2-05-17384
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Mai Grauberg
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht
06.09.2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-17384 (2-231-24238)
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi J M, B B, RB vastu 17924,34 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – Eesti Vabariik Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K Amos (AB Amos OÜ, xxx) Kostjad – J M (isikukood: xxx, elukoht teadmata) B B (isikukood: xxx, võimalik elukoht xxx) RB (isikukood xxx, elukoht teadmata)
Menetluse liik
Lihtmenetlus kirjalikus vormis
Hagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt J Mlt, B Blt, RBlt Eesti Vabariigi kasuks 17924,34 krooni (Rahandusministeeriumi konto 10220002255012 SEB Ühispank, selgituses õppelaenu number). Välja mõista J Mlt, B Blt, RBlt Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt kohtukulude katteks riigilõivu 1400 krooni (Rahandusministeeriumi konto nr 10220027689012, viitenumber 1200002250, selgituseks õppelaenu number). Välja mõista J Mlt, B Blt, RBlt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks õigusabikulude katteks 896,20 krooni (Rahandusministeeriumi konto nr 10220027689012 AS SEB Ühispank, viitenumber 1200002250, selgitusteks õppelaenu number). Välja mõista riigituludesse riigilõivu RBlt 100 krooni ja J Mlt 100 krooni (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 AS-s SEB Ühispank või konto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2900072123, selgituses tsiviilasjas nr 2-0517384).
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Isikule, kellele toimetatakse kätte otsus Ametlike Teadaannete kaudu, loetakse otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel vastava väljavõtte ilmumise päevast. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevuse 17924,34 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1400 krooni ja õigusabikulud summas 1200,00 krooni. J M sõlmis 01.10.2001 õppelaenu lepingu nr XXX3 AS-ga Eesti Ühispank ja sai laenu 15000 krooni, mis kanti tema kontole 02.10.2001, laenusaaja pidi tasuma intressi pangale õppelaenusummalt 5% aastas. Lepingust tulenevaid kohustusi tagas kaks käendajat HaS § 36.1 lg 5 järgi B B ja RB ning nende ja panga vahel on 01.10.01 sõlmitud käenduslepingud. J. M eksmatrikuleeriti Ülikoolist ning seega tekkis tal H aS § 36.4 alusel kohustus pangale laenu tagasi maksta. Laenusaaja, käendajad oma kohustusi ei täitnud ning pank nõudis HaS § 36.2 lg 1 alusel riigilt riigitagatise rakendamist 15556,25 krooni ulatuses ning märgitu on pangale tasutud. Vastavalt HaS § 36.2 lg 2 lausel tekkis riigil nõudeõigus tema poolt pangale tasutus summa ulatuses kostjate vastu. Hageja teavitas Haridus ja Teadusministeeriumi 13.05.2005 kirjaga nr 10.1.5/4183 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 25.05.2005, mida ei ole laenusaaja aga täitnud. Hageja palus ka käendajatel oma kohustus täita, kuid ei ole seda teinud. Hageja on teavitanud kostjaid, et kohustuse mittetäitmisel pöördub hageja kohtusse. Hageja nõue sisaldab endas põhivõlga 15556,25 krooni ja intressi 2368,09 krooni. Viimase arvestus on järgmine: põhivõlalt intress 1 päeva eest on 1,70 /1556,25*0,05=2160,65 krooni aastas: 365=1,70 päevas/. Ajavahemikus oli päevi vastavalt 1096, intress seega 2368,09 krooni 20.08.2002-20.08.2005 eest. Tõendid: õppelaenuleping XXX, laenukonto väljavõte, käendusleping B B nr xxxxxxxxxxxxxxx 01.10.01 ja käendusleping RB nr xxxxxxxxxxxxxxx 01.10.01, panga taotlus riigitagatise realiseerimiseks 26.06.02 nr 9.3.9-2/24077, väljavõte maksekorraldustest, kiri J, M 13.05.2005, B B ja RB , õigusabikulude tasu, spetsifikatsioon Kostjate vastuväited Bs B esitas kohtule 18.07.06 vastuse hagile, milles märgib, et täidab kõik kohustused, mis on tema poolt võetud, lootes saada 2006. septembris maksegraafiku riigiga, et tasuda võlg. Kostja J M ja RB on teavitatud nende vastu esitatud hagist ja kohustusest hagile vastata, esitada oma taotlused ja tõendid ning selgitatud ärakuulamise õigust ja tehtavast kohtulahendist Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjad ei ole kohtule esitanud, taotlusi, tõendeid ega vastuväiteid hagile. Kohtu põhjendused Vastavalt TsK § 173 lg.1 tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks, §190 lg.1 sätestab, et kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga, pandiga ja käendusega ning § 207 lg 1 kohaselt vastutavad võlgnik ja käendaja kohustise mittetäitmise korral kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. EV Haridusseaduse § 36. 2 lg 1 kohaselt siis kui laenusaaja ei ole asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses ning kui riik on § 36.2 lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. HaS § 36.2 lg 2 alusel maksab laenusaaja riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt riigile intressi 5 protsenti aastas.
TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuivõrd ükski kostja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid hagile, tuleb eeldada, et hagis toodud asjaolud on nende poolt omaksvõetud ja seega ka tõendatud. Kostja B. B vastusest kohtule nähtub, et ta kavatseb täita oma kohustused ja seega on kohtul võimalik järeldada, et ka tema on omaks võtnud hagis toodud asjaolud. Eeltoodust tulenevalt ning hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega /õppelaenu leping, käenduslepingud, konto väljavõtted, pretensioonid/ on seega tõendatud, et J M sõlmis 01.10.2001 õppelaenu lepingu nr XXX AS-ga Eesti Ühispank, sai laenu 15000 krooni, mis kanti tema kontole 02.10.2001, pidi tasuma intressi pangale õppelaenusummalt 5% aastas ja et lepingust tulenevaid kohustusi tagas kaks käendajat B B ja RB vastavalt nende ja panga vahel on 01.10.01 sõlmitud käenduslepingutele. Samuti on tõendatud, et J. M eksmatrikuleeriti Ülikoolist mistõttu tekkis tal kohustus pangale laen tagasi maksta ja mida ei ole tema ega ka käendajad teinud. Samuti on tõendatud, et pank nõudis riigilt riigitagatise rakendamist summas 15556,25 krooni ulatuses ning märgitu on pangale tasutud ja seega on nõue riigile kostjate vastu üle läinud. Ka on tõendatud, et võlg on 15556,25 krooni ja intressivõlg on 20.08.200220.08.2005 eest 2368,09 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et J. M on võtnud endale õppelaenulepingust kohustused, mida ta on jätnud täitmata, samuti on B. B ja R. B võtnud endale käenduslepingutega kohustused tagada õppelaenulepingust tulenevaid J. M kohustusi, mille nad on jätnud täitmata ja et hageja on nõude omandajana õigustatud nõudma kostjatelt vastavate kohustuste, milleks on õppelaenu võlgnevuse 15556,25 krooni ja intressivõla 2368,09 täitmist. Käesolevaks ajaks ei ole keegi kostjatest esitanud tõendeid selle kohta, et hageja poolt nõutav õppelaenu võlg ja intress oleks tasutud või see oleks väiksem, mistõttu tuleb kohtul järeldada, et kohustused on siiani täitmata ja hageja nõue on seega põhjendatud ja tõendatud ning märgitud võlg kokku 17924,34 krooni tuleb kostjatelt kui solidaarvõlgnikelt välja mõista solidaarselt. Kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seaduse §-ga 3 järgi kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg-st 1, tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1400 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 5 % hagi rahuldatud osast, mis on vastavalt 896,20 krooni. Märgitud kohtukulud tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. Kostjalt R. Blt ja J. Mlt tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 järgi riigituludesse sisse nõuda riigilõiv 200, mis on Ametlike Teadaannete kaudu hagimaterjali ja kohtu teadete, otsuse teatamise kulu / teade ja otsus a ́100 krooni/ kummaltki 100 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.