tasu väljamõistmist. Taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks on esitatud summale 2478 krooni (tl.107). Kohtuistungile 30.08.2007 poolte esindajad ei ilmunud ja paluvad menetluse lõpetada nende kohalolekuta. Kohtu seisukohad
2 (4)
Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja õigus loobuda hagist tuleneb TsMS § 206. Menetluse käigus on tehtud kindlaks asjaolud, millest tulenevalt osutub hagi perspektiivituks. Seetõttu on sisuliselt põhjendatud hageja soov hagist loobuda ja taotlus menetlus lõpetada. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist ei riku olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS 429 sätetega. Taotlusest nähtub, et hageja on teadlik TsMS § 432 õiguslikest tagajärgedest. Hagist loobumise saab vastu võtta. Menetlus tuleb asjas lõpetada. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg.2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Asjas tehtud menetluskuludeks on riigilõiv 700 krooni, kostja esindaja riigi õigusabi tasu kokku 2808.40+2478=5286.40 krooni ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 3560 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagi esitamisel tasus hageja OÜ Aktiva Finants 28.06.2005.a maksekorraldusega Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbrita (selgitus: Hxxxxx Kxxxx-riigilõiv hagilt) riigilõivu 700 krooni. Kohus leiab, et pool tasutud riigilõivust, s.o 350 krooni tuleb tagastada hageja poolt taotluses toodud OÜ Aktiva Finants arveldusarvele. Pool riigilõivust, s.o. 350 krooni jääb hageja enda kanda. Riigi õigusabi osutamine on K.Hxxxxxxxx määratud tasuta (määrus tl.55 29.12.2005). Riigi õigusabi tasu on Tartu Ringkonnakohtu poolt 20.12.2006 määratud ja jäetud riigi kanda summas 2808.40 krooni. Kostja esindaja on esitanud taotluse tema poolt pärast menetlust ringkonnakohtus osutatud õigusabi tasustamiseks kokku summas 2478 krooni. Esindaja on kulutanud asjaga tegelemiseks 10 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord”, kehtestatud justiitsministri 26.jaanuari 2005.a. määrusega nr . 2 ja selle muudatustega, sätestab rakendatavad tasumäärad. Lähtudes neist tasumääradest, § 12 lg.1, lg.2, on esindaja taotlenud tasu koos käibemaksuga 2478 krooni määramist ja kohus leiab, et see on olnud vajalik ja põhjendatud. Käesoleva määrusega määratav riigi õigusabi tasu 2478 krooni tuleb jätta samuti riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest. Seega jätab kohus ekspertiisitasu riigi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 139; § 150 lg 2 p 2; § 428 lg 1 p 3; § 429; §-d 431433. Kohtunik Ü.Raag / allkiri /
Koopia õige . kohtunik :
3 (4)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.