Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

mobiiltelefonisideteenuste tingimustega ehk üldtingimustega ning et ta on oma kasutusse saanud SIM kaardi. Üldtingimuste punkti 8.1. kohaselt juhul kui leping on tähtajaline, loetakse see sõlmituks üheks aastaks. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on kostja tarbijana võtnud kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning on kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Lepingu sõlmimisel on kostja tasunud 1 147 krooni. Hageja esitas kostjale arved tema lepingujärgsele postiaadressile Paljassaare tee 39-517, Tallinn. Lepingu punkti 7.2. kohaselt saadetakse arved kostjale osutatud teenuste eest posti teel ning arve mittekättesaamine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda teenuste eest tähtajaliselt. Teavet kättesaamata arvete kohta saab kostja AS-i klienditeenindusest, kus kostja nõudmisel väljastatakse arve koopia. Kostja on jätnud tasumata 4 809,02 krooni. Teenuse osutaja lõpetas kostjaga lepingu üldtingimuste punkti 9.2. kohaselt ning vastavalt tingimuste punktile 7.12. oli teenuse osutajal õigus nõuda kostjapoolsete lepingurikkumiste tõttu lepingu lõpetamisel kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Kostja leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 06.03.1999. Seega oli teenuse osutajal õigus nõuda kuutasude maksmist kuni nimetatud tähtajani. Kuivõrd kostja ei tagastanud ka mobiiltelefoni, kohustus ta tasuma selle maksumuse summas 2 301 krooni. Kostja sõlmis lepingu tähtajaga üks aasta ning temale müüdud mobiiltelefon Motorola D160 maksumus oli 999 krooni ainult koos XXX paketiga liitudes ehk subsideeritud hind. Ka kostja kinnitas oma allkirjaga pakkumisel, et ta on teadlik, et mobiiltelefon kuulub lepingu tähtaja jooksul teenuse osutajale ning et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohustus kostja telefoni tagastama, mittetagastamise korral tasuma leppetrahvina telefoni tegeliku hinna (mittesubsideeritud hind müügi hetkel). Telefoni tegelik hind oli 3 300 krooni, millest tasutud oli 999 krooni. Seega kohustus kostja tasuma lisaks 2 301 krooni. Hageja õigus nimetatud summat nõuda tuleneb poolte poolt allkirjastatud pakkumisest ja tingimuste punktist 8.5. Kostja viivisevõlgnevus on tekkinud seoses mobiilsideteenuste eest tähtaegse mittetasumisega. Vastavalt üldtingimuste punktile 7.4. on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on viiviseid arvestanud alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Kuigi lepingu sõlmimise perioodil kehtinud üldtingimuste kohaselt oli viivise määraks 0,5% päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisevõlgnevust määraga 0,15% päev. Toimides heas usus on hageja viivist vähendanud ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4 809,02. Hageja leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuivõrd kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 4 809,02 krooni ja viivised 4 809,02 krooni ning kohtukulud. Hageja teatab, et on nõus asja lahendama kompromissiga ning kompromissi korral tasuks kostja hagejale võlgnevuse ja kohtukulude katteks 9 000 krooni maksegraafiku alusel igakuiselt 500 krooni. 30.05.2006 esitas hageja vastuse kostja täiendavale vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ning leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et esimest korda nõuti kostjalt võla tasumist lepingu lõpetamisest seitse aastat hiljem. Teenuse osutaja on nõudnud kostjalt võla tasumist ka enne nõude loovutamist, edastades pretensioonid kostja poolt lepingus märgitud aadressile. Juhul kui kostja arveid ega pretensioone lepingus märgitud aadressil kätte ei saanud, kuna ta ei ela lepingus märgitud aadressil, rikkus kostja ise lepingu üldtingimuste punktis 4.1.10. sätestatud kohustust viivitamatult informeerida kirjalikult oma nime või aadressi muutusest. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb TsK § 191 lg-st 1 §-st 192, § 231 lg-st 1 ning üldtingimuste punktist 7.4. Hageja jääb viivisenõude osas oma eelnevalt esitatud vastuse juurde ning teatab, et on endiselt nõus lahendama asja kompromissiga ja vähendama viiviseid 2 508,02 kroonini.

02.11.2006 teatas hageja, et jääb hagiavalduse, esitatud seisukohtade ning pakutud kompromissi juurde. Samuti teatas hageja, et kostja poolt kompromissi sõlmimisega mittenõustumisel jääb hageja oma nõude juurde ning palub selle rahuldada täies ulatuses. Kostja vastuväited Kostja esitas 11.01.2006 kohtule vastuse. Kostjale jääb arusaamatuks, miks viivitas hageja asjaga seitse aastat. Kostja sõnul elas ta vahepeal Kristiine linnaosas ning ta ei saa aru, miks ei saadetud sinna ühtegi kirja. Kostja nõustub, et telefon on tema nimele võetud, kuid Paljassaares elades varastas telefoni tema elukaaslane ning kostja ei tea mis sellest edasi sai. Oma endise elukaaslasega kostjal side puudub. Kostja arvates on ebanormaalne, et viiviseid koguti seitse aastat. Kostja on nõus tasuma 6 000 krooni maksegraafiku alusel. Kostja esitas 27.04.2006 vastuse hageja seisukohale. Kostja teatab, et ta ei ole nõus viivistega summas 4 809,02 krooni mitmel põhjusel. Kostja kasvatab üksi esimeses klassis õppivat tütart ja XXX sündinud poega. Samuti ei ole nõus kostja sellega, et seitse aastat viivitati. Kostja leiab, et hageja ei saa tema aadressi mitteteadmist põhjenduseks tuua, kuna nüüd saadi tema aadress kohe teada. Kostja tunnistab võlgnevust põhivõla 4 809,02 krooni ulatuses ning on nõus tasuma võlgnevuse ja kohtukulud maksegraafiku alusel. 29.06.2006 teatas kostja, et tunnistab hagi põhivõlgnevuse ulatuses ning taotleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viiviste vähendamist 4 809,02 krooni ulatuses. Kostja leiab, et viiviste vähendamise taotlus on põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole teinud mõistliku aja jooksul pärast võlgnevuse tekkimist mingeid samme võlgnevuse sissenõudmiseks õigeaegselt. Kostja on raskes majanduslikus olukorras. Kostja on nõus põhivõlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel ning palub jätta kohtukulud poolte endi kanda. Samale seisukohale jäi kostja ka hilisemas vastuses. Kohtu põhjendused Pooled on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses. TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. 10.07.2007 määrusega on kohus määranud menetleda asja lihtmenetluses. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. AS-i XXX(AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel 06.03.1998 sõlmitud XXX lepingust nr 10022434 ning teatisest XXXAS-i ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 9 618,04 krooni, millest põhivõlg moodustab 4 809,02 krooni ja viivised 4 809,02 krooni. Vaidlus puudub selle üle, et AS-i XXX ja kostja vahel sõlmiti 06.03.1998 tähtajaline XXX leping, mille tulemusel sai kostja endale ka mobiiltelefoni Motorola D160. Kostja tunnistab hageja nõuet põhivõlgnevuse ulatuses summas 4 809,02 krooni ning vaidleb vastu viiviste nõudele. Kostja ei tunnista viiviste nõuet, kuna hageja ei ole teinud mõistliku aja jooksul pärast võlgnevuse tekkimist mingeid samme võlgnevuse sissenõudmiseks õigeaegselt ja ta sai võlgnevusest teada alles seitsme aasta pärast. Samal põhjendusel ning asjaolu tõttu et ta kasvatab üksinda kahte last, palub kostja viiviste vähendamist 0 kroonini. Muus osas ei ole kostja hageja nõuet vaidlustanud.

06.03.1998 sõlmitud XXX lepingu sõlmimisega kinnitas kostja muu hulgas, et ta on tutvunud ja nõustunud XXX lepinguga, lepingu lahutamatuks osaks olevate XXX mobiiltlefonisideteenuste kasutamise tingimustega ja hinnakirjade kõigi tingimustega ning kohustub neid täitma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et tema endine elukaaslane varastas telefoni, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti on lepingu lisaks olevate mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste punktis 4.1.3. sätestatud, et klient on kohustatud viivitamatult teenuse osutajale teatama tema kasutuses oleva mobiiltelefoni või SIM-kaardi kadumisest, vargusest või vigastamisest – kuni teenuse osutajale teatamiseni vastutab kõigi eelnimetatud asjaoludest tulenevate kahjude eest klient. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et mobiiltelefon on varastatud. Samuti ei ole kostja hagejat ega teenuse osutajat mobiiltelefoni vargusest teavitanud. Lepingu tingimuste punktis 4.1.10. on sätestatud, et klient on kohustatud teenuse osutajale teatama kirjalikult muu hulgas oma nime, aadressi või pangarekvisiitide muutumisest. Seega oleks kostja pidanud teenuse osutajat oma kontaktandmete muutumisest teavitama. Lepingu tingimuste punkti 7.2. kohaselt teenuse osutaja saadab kliendile arve osutatud teenuste eest posti teel.Arve mittekättesaamine ei vabasta klienti kohustusest tasuda temale osutatud teenuste eest tähtajaliselt. Teavet kättesaamata arvete kohta saab klient klienditeenindusest, kus kliendi nõudmisel väljastatakse ka arve koopia. Teenuse osutaja on arved saatnud kostja lepingujärgsele aadressile. Teade lepingu lõpetamisest ning teatis nõude loovutamise kohta on saadetud kostja praegusele aadressile. Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei ole arveid kätte saanud, kuivõrd kostjal lasus lepinguga võetud kohustus teavitada teenuse osutajat oma aadressi muutumisest. Kostja kohustatud isikuna pidanuks arvete mittesaamisel ise pöörduma hageja õiguseelneja poole arve saamiseks. Kostja seda teinud ei ole. Seega ei saa kohus jätta viiviste nõuet rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole arveid ega võlateatist ning lepingu lõpetamise teadet kätte saanud. Kuivõrd teenuse osutamise tingimuste täitmist on kostja ise oma allkirjaga kinnitanud, ei saa ta arvete ja muude teadete mittesaamises süüdistada teenuse osutajat. Seetõttu ei ole ka asjakohane kostja väide, et hageja ei ole teinud mõistliku aja jooksul pärast võlgnevuse tekkimist mingeid samme võlgnevuse sissenõudmiseks õigeaegselt. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole ka aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli üldine hagi aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 146 lg 1 järgi on aegumistähtaeg 3 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 järgi arvestatakse käesolevale nõudele 3-aastast aegumistähtaega algusega 01.07.2002. Hagi on kohtule esitatud 29.06.2005, seega enne aegumistähtaja lõppu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt teenuse kasutamise tingimuste punktist 7.4 oli klient kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast alates. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb

kliendil tasuda viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päev. Hagiavaldusest tulenevalt võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 18 264,66 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4 809,02 krooni, mis on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole täitnud tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Kostja on palunud viiviste vähendamist 0 kroonini VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 162 lg-st 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Sarnaselt sätestab ka TsK § 194 lg 1, mille kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kohus selgitab kostjale, et VÕS § 162 lg 1 ja TsK § 194 lg 1 mõte on ebamõistlikult suure viivisenõude vähendamine mõistliku suuruseni, mitte viivise nõude täies ulatuses rahuldamata jätmine. Hageja on juba viiviste nõuet vähendanud, nõudes viivist põhivõlgnevuse ulatuses, mis kohtu hinnangul ei ole ebamõistlikult suur. Samuti on hageja teinud kostjale ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks ning kompromissina vähendanud viiviseid veelgi. Kostja ei ole soostunud kompromissi sõlmima. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks 0 kroonini on põhjendamata ning asjakohatu. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 9 618,04 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4 809,02 krooni ja viivistest summas 4 809,02 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 700 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 480,90 krooni (5% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 1 180,90 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.