Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lõpetamise teatis ja hagejal ei ole alust kahelda, et kostja on need saanud (nagu ka kõik teised arved, mida kostja ei ole tasunud). Kostja väide, et kohtule on nimetatud teatised esitatud allkirjastamata, ei oma hageja meelest sisulist tähtsust, kuivõrd tegemist on korduv väljatrükkidega dokumentidest andmekandjalt, millised teenuse osutaja kostjale saatis. Lepinguline suhe sätestas kostja kohustust tasuda lepingulisi makseid ühe aasta jooksul peale lepingu sõlmimist. Kostja ei ole nimetatud lepingu tingimusi täitnud. Kostja ei ole oma vastuses eitanud lepingulist suhet teenuse osutajaga ja talle olid tingimused teada. Seega pole asjakohane väide, et teenuse osutaja on kuidagi oma tegevusega või tegevusetusega kahjustanud kostja õigusi. Hageja esitab kohtule ka täiendavate tõenditena väljatrükid arvetest, mis on saadetud ka kostja lepingus märgitud aadressile. Nimetatud arvetest nähtub võlgnevuse kujunemine ja ka see, et kostja täitis oma lepingulisi kohustusi ainult esimese kuu jooksul – hilisemad arved on kostja poolt tasumata. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et hagiavalduses toodu on tõendatud nii esitatud tõenditega kui kostja vastusega. Kostja on põhjendamatult jätnud oma kohustused täitmata ja seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. 08.02.2007 esitas hageja hagi nõude täiendava selgituse. Hageja täpsustab oma nõuet tulenevalt kostja vastusest. Kostja sõlmis AS-ga Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) 11.12.1997 tähtajalise mobiiltelefonisideteenuste lepingu ning valis teenuspaketiks Q15, mille kuutasu oli 148 krooni kuus. Kostja tasus vastavalt pakkumistele nr T202387 esimese kuumaksu ja mobiiltelefoni soodushinna eest kokku 1147 krooni. Kostja sai enda kasutusse SIM kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni Motorola Dl60 ja asus hageja poolt kostjale pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Hageja teatab, et on ekslikult lisanud hagiavalduse lisana nr 8 Tele2 Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millised kehtisid 01.03.199828.02.2001a. Hageja on lisanud poolte vahel 05.05.1997a Q GSM lepingu sõlmimise ajal kehtinud 27.04.1997-28.02.1998a. Q GSM-i mobiilside teenuse lepingu tingimused. Hageja leiab, et kostja on allkirjastanud lepingu ning kinnitanud, et on teadlik, et Üldtingimused on Q GSM lepingu lahutamatuks lisaks ja et kostja on tutvunud Q GSM lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonsideteenuste lepingu tingimustega ja seega tunnistanud lepingutingimuste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele. Tulenevalt Üldtingimuste punktist 9.1.1 loetakse leping sõlmituks minimaalse tähtajaga üks aasta. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on kostja tarbijana võtnud endale kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning kostja on kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Kostja tasus ettemaksu 1147 krooni ja 697,85 krooni 19.01.1998a. ning edaspidi kostja arveid ei tasunud. Kostjal on tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku 2070,38 krooni ja mobiiltelefoni eest 2301 krooni. Hageja esitas kostja poolt tasumata jäänud arvete väljavõtted 15.03.2006a. seisukohaga. Hageja leiab, et kostja väide, et nimetatud arved ei vasta raamatupidamiseseadusele on asjakohatud, kuna tegemist ei ole originaalarvetega ja arvete koopiatega, vaid arvete väljavõttega AS Ritabell programmist, kus kajastuvad kõik teenuse saajatele koostatud ja väljastatud (originaal)arvetel kajastunud andmed, kogused ja summad. Hageja teatab, et kuivõrd originaalarvete väljatrükke ei ole võimalik esitada enne 2001. aastal tekkinud nõuete osas, siis on hageja säilitanud taasesitamist võimaldavad vormis kostjale lepingu kestvuse perioodil saadetud arvete väljavõtted, mis kajastavad andmeid samasuguses koguses ja summades nagu seda olid originaalarved. Kostja väidab ka, et on arved osaliselt tasunud, kuid võis jääda tasumata viimane arve. Hageja selgitab, et kostjapoolse arve tasumata jätmise tõttu Tele2 Eesti AS lõpetaski kostjaga Q GSM lepingu sõlmimise ajal kehtinud Q GSM mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste punkti 9.2 kohaselt ühepoolselt lepingu seoses kostja poolsete kohustuse rikkumisega ja lepingu tingimuste täitmata jätmisega tulenevalt perioodi arvete tasumata jätmisega tekkinud

võlgnevusest. Vastavalt tingimuste punktile 9.1.2 ja 9.2 oli teenuse osutajal õigus nõuda kostjapoolsete lepingurikkumiste tõttu lepingu lõpetamisel kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Tulenevalt Üldtingimuste punktist 9.1.1 oli kostjal sõlmitud lepingu tähtajaga kuni 11.12.1998a. Poolte vahel lõpetati Q GSM leping enne tähtaja lõppu ning seega oli AS-il Tele2 õigus nõuda kostjalt kuutasude maksmist kuni nimetatud tähtajani. Maksed kuutasude eest kajastuvad arvel nr 144343, millele lisanduvad ka arvestuslikud igakuised tasumata arvetel kajastuvad kuumaksed. Kuutasud kajastuvad saldo kinnitusel märksõna Telefonimaksed all. Kostja ei tagastanud mobiiltelefoni ning kohustus mobiiltelefoni maksumusest täiendavalt hüvitama 2303 krooni. Kostja sõlmis lepingu tähtajaga 12 kuud. Kostjale müüdud mobiiltelefon Motorola Dl60 maksumus oli 999 krooni ainult koos Q GSM paketiga liitudes ehk subsideeritud hind. Kostja kinnitas ka 11.12.1997 lepingul oma allkirjaga, et ta on teadlik, et tähtajalise lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumist kohustub tagastama mobiiltelefoni ja tasuma kuumaksed lepinguperioodi lõpuni. Mobiiltelefoni müügihetke väärtus kuulus hüvitamisele seoses asjaoluga, et kostja käitumise tõttu lõpetati leping ennetähtaegselt. Kuna kostjaga lõpetati leping ennetähtaegselt, enne lepingu tähtaja saabumist, kostja mobiiltelefoni ei tagastanud ning seega kohustus kostja tasuma mobiiltelefoni maksumuse ning hageja nõuab kostjalt mobiiltelefoni eest lepingu sõlmimisel tasutud hinna ja mobiiltelefoni ostuväärtuse vahe summas hüvitamiseks 2301 krooni tasumist. Tulenevalt Üldtingimuste punktist 9.1.2 ja 9.1.3 kohustus kostja, juhul kui tähtajaline Q GSM leping lõpetatakse enne ühe aasta möödumist Q GSM lepingu sõlmimisest, tagastama teenuse osutajale teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni. Tagastamata jätmise asemel nõuab teenuse osutaja selle väärtuse hüvitamist juba ettemaksuna tasutud summa vahena lõpparvel nr 144343. Samuti väidab kostja, et ei ole teenuseid arvete väljavõttel kajastuvas ulatuses saanud. Selline kostja vastuväide on hagejale arusaamatu, kuna kostja ise kinnitab et on nimetatud arved saanud kuni märtsini 1998a., kuid tasumata võis jääda viimane arve. Kostja väide, et tema on saanud arved teistsuguses summas on alusetu ja oletuslik. Juhul kui kostja nimetatud arved on tasunud, peab ta seda vastavalt TsMS §-le 230 tõendama ja esitama maksekorraldused, mis kostja väitel kajastavad teistsuguseid arve summasid. Hageja viitab veelkord, et kostja on tasunud lepingu sõlmimisel 1147 krooni ja 697,85 krooni jaanuari 1998 arve eest. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja jääb oma nõude juurde. Samuti teatab hageja, et on valmis kostjaga menetluses oleva võla nõude osas sõlmima kompromissi ja poolte vaidluste ärahoidmiseks ning kohtumenetluse kiirendamise huvides ka nõuet osaliselt vähendama. Kostja vastuväited Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja esitas 19.01.2006 kohtule vastuse, milles teatab, et ei tunnista hagi. Kostja vastuse kohaselt sõlmis ta 11.12.1997 Q-GSM liitumislepingu. Lepingu sõlmimisel vormistatud „pakkumisest“ nähtub, et liitumistasu oli 0 krooni, kuumaksed 147,50 krooni. Kostja sai ka mobiiltelefoni, mille hinnaks oli 999 krooni. Nimetatud summad tasus kostja ettemaksuna. 08.04.1998 lepingu lõpetamise teates AS Ritabell teatas, et kostjal on võlgnevus ning hoiatas, et lõpetab ühepoolselt lepingu, kui kostja ei tasu võlgnevust 25 päeva jooksul, alates teate koostamisest. Saldo kinnitusest nähtub, et leping lõpetati 03.05.1998 ja lõpparve esitati 06.05.1998. Kostja teatab, et ta ei ole nimetatud lõpparvet saanud. Asjaolu, et hageja esitab väljaprinditud dokumendi, ei tähenda seda, et nimetatud dokument oli kostjale ka faktiliselt saadetud. Kuivõrd kostja ei ole nimetatud lõpparvet saanud, ei olnud tal ka võimalust õigeaegselt tekkinud probleemile reageerida. Kostja tunnistab, et lepingu sõlmimisega võttis ta endale teenuste eest tasumise kohustuse. Antud olukorras kostja aga on tarbija ja seega lepingu nõrgem pool. Asjaoludest aga ei nähtu, et hagejale nõude loovutanud äriühing kui teenuste osutaja, oleks tarvitusele võtnud abinõud, mis võimaldaksid

tarbijat õigeaegselt võla tekkimisest teavitada. AS Tele2 kui õigusjärglane koostas teatise nõude loovutamise kohta 20.04.2005. Alates maist 1998 kuni 2005. aastani ei ole seoses väidetava võlgnevusega kostjaga keegi ühendust võtnud. Hageja esitatud materjalidest nähtub, et kostja oli AS-i Ritabell klient alates 11.12.1997 – 03.05.1998, kokku ligi neli kuud. Kostja väidab, et täitis oma kohustusi AS-i Ritabell ees, kuid möönab, et võis jätta mõne kuuarve tasumata (arvatavasti kõige viimase). Kostja arvates ei saa võlasumma olla 4 371,38 krooni. Kuna tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud seitse aastat tagasi, siis puuduvad kostjal ka maksmist tõendavad dokumendid. Seoses sellega palub kostja hagejat, et viimane esitaks AS-i Ritabell raamatupidamisandmeid firma arvele raha laekumiste kohta ajavahemikus 11.12.1997 – 03.05.1998. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole esitanud ühtegi arvet, millest oleks selge, mis summa pidi igakuuliselt tasuma kostja ning missugustest osutatud teenustest summa koosneb – et oleks näha ka kõnede eristust. Kuna kostja möönab, et mingi võlg tõepoolest oli, on ta valmis tasuma mõistliku summa, mis põhineks usaldatavatel arvestustel. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. 28.04.2006 esitas kostja seisukoha hageja vastusele. Kostja jääb oma vastuses toodud väidete juurde. Kostja ei vaidle vastu, et ta asus lepingujärgseid teenuseid kasutama. Kostja ei vaidle ka selle üle, et ta sai arved alates lepingu sõlmimisest kuni märtsini 1998. Kostja väidab, et maksis teenuste eest, mida ta kasutas ning mille eest esitati talle ka arved. Kostja leiab, et hageja esitatud arved ei ole usaldatavad. Vastavalt arvele nr 86389 tehti arveldusperioodil 12.01.1998 – 11.02.1998 kõnesid lauatelefonile koguses 95 ja hinnaga 482,61. Kostjale pole selge, mis tähendab kogus – kas kõnede arvu või minutite arvu. Samuti ei nähtu, kas kõned olid tehtud tippaja piires või väljaspool tippaega. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud hinnakirja Q GSM Q15 paketi klientidele ja seega pole teada ka kõneminuti hind. Samuti väidab kostja, et ostis mobiiltelefoni selleks, et helistada oma era- ja äriasjades teistele mobiiltelefonidele mitte lauatelefonidele. Sama ebaselgus nähtub ka järgmises arves nr 108030, millest nähtub, et arveldusperioodil 12.02.1998 – 11.03.1998 on osutatud kõnesid ainult lauatelefonile koguses 61. Ülejäänud arved sisaldavad ainult kuumakseid ja mobiiltelefoni maksumust. Kostja väidab, et arved, mis tema sai ja ka maksis, sisaldasid teistsuguseid andmeid. Vastasel juhul oleks kostja kindlasti kasutanud oma õigust ja vaidlustanud arved. Kostja poleks kindlasti nõustunud ka sellega, et arved kajastasid ainult kõnesid lauatelefonidele, mida ta tegelikult pole teinud. Samuti vaidlustaks kostja sellised arved ka seetõttu, et need ei vasta 1997. aastal kehtinud Raamatupidamise seaduse nõuetele, kuivõrd esitatud arvetel puudub selge seletus arvnäitajate kohta, puudub allkiri arvel ning pole võimalik kindlaks teha, kes esitas kostjale nimetatud arved. Kostja väidab, et teenuste osutaja lõpetas lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt kostjale arusaamatustel motiividel. Kostja ei ole saanud teadet lepingu lõpetamise kohta. Kostjal puuduvad maksmist tõendavad dokumendid. Maksmised teostas kostja sularahas. Kostja ei saa tasumist tõendada, kuna pole mõistlik oodata, et iga inimene peab nii pika aja jooksul alles hoidma kõik oma maksmist tõendavaid dokumendid. Kostja ei vaidle, et tähtajalise lepingu sõlmimisega võttis ta endale kohustuse tasuda kuutasud kuni lepinguperioodi lõppemiseni. Kuivõrd alates aprillist 1998 ei saanud kostja mobiiltelefoni kasutada ning ei saanud teenuse osutajalt ka arveid, jättis ta kuutasud tasumata. Selle summa ulatuses on kostja valmis hagejaga kompromissile jõudma. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et telefoni tegelik hind on 1 950 krooni, mis lisaks eelnevalt tasutud 999 kroonile teeb kokku 2 949 krooni. Lepingu sõlmimise hetkel pole kostjale teatatud telefoni tegelikku hinda. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks Motorola D-160 tegelik hind seisuga aprill 1998. Lepingu blanketil on toodud kohustus lepingu

lõpetamise korral enne ühe aasta möödumist tagastada telefon, mida kostja on nõus ka käesoleval ajal tegema. Vastavalt tarbijakaitseseadusele tõlgendatakse tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tarbija kasuks. Seega ei saa lugeda kostjat nõuetekohaselt lepingu tingimustest teavitatuks. Kostja allkiri lepingul tähendab vaid seda, et ta sõlmis lepingu, mitte aga seda, et teda tutvustati lepingutingimustega. Kostja ei teadnud mobiiltelefoni mittetagastamisest tulenevat täiendavat kohustust tasuda mobiiltelefoni eest 1 950 krooni. Väär on hageja väide, et kostja kinnitas oma allkirjaga lepingul, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral telefoni mittetagastamisel kohustub kostja tasuma telefoni tegeliku hinna. Seega ei saa kohustust tasuda telefoni tegelik väärtus lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral, lugeda lepingu tingimuseks. Kostja väidab, et tema käitumist ei saa lugeda süüliseks, kuivõrd võlasuhte rikkumisest on möödas ligi kaheksa aastat. Kui keegi oleks kostjaga nende aastate jooksul ühendust võtnud, oleks ta saanud võla vaidlustada või mingi võlgnevuse olemasolul (kuutasud) seda tasuma hakates peatada viiviste kasvu. Käesoleval ajal aga on kostja sunnitud tasuma väga suure viivise. See ei ole õiglane, ei vasta hea usu printsiibile ega ka kostja õiguslikele ootustele lepingu sõlmimisel. Kostja leiab, et AS Ritabell lõpetas iseseisvalt ja ühekülgselt teenuste osutamise ilma põhjuseta ning teenuse lõpetamise hetkel mingeid nõudmisi ei esitanud. Kostja arvab, et hageja pole piisavalt tõendanud võlgnevuse olemasolu ning palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohus saatis hageja seisukoha kostjale seisukoha andmiseks. Kostja ei ole hageja vastuse osas kohtule oma seisukohta esitanud. 30.04.2007 määrusega on kohus määranud menetleda asja lihtmenetluses ning andnud pooltele tähtaja asja menetlemiseks tähtsust omavate tõendite esitamiseks. Hageja teatas kohtule, et on esitanud kõik asjas tähtsust omavad tõendid ja jääb oma nõude juurde. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid ega seisukohta esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. AS-i Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 06.03.1998 sõlmitud Q GSM lepingust nr 10022434 ning teatisest Tele2 Eesti AS-i ja osaühingu Aktiva Finants vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 9 618,04 krooni, millest põhivõlg moodustab 4 809,02 krooni ja viivised 4 809,02 krooni. Vaidlus puudub selle üle, et AS-i Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmiti 11.12.1997 tähtajaline Q GSM leping, mille tulemusel sai kostja endale ka mobiiltelefoni Motorola D160. Samuti ei ole kostja vaidlustanud nõude loovutamist. Kostja vaidleb hagile vastu, kuivõrd teenuse osutaja ega hageja ei ole teinud midagi, et teda võlgnevusest õigeaegselt teavitada. Samuti vaidleb kostja hagile vastu, kuna ta ei ole saanud lõpparvet ega teadet lepingu lõpetamise kohta. Kostja väitel sai ta kätte arved märtsini 1998 ning on ka need tasunud. Kostja vaidlustab hageja esitatud, kuna need on erinevad nendest, mille tema sai ja samuti ei vasta arved 1997.aastal kehtinud

raamatupidamisseadusele. Samuti leiab, kostja, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et mobiiltelefoni tegelik hind oli 1 950 krooni. Kostja arvates on ebamõistlikult suur ka viivisenõue. 11.12.1997 sõlmitud Q GSM lepingu sõlmimisega kinnitas kostja muu hulgas, et lepingu lahutamatuks osaks on AS-i Ritabell lepingutingimused, millega on kindlaks määratud lepingu õigused ja kohustused. Lepingu tingimuste punktis 4.2.7. on sätestatud, et klient on kohustatud viivitamatult teenuse osutajat informeerima kirjalikult muu hulgas oma nime või aadressi muutusest. Lepingu tingimuste punkti 11.6. kohaselt teenuse osutaja saadab kliendile kõik lepinguga seotud arved ja teated kliendi aadressil, välja arvatud juhul, kui klient informeerib kirjalikult aadressi muutusest. Kliendile saadetud arved ja teated loetakse kättetoimetatuks pärast 48 tunni möödumist nende postitamisest. Teatest lepingu lõpetamise kohta, teatisest nõude loovutamise kohta, võlateatisest ning hageja esitatud arvetest nähtub, et need on adresseeritud kostja lepingujärgsele aadressile. Kostja väitel on ta arved kuni 1998. aasta märtsini kätte saanud. Seega puudub kohtul alus arvata, et ülejäänud dokumente ei ole kostjale saadetud. Kohus leiab, et arve mittekättesaamine ei vabasta klienti kohustusest tasuda temale osutatud teenuste eest tähtajaliselt. Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei ole arveid kätte saanud, kuivõrd kostjal lasus lepinguga võetud kohustus teavitada teenuse osutajat oma aadressi muutumisest. Kostja kohustatud isikuna pidanuks arvete mittesaamisel ise pöörduma hageja õiguseelneja poole arve saamiseks. Kostja seda teinud ei ole. Seega ei saa kohus jätta hageja nõuet rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole arveid ega võlateatist ning lepingu lõpetamise teadet kätte saanud. Seega ei saa kostja arvete ja muude teadete mittesaamises süüdistada teenuse osutajat ega hagejat. Seetõttu ei ole ka asjakohane kostja väide, et teenuse osutaja ega hageja ei ole teinud midagi, et teda võlgnevusest õigeaegselt teavitada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et hageja esitatud arved on erinevad nendest, mille tema sai ning et kostja on teenuse osutaja poolt esitatud arved tasunud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole nende väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Raamatupidamise seaduse (RPS) (kuni 10.07.1998 redaktsioonis) § 8 lg 1 p-de 1-6 kohaselt raamatupidamisarvestuse algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja registreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (hind kogus summa), tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid ning allkiri. Kohtul puudub alus kahelda ka arvete õigsuses. Kuivõrd originaalarved ei ole säilinud, on hageja esitatud arvete näol tegemist väljavõtetega AS-i Ritabell programmist ja nimetatud väljavõtetel kajastuvad enamus RPS § 8 lg-s 1 nimetatud andmetest. Allkirja puudumine arvetel on põhjendatav asjaoluga, et tegemist ei ole originaalarvetega, vaid väljatrükkidega programmist. Kostja on vaidlustanud hageja nõude ka põhjendusel, et ta ei teadnud, et mobiiltelefoni tegelik hind oli 1 950 krooni. Lepingu tingimuste punkti 9.1.1. kohaselt kui mobiiltelefone subsideeritakse, loetakse leping sõlmituks minimaalse tähtajaga üks aasta. Punkti 9.1.2. kohaselt mobiiltelefon jääb teenuse osutaja omandiks kuni klient on teenuseid kasutanud ühe aasta jooksul ja on tasunud täielikult 12 kuu arved. Punkti 9.1.3. kohaselt klient, kes soovib lepingu lõpetada enne ühe aasta möödumist, peab mobiiltelefoni teenuse osutajale tagastama ja tasuma kuutasusid lepingu lõppemiseni. Seega oli kostja lepingule alla kirjutades teadlik, et tegemist on subsideeritud hinnaga telefoniga (telefoni maksumus oli 999 krooni ainult koos Q GSM paketiga liitudes) ning et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lasub tal kohustus mobiiltelefon tagastada.

Kostja ei tagastanud mobiiltelefoni, mistõttu hageja nõuab kostjalt mobiiltelefoni tegeliku maksumuse tasumist. Kuivõrd lepingu sõlmimisel on kostja tasunud telefoni eest 999 krooni, võlgneb kostja hagejale telefoni eest täiendavalt 2 301 krooni. Koos mobiiltelefoni maksumusega moodustab kostja põhivõlgnevus hageja ees 4 371,38 krooni. Kohus leiab, et asjakohatu on kostja viide tarbijakaitseseadusele, mille kohaselt tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks, kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist ebatäpse tingimusega ja tingimus on üheselt mõistetav. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 4.1.1. oli klient kohustatud tasuma teenuste kasutamise eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb kliendil tasuda viivist, mida arvutatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast päevast, 0,5% võlgnetavast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päev. Hagiavaldusest tulenevalt võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 16 936,91 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4 371,38 krooni, mis on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole täitnud tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 8 742,76 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4 371,38 krooni ja viivistest summas 4 371,38 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 700 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 437,14 krooni (5% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 1 137,14 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.