31.august 2007.a. kell 16.00; Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-04-1586 AS hagi OÜ vastu 38 136,43 krooni saamiseks ja OÜ vastuhagi AS vastu 87 692,20 krooni saamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend
Kohtuistungi toimumise aeg
14.08.2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja AS (registrikood XXX; asukoht XXX Tallinn XXX), volitatud esindaja müügijuht JD(ik XXX) Hageja volitatud esindaja vandeadvokaat Jaan Lindmäe ( Advokaadibüroo, XXX, Tallinn XXX) Kostja/vastuhagi esitaja OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX, Tallinn XXX), seaduslik esindaja AK (ik XXX, elukoht XXX, Tallinn XXX)
Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON
Hageja volitatud esindajad vandeadvokaat J L ja J D
1.Rahuldada AS hagi ja mõista OÜ (registrikood XXX) välja 38 136,43 krooni (kolmkümmend kaheksa tuhat ükssada kolmkümmend kuus krooni ja 43 senti) AS (registrikood XXX) kasuks.
2.Jätta OÜ rahuldamata.
vastuhagi AS vastu 87 692,20 krooni väljamõistmiseks täies ulatuses
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja OÜ kanda ja mõista OÜlt AS kasuks välja kohtukulu 2800 (kaks tuhat kaheksasada krooni).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGI PÕHJENDUSED
15.11.2004 AS (edaspidi AS või hageja) esitas Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi OÜ (edaspidi OÜ või kostja) vastu 32 295,20 krooni põhivõla ja 5841,23 krooni viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr 1158 punkti 1 järgi kohustus hageja müüma kaupa vastavalt tellimusele ja kostja kohustus tasuma kauba eest vastavalt esitatud arvetele 45 päeva jooksul. Tellimine oli võimalik nii suuliselt kui kirjalikult. Lepingu punkti 4 järgi kohustus kostja tasuma viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Seisuga 05.11.2004 oli kostjale esitatud saadud kauba ja osutatud teenuste eest arveid kokku summas 32295,20 krooni ning viivisenõue summas 5841,23 krooni. Kokku kostja võlg hageja ees 38 136,43 krooni. Kostja esitas hagejale tasaarvlemise avalduse summas 23 739,20 krooni ja esitas sellekohase arve nr XXX. Hageja teatas kostjale 05.07.04 koostatud kirjaga, et ei aktsepteeri tasaarvestust, kuna tasaarvlemise aluseks toodud mittesobiv kaup oli kvaliteetne ja vastas tellimusele. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta kohtukulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
14.12.2004 vastuses kostja OÜ taotleb jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõudeõiguse olemasolu. 07.08.2004 kirjaga OÜ teavitas kostjat, et AS loovutas oma nõudeõiguse kostja vastu OÜ-le . Sisulise vastuväitena hagile kostja märgib, et ostis AS-lt värvi, mida kasutas Tallinnas XXX korterelamu postide värvimisel ning Kadaka XXX rõdukonstruktsioonide värvimisel. Värv ei vastanud lepingutingimustele. 02.07.2004 OÜ esitas hagejale kirjaliku pretensiooni ostetud värvi mittevastavuse kohta XXX värvitoonile ning palus hüvitada seoses uue värvi ostmise ja ülevärvimistöödega tekkinud kahju. AS keeldus kahjude hüvitamisest. Ostetud värvi ei olnud võimalik tagastada seoses selle ärakasutamisega. Värvitooni mittevastavus tellitule selgus alles värvi ärakasutamise järel. Samuti kostja leiab, et puudub alus viivisenõude rahuldamiseks. AS ei teavitanud kostjat, et nõuab leppetrahvi (viivise) tasumist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. 29.08.2005 kostja esitas vastuhagi, milles nõuab hagejalt 82 692,20 krooni väljamõistmist. Vastuhagi kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr 1158 alusel OÜ ostis ajavahemikul aprill – juuni 2004 AS-lt värvi, mis pidi olema XXX värvitooni, et täita AS ja ees võetud kohustusi: värvida 30 aiaposti XXX ning Kadaka XXX korterelamute rõdupiirded XXX värvitooni. 16.04.2004 kostja ostis hagejalt 7,5 liitrit XXX tooni XXX värvi XXX posti värvimiseks. Postide kolmanda isiku poolt paigaldamisel selgus, et postide värvitoon ei vastanud XXX värvitoonile. AS esitas 30.06.2004 kostjale pretensiooni, milles nõudis nädala jooksul postide värvi vastavusse viimist XXX tooniga. Postide ülevärvimiseks ostis OÜ 10 liitrit XXX värvi. OÜ pidi tegema täiendavaid kulutusi värvile (2287,30 kr), tööjõule (17 060,40 kr) ja abimaterjalidele (764,27 kr) kokku summas 20 117,96 krooni. Kadaka XXX rõdupiirete värvimiseks tellis OÜ AS-lt XXX tooni XXX värvi 12.05.2004 51 kg ja 27.05.2004 80 liitrit. AS oli võimeline tellimuse täitma osaliselt, müües 12.05.2004 ja 27.05.2004 55 liitrit värvi. Pärast esimese värvipartii ostmist asus OÜ rõdupiirdeid värvima,
vahetult toimus ka paigaldamine. Tööde lõpetamiseks ostis hageja 40 liitrit XXX tooni värvi ASist . Rõdupiirete, mis värviti AS-lt ostetud värviga, ei vastanud XXX toonile, mille tõttu need tuli üle värvida. Selleks tuli OÜ –l paigaldatud rõdupiirded lahti monteerida, milleks tuli rentida tehnikat. Ülevärvimiseks ostis OÜ AS-lt 45 XXX tooni värvi, kuid värvimisel selgus, et ikkagi ei ole RAL kataloogis ettenähtud toon. AS esindaja püüdis kohapeal värvi tumedamaks toonida, kuid õiget tooni saada ei õnnestunud. 03.06.2004 OÜ ostis rõdupiirete värvitooni erinevuste kõrvaldamiseks 40 liitrit värvi AS-st, sest AS ei olnud nõutud värvi müüa. 10.06.2004 ostis OÜ AS-st 15 liitrit XXX tooni XXX värvi, mille toon oli samuti ettenähtust heledam, mistõttu 11.06.2004 ostis hageja 6,6 liitrit värvi tööde parandamiseks. 02.07.2004 OÜ esitas hagejale/vastuhagi kostjale kirjaliku pretensiooni ostetud värvi XXX värvitoonile mittevastavuse kohta. 05.07.2004 kirjas AS tunnistas probleemi ning müüdud värvitooni erinevust ning lubas hakata edaspidi kasutama ainult valmis tehasetooni. Samas keeldus AS kahjude hüvitamisest. AS poolt XXX värvitoonile mittevastava värvi müümisest tekkis OÜ-le XXX objektil otsene kahju summas 63 953 krooni (kulutused värvile 26 829 kr, abimaterjalike 2013 ja tõsteteenuste eest 35 111 krooni). OÜ palub vastuhagi rahuldada ja kohtukulud jätta AS kanda. HAGEJA VASTUVÄITED KOSTJA VASTUSELE JA VASTUHAGILE 21.12.2004 vastuses kostja vastusele hageja märgib, et kostja on ekslikult tõlgendanud pretensiooni lauseehitust nõude loovutamiseks. OÜ tegutseb võlgnevuse sissenõudmisel AS nimel käsunduslepingu alusel. Nõude loovutamise lepingut ei ole kostjale esitatud ega nõude loovutamist deklareeritud. Hageja leiab, et kostja väited lepingurikkumisest on paljasõnalised. Müüdud kauba tellis ja valis välja kostja ning hageja ei saanud kostjale müüa mittesoovitud kaupa. Viivisenõue on sätestatud pooltevahelises lepingus ja pretensioonis. Hageja leiab, et vastuhagi on põhjendamata. OÜ ei ole oma nõuet asjakohaselt põhjendanud. Hagi lisadest nähtuvalt tuleneb hagisumma saadud arvete tasumisest. Ainus põhjendus hagi sisu kohta seisneb OÜ-le poolt 30.06.2004 saadetud faksiteates, milles teatatakse, et OÜ pidi vastavalt lepingule teostama värvimistööd vastavalt klassile C3 ja värvima postid XXX tüübi järgi. Faksist nähtuvalt leiti kataloogide võrdlemisel, et postide värvitoon vastab XXX toonile, mitte XXX toonile. Hageja kinnitab, et tema poolt OÜ-le müüdud värv vastas XXX toonile ja OÜ ei ole vastupidist tõendanud. AS ostis mittesobiva tooniga värvi, sest esitas puuduliku tellimuse, mille eest AS ei vastuta. 15.06.2007 täiendavas vastuses vastuhagile AS kinnitab, et OÜ tellis värvi tooniga XXX. Millise värvi baasil (baasaineid on 7) värvitoon segada, jättis kostja OÜ täpsustamata. Kuna OÜ oli varem värvide tellimisel kasutanud valdavalt XXX tüüpi kahekomponentset epovärvi, segati ka antud juhul värvitoon XXX epovärvi baasil. Mingit informatsiooni selle kohta, et värvi tooni segamiseks tuleb kasutada alküüdvärvi, OÜ ei esindaja AS-le ei edastanud. Värvitoonide erinevus selgus alles ehitusobjekti vastuvõtmisel. Kuna OÜ ei edastanud AS-le ehitusobjekti tellija -i tehnilisi nõudeid värvi tüübi kohta, tekkis kahe erineva alltöövõtja – OÜ ja OÜ - poolt värvitud rõdupiiretes värvitooni erinevus. Hageja ei olnud teadlik, et OÜ ja OÜ teostasid rõdupiirete värvimist ühes ja samas kortermajas, vastasel juhul oleks kindlasti juhitud OÜ tähelepanu asjaolule, et teine alltöövõtja samas hoones tellis XXX värvitooni alküüdvärvi baasil.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.14.08.2007 istungile kostja OÜ esindaja ei ilmunud. Kohtukutse ja 04.04.2007 kohtumäärus, millega kohus määras eelistungi aja ja tõendite esitamise tähtpäeva, on kostja seaduslikule esindajale AKle isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 25.04.2007.a. AK ei ole kohtule teatanud istungile ilmumist takistavate asjaolude olemasolust.
Kostjat hoiatati, et kostja istungile ilmumata jätmise korral kohus võib teha tagaseljaotsuse või arutada asja sisuliselt kostja osavõtuta. Samuti 04.04.2007 kohtumäärusega kohus hoiatas pooli, et kohus peab põhiistungi ja lahendab asja sisuliselt eelistungiga samal päeval vahetult eelistungi jätkuna.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt juhul, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 järgi võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
3.Hageja taotles kohtult lahendi tegemist, kuid jättis kohtu otsustada, kas teha tagaseljaotsus või lahendada asi sisuliselt. Käesolevas tsiviilasjas on peetud mitmeid istungeid, menetlusosalised on korduvalt avaldanud oma seisukohti ka kirjalikult, mistõttu kohus leiab, et asjaolud on kohtuotsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus lahendab asja sisulise kohtuotsusega.
4.Tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, uurinud kõiki esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
5.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping nr XXX, mille alusel hageja müüs kostjale ajavahemikul 17.mai 2004 – 05.07.2004 kaupu, mille eest kostjale esitati arveid kokku summas 32 295, 20 krooni. Arvete tasumise tähtajad saabusid 01.07.2004 – 19.08.2004. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tooted kätte saanud, kuid saadud kauba eest esitatud arveid ei ole tasunud.
6.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas hageja poolt kostjale müüdud kaup vastas lepingule ja tellimusele; kas kostjale on tellimusele mittevastava kauba müümise tõttu tekkinud kahju ja kas hageja on kohustatud kahju kostjale hüvitama.
7.Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et tegemist oli lepingule ja tellimusele mittevastava värvitooniga, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus tegi asjas kogutud tõendite alusel kindlaks, et hageja täitis kostja tellimuse vastavalt lepingule ja esitatud tellimustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr 1158 p 1 järgi hageja kohustus üle andma ostja valdusesse tooted vastavalt tellimusele. Tellimine toimub nii suulisel kui ka kirjalikul teel. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et tavaliselt toimus tellimine sel viisil, et kostja varustaja tuli kauplusesse, kaasas paberilipik, millele märgitud värvitoon, baasvärv ja soovitav kogus. Vastavalt nendele andmetele segati kostjale soovitud toon ja kogus värvi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tellimine oleks toimunud teisiti.
8.Pooled ei vaidle selle õle, et kostja tellis XXX tooniga värvi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt müüdud värvi toon ei vastanud tegelikult XXX toonile. Kostja soovib vastavat väidet tõendada AS betoonitööde tootmisüksuse töötaja T. V 30.06.2004 faksiteatega (t.l. 83). Faksiteatest nähtub, et AS , kellele kostja vastavalt töövõtulepingule valmistas ja tarnis XXX ehitusplatsile teraspostid, võrdles kostja poolt paigaldatud postide värvitooni nelja erineva tootja poolt antava toonide kataloogiga ja leidis visuaalsel vaatlusel, et postid on XXX tooniga. Kahtlused postide värvitooni XXX toonile mittevastavuse osas tekkisid pärast OÜ Delfes poolt samale objektile rõdupiirete paigaldamist. Siis selgus, et rõdupiirded ja postid, mis mõlemad pidid olema XXX tooni, on tegelikult erinevat tooni. Kataloogidega võrreldes olevat leidnud, et tumedama tooniga rõdupiirded on õiget tooni ja silmnähtavalt heledamate postide toon ei vasta tellitule. Mingit eksperthinnangut ei ole värvitoonide erinevuse kohta esitatud. Kohus leiab, et nimetatud faksiteade tõendab ainult seda, et rõdupiirete ja postide värvitoon oli nende kõrvutamisel mõnevõrra erinev, kuid mitte seda, et postide värvitoon ei vastanud XXX toonile.
9.Kohus loeb usaldusväärseks kostja poolt vastuhagile lisatud, AS müügijuhi JD poolt 05.07.2004 kostjale edastatud kirjalikus selgituses (t.l. 82) märgitu. AS on spetsialiseerunud värvide müümisele ja toonimisele ning esitatud selgituse tõelevastavuses ei ole alust kahelda. Nimetatud selgituse kohaselt sõltub värvi toonimine alusest (epo-, alküüd-; polüuretaanvärv), erinevatele baasvärvidele tuleb lisada erinev kogus toonimispastat: 10 L alküüdvärvile lisatakse 210 osa musta pastat; 10 L (8 L mass + 2 L kõvendi) epo-baasilisele värvile lisatakse 487 osa musta pastat. Tehes ühte ja sama tooni XXX erinevatest baasvärvidest, on värvitoonidel paratamatult vahe sees, kuigi mõlemad toonid vastavad XXX toonile. Kostja puhul tekkis probleem sellest, et samal ehitusobjektil OÜ kasutas oma toodete värvimisel alküüdvärvi, kostja aga epovärvi. Hageja hinnangul oleks probleem olnud välditav, kui projekteerija oleks üheselt määranud, mis tüüpi värviga tuleb XXX värvitoon segada. Samuti selgitas hageja esindaja J. D kohtuistungil, et igale värvitoonile vastabki kataloogis tegelikult toonide vahemik, mitte üks konkreetne toon.
10.Kohus leiab, et asjaolu, et hageja müüs kostjale viimase poolt tellitud õiget tooni värvi, on tõendatud ka sellega, et kostja kasutas kogu ostetud värvi ära, kuid ise värvitooni mittevastavust ei tuvastanud. Samuti ei oleks probleemi tekkinud, kui samal ehitusobjektil oleks XXX tooni kasutanud ainult üks töövõtja või kui mõlemad töövõtjad oleksid kasutanud sama baasvärvi alusel toonitud värvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjale müüdud värvi toon võis mitte rahuldada kostjalt töid tellinud isikut, kuid vastas täielikult kostja poolt hagejale esitatud tellimusele.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelises lepingu punktis 3 on kostja võtnud endale kohustuse saadud kauba eest tasuda esitatud arve alusel 45 päeva jooksul alates arve kättesaamise päevast. Lepingu punkti 4 kohaselt kohustus kostja kaupade eest tasumisega viivitamise eest maksma viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest.
12.Kohus on tuvastanud, et hageja andis kostjale üle ostetud kauba, kaup vastas kostja poolt tellitule, kostja on kauba kätte saanud ja ära tarvitanud ning tal on kohustus selle eest maksta. Seega hageja on lepingust tulenevad kohustused täitnud nõuetekohaselt. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt kostja on jätnud saadud kauba eest tasumata summas 32295,20 krooni. Seega kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud.
13.Hageja soovib arvete maksemisega viivitamise eest kostjalt välja mõista viiviseid summas 5841,23 krooni. Viiviseid on hageja arvestanud seisuga 05.11.2004.a. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu, leides, et tegemist on leppetrahviga. Tuginedes VÕS § 159 lg-le 2, kostja leiab, et kuna hageja viivitamata pärast kohustuse rikkumise avastamist ei teatanud OÜ-le leppetrahvi (viivise) nõudmise kavatsusest, siis on hageja leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud. Kohus leiab, et kostja seisukoht on ekslik. Kuna lepingus on ette nähtud kohustus maksta teatud protsent maksmisele kuuluvast summast rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, siis on pooled kohtu hinnangul kokku leppinud viivise maksmises, mitte leppetrahvis. Seega hageja
nõuab viivitusintressi, mitte leppetrahvi tasumist. Ka ei ole kostja väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta (VÕS § 113 lg 4). Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. Eeltoodust lähtudes on viivise nõue õiguslikult põhjendatud ja seaduslik. Lisaks kohus märgib, et kostja viidatud VÕS § 159 lg 2 kohaselt tuleb leppetrahvi nõudmise kavatsusest teisele lepingupoolele teatada mõistliku aja jooksul, mitte viivitamatult. Kostjale esitatud arvete tasumise tähtpäevad saabusid ajavahemikul 01.07.2004 – 19.08.2004. Võttes arvesse kostjale lepingu punktis 7 kehtestatud krediidipiiri 100 000 krooni ja arve tasumise 45 päevast tähtaega, kohus leiab, et 05.11.2004, s.o. vähem kui 3 kuud pärast viimase arve tasumise tähtpäeva saabumist, esitatud viivisarve on esitatud mõistliku aja jooksul. Seega isegi juhul, kui käsitada pooltevahelises lepingus viivise kokkulepet leppetrahvina, ei oleks hageja selle nõudmise õigust kaotanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja põhivõla ja viivised kokku 38 136,43 krooni.
14.Vastuhagis kostja taotleb talle hageja poolt lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei rikkunud lepingulisi kohustusi, mistõttu ta ei vastuta kostjale väidetavalt kahju tekkimise eest. Kuna hageja lepingut ei rikkunud, ei käsitle kohus küsimust põhjuslikust seosest lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Lisaks kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist ega selle suurust. Kostja poolt vastuhagile lisatud XXX ja AS arved ei tõenda, et ostude sooritamine ja tööriistade/tõstukite rentimine oli tingitud nimetatud postide ja rõdupiirete ülevärvimise vajadusest. Eeltoodu alusel kohus jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
15.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas tsiviilasjas on menetlus alustatud 2004.a, seega menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (edaspidi TsMS1998). TsMS1998 § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2800 krooni. Kuna kohus hagi rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis, tuleb hageja taotlus rahuldada ja kostjalt hageja kasuks 2800 krooni kohtukuluna välja mõista.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.