Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused

Hageja esitas kohtule hagi (avaldus kohtule saabunud 11.10.2006), milles palus mõista kostjalt välja kostja ja AS , AS vahel 07.02.2001 sõlmitud Ego järelmaksu krediitlepingust tuleneva võlgnevuse 638 krooni, millest põhivõlgnevus on 384,69 krooni, intressivõlgnevus 3,57 krooni, menetlustasu 50 krooni ja leppetrahv 200 krooni. Lepinguga 23.12.2003 AS ja AS Hansaopan vahel andis AS AS-le üle kõik õigused ja kohtusused, mis tulenevad seisuga 01.01.04 kehtivatest Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingustest Hageja taotleb kostjalt välja mõista alates 11.10.2006.a viivise protsendina põhinõudest (384,69 kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni EKP intress + 7% aastas (hagiavalduse esitamise hetkel 0,027%) (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras) AS-i kasuks. 11.06.2007.a kohtumäärusega määras kohus kostjatele menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks avaliku kättetoimetamise. Teade kostjatele menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta ja hagile vastamata jätmise tagajärgede kohta, on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.06.2007.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 367 järgi viib viivisenõude esitada koospõhinõudega selliselt, et ei nõuta mitte viivist kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuini põhinõude täitmiseni. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.