Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-22021 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

1.1 Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 13.12.2006 hagejale eraisiku laenutaotluse, milles kostja märkis laenu kasutamise sihtotstarbena tarbimine. 14.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja tähtajalise laenulepingu nr AV-0003-141206 (edaspidi nimetatud Leping) (vt lisa 1), millega hageja andis kostjale laenu summas 6 000 (kuus tuhat) krooni (Lepingu punkt 3.1). Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega (kokku lepitud intressimäär oli 18,0% aastas) kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressi arvestatakse laenu väljamaksmise päevast kuni Lepingu lõppemise päevani (Lepingu üldtingimuste punkt 1.5). Laenutähtpäev oli 10.02.2007 (Lepingu punkt 5). Lepingu üldtingimuste punkt 5 kohaselt kohustus kostja laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Pooled leppisid kohustuse rikkumise puhuks kokku ka leppetrahvis summas 25% tagastamata laenusummast (Lepingu üldtingimuste punkt 6). Lisaks eelnevale kohustub kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu (Lepingu üldtingimuste punkt 2.3). 1.2 Laen anti kostjale üle 14.12.2006. Hageja andis laenu kostjale üle pangaülekandega kostja arveldusarvele 221003131797 Hansapangas. 1.3 Kostja ei ole oma laenulepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on kostjal hagejale tähtaegselt tagastamata 6 124,89 krooni, millest 6 000 krooni moodustab põhimakse ja 124,89 krooni intress. 1.4 Laenulepingu lisa nr 1 (maksegraafik) kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale • 6124,89 krooni, millest 6000 krooni moodustas osamakse ja 124,89 krooni intress, täitmise tähtpäev 10.02.2007. 1.5 Hageja teatas 18.01.2007 kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja hüvitada tehtud kulutused (võlateatis lisatud, vt lisa 2). 21.02.2007 teatas hageja kostjale teistkordselt tekkinud võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse likvideerida (teistkordne võlateatis lisatud, vt lisa 3). Lisaks eelnevale esitas hageja leppetrahvi nõude ning teatas, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja Lepingu ülesse ja pöördub nõudega kohtusse. 1.6 Kostja ei ole oma kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. 2.1 Kostja on kohustatud tagastama hagejale kogu laenusumma ja tasuma intressi. 2.2 Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (Võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 396 lg 1). Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1). 2.3 Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Pooled leppisid Lepingus kokku, et Lepingu alusel saadud laenusumma tagastatakse koos intressidega hagejale maksegraafiku alusel hiljemalt 10.02.2007 (Laenulepingu punkt 5). Kostja ei ole kohustusi täitnud ja on jätnud tagasimakse tegemata. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi ka vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täiendava tähtaja jooksul. 2.4 Lepingu kohaselt võib laenuandja Lepingu üles öelda, kui laenusaaja ei täida tähtaegselt Lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja laenusaaja on olnud

2-07-22021 osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikulise maksega ja laenuandja on andnud laenusaajale kirjalikult vähemalt 2-nädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb lepingu ülesse ja nõuab kogu võla tasumist, kui laenusaaja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul (Lepingu üldtingimuste punkt 8.1.a). Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Lepingu ülesütlemine on tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega või kättesaaduks lugemisega (TsÜS § 69 lg 1). 2.5 Hageja teatas 21.02.2007 teatises, mis edastati kostjale tähitud kirjana Lepingus kostja poolt oma asukohaks nimetatud aadressile Ojasoo 4-9, Kuressaare, Saaremaa, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu ülesse ja nõuab kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist hagimenetluses. Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus võib olla ka järelduslik (TsÜS § 68 lg 3). Pooled leppisid Lepingus kokku, et teade loetakse teate adressaadiks oleva lepingupoole poolt kättesaaduks, kui teade on saadetud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjana lepingupoole Lepingus nimetatud asukoha või muul tema poolt kirjalikult teatatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 3 (kolm) tööpäeva (Lepingu üldtingimuste punkt 9). Kostja ei ole teatanud hagejale Lepingus sätestatud korras muust aadressist. Eeltoodust tulenevalt saab hageja ülesütlemisavalduse lugeda tehtuks ja kehtivaks ning kostjal on kohustus tagastada Lepingu alusel saadud kogu laenusumma ja tasuda intressi (VÕS § 189 lg 1). 2.6 Kostja on kohustatud tasuma hagejale rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. 2.7 Lepingu üldtingimuste punkt 5 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on kostja viivisvõlgnevus 1 867,50 krooni (viivise arvestus lisatud, vt lisa 4). 2.8 Rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1). Kui pooled ei ole Lepingus kokku leppinud viivise määras, loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Pooled on Lepingus kokku leppinud seaduses sätestatud viivise määrast teistsuguses viivise määras laenu tagasimaksete täitmisega viivitamise puhuks, mistõttu tuleb muude rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast. Võlaõigusseaduses sätestatud intressimäär on Ametlike Teadaannete kohaselt hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 3,5%. Seega arvutatakse viivis leppetrahvi tasumise ja kulutuste hüvitamisega viivitamise eest viivise määraga 10,5% aastas (viivise arvestus lisatud, vt lisa 4). 2.9 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldusele lisatud viivise arvestus (vt lisa 4) on koostatud hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga. Edaspidi palume viivist arvutada lähtudes hagiavalduse punktides 2.7 ja 2.8 nimetatud viivise määrast ja viivise arvutamise korrast. 2.10 Kostja on kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi kohustuste rikkumise korral. 2.11 Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi, kui lepingupooled on selles eelnevalt lepingus kokku leppinud (VÕS § 158 lg 1). Hageja ja kostja on Lepingus kokku leppinud, et juhul, kui kostja rikub kohustust, on kostjal kohustus tasuda hagejale leppetrahvi 25% tagastamata laenusummast (Lepingu üldtingimuste punkt 6). Hageja esitas 21.02.2007 kostjale leppetrahvi nõude summas 1 531,00 krooni, mida kostja ei ole tasunud. 2.12 Kostja on kohustatud hüvitama hagejale kõik kulutused, mida hageja on teinud kostja kohustuste rikkumise tõttu.

2-07-22021 2.13 Lisaks viivisele ja leppetrahvile on pooled Lepingus kokku leppinud, et kostja on kohustatud hüvitama hageja nõudmisel kõik kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu hagejale tekkinud kulutused vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale, mis on kättesaadav hageja kontorites ja/ või interneti kodulehel (Lepingu üldtingimuste punktid 2.1 ja 2.3). Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on hageja teinud selliseid kulutusi ja nõudnud nende kulutuste hüvitamist kostjalt 300 krooni ulatuses. Kostja ei ole kulutusi hagejale hüvitanud.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 29-30, 31/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 13.06.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 29-30/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 19.06.2007.a. /t.l. 31/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

2-07-22021 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.