Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tellimuslepingu tingimuste puntki 3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,15% päevas tasumisele kuuluvast summast. Peale korduvaid meeldetuletusi tasus kostja hagejale 30.05.2005 500 krooni, 07.09.2005 500 krooni ja 21.10.2005 500 krooni, kokku summas 1 500 krooni. Seisuga 14.09.2006 arvestas hageja viiviseid summas 2 282,22 krooni. Hageja vähendas seoses tasumisega kostja võlgnevust esmalt viiviste osas ning seisuga 29.03.2007 võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 2 360 krooni ja viivised summas 782,22 (2 282,22 – 1500) krooni. Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, § 82 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p-st 1 ja § 113 lg-st 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 146 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 360 krooni ja viivised summas 782,22 krooni, kokku summas 3 142,22 krooni ning menetluskulud. 14.05.2007 esitas kostja kohtule vastuse, milles teatab, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja vastuse kohaselt moodustas põhivõlg 2 360 krooni, millest tasutud sai 1 500 krooni. Seega jäi võlgnevus tasumata 860 krooni ulatuses ning selles osas kostjal pretensioone ei ole. Kostja leiab, et kuivõrd hageja ei teatanud sellest, et makstud summa ei ole arvestatud põhivõla katteks, ei olnud kostjal võimalik esitada pretensioone võlgnevuse arvestamise suhtes. Kostja leiab, et hageja poolt 17.01.2006 saadetud pretensioon ei saa olla majandustehingu algdokumendiks raamatupidamise seaduse § 7 alusel. Samas pretensioonis kinnitab hageja põhivõlgnevuse summaks 860 krooni. Kostja leiab, et lähtudes sellest saab kogu võlgnevus suureneda vaid viivise osas. Kostja ei ole nõus ka õigusabikuludega summas 2 360 krooni, kuivõrd arvete koopiad ei tõenda seda, et hageja on neid kulusid kandnud. Samuti ei ole kostja nõus tasuma riigilõivu summas 250 krooni, kuivõrd kostja leiab, et oleks jõudnud hagejaga kohtuvälisele kokkuleppele, kui hageja oleks nõustunud põhivõlgnevuse summaga 860 krooni. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 01.06.2007 esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja selgitab, et on nõus arvestama asjaoluga, et kostja tasutud summa 1 500 krooni arvestatakse kostja põhivõla summalt maha. Seega jääb kostja põhivõlgnevus 860 krooni ning poolte vahel vaidlust põhisumma osas ei ole. Hageja selgitab ka, et kostja on kohustatud tasuma viiviseid vastavalt hagiavalduses toodud alustel ja põhjendustel. Hageja on arvestanud viiviseid summas 2 282,22 krooni. Hageja leiab, et kuivõrd poolte vahel viiviste osas vaidlust ei ole, siis isegi kui hageja loeb, et kostjal on tasumata põhivõla jääk 860 krooni ja viivised 2 282,22 krooni, ei oleks see muutnud kostja võla summat kokku. Küll aga on suurenenud hageja õigusabikulud. Hageja on vastuses teinud ka kostjale kompromissettepaneku. Tulenevalt eeltoodust teatab hageja, et jääb hagiavalduse nõude juurde. Kohus saatis hageja seisukoha kostjale seisukoha andmiseks. Kostja ei ole hageja vastuse osas kohtule oma seisukohta esitanud. 06.06.2007 määrusega on kohus määranud menetleda asja lihtmenetluses ning andnud pooltele tähtaja asja menetlemiseks tähtsust omavate tõendite esitamiseks. Hageja ei ole täiendavaid tõendeid kohtule esitanud. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid ega seisukohta hageja esitatud vastusele esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab

poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. AS-i ja kostja vahel 06.02.2004 sõlmitud tellimuslepingust nähtub, et AS-i ja kostja vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavalduse kohaselt on AS 31.03.2005 loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 3 142,22 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 360 krooni ja viivised 782,22 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 06.02.2004 sõlmis kostja AS-ga tellimuslepingu. Samuti ei ole kostja vaidlustanud nõude loovutamist hagejale. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et kostja põhivõlgnevus moodustas 2 360 krooni ning viivised 2 282,22 krooni ning et kostja on hagejale tasunud 1 500 krooni. Kostja on vaidlustanud põhivõlgnevuse suuruse, kuivõrd leiab, et tasus 1 500 krooni põhivõlgnevuse katteks ning seetõttu on põhivõlgnevus 860 krooni. Hageja loeb esmalt tasutuks viivised, mistõttu põhivõlgnevuse suurus on 2 360 krooni ja viivised 782,22 (2 282,22 – 1 500) krooni. Kostja vaidleb vastu ka hageja menetluskuludele. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega loetakse põhikohustus täidetuks kõige viimasena, mistõttu kohus on seisukohal, et hageja on õigesti vähendanud kostja võlgnevust esmalt viiviste osas. Seega moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 3 142,22 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 2 360 krooni ja viivised 782,22 krooni. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 3 142,22 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 2 360 krooni ja viivistest summas 782,22 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.