Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-27818
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
Menetlus
Edasikaebamise kord
Hageja AS (RK XXX) hagi ON(ik XXX XXX Tallinn) vastu 5 672 krooni väljamõistmiseks.
kirjalik menetlus Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtuotsuse resolutsioon : Jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt toimus 27.03.2006. a Tallinnas liiklusõnnetus, mille tagajärjel kostja ON põhjustas sõiduki XXX reg nr XXX valdajana VK 14 750 kroonise varalise kahju. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja AS
poolt väljastatud liikluskindlustuse lepinguga ning vastavalt liikluskindlustuse seadusele käsitas juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju hageja. Seoses eeltooduga ning lähtuvalt viidatud ajal kehtinud LKS § 48 lg 2 p 9 palus hageja kostjalt kui kahju tekitanud sõiduki valdajalt tagasinõudena 5 627 krooni (30 protsenti hageja poolt väljamakstud hüvitusest, millele lisandub LKS § 48 lg 2 p 9 sätestatud kahjukäsitluskulu) kostjalt välja mõista. Tagasinõude aluseks on hageja andmetel asjaolu, et kostja ON jättis kirjaliku seletuse ning sõiduki hagejale ülevaatuseks esitamata. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning selgitas, et seletuskirja või sõiduki esitamise kohustus ei olnud talle teada. Hageja küll saatis kostjale teate seletuskirja ja sõiduki esitamiseks, kuid aadressile, kus kostja ei ela. Seda vaatamata asjaolule, et kostja oli oma elukoha aadressi hagejale teatavaks teinud. Ühtlasi oli kostja seisukohal, et hageja poolt nõutav seletus sisaldub nagunii õnnetusjuhtumi teatises, kus kostja on vastutuse liiklusõnnetuse tagajärgede eest omaks võtnud. Hageja eeltooduga ei nõustunud ning leides, et teadet seletuskirja või sõiduki esitamiseks ei peagi saatma, sest piisav toimimisjuhend sisaldub juba liikluskindlustuse tavalepingu poliisi p 4. Seega pidi seletuskirja ning sõiduki esitamise kohustus kostjale teada olema. Hageja saatis kostjale ka teate seletuskirja ja sõiduki esitamiseks, suunates selle aadressile, mida LKF ́i andmebaas kostja elukohana näitas. Kohtu põhjendused 05.10.2006. a esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5672 krooni väljamõistmiseks, millele kostja esitas vastuväite. Hagimenetlus toimub 11.12.2006. a esitatud hagiavalduse alusel (toim lk 36), millele kostja esitas 06.03.2007. a vastulause (toim lk 52). Kohtu hinnangul vaidlevad pooled nii LKS § 48 lg 2 p 9 tõlgendamise kui ka kostjale seletuskirja ning sõiduki esitamise teate (nõude) kätteandmise üle. LKS 48 lg 2 p 9 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õiguse esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei esita sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet ei esitata (25.03.2004. a redaktsioon). Sättest on piisava selgusega järeldatav, et tagasinõude õigus tekib juhul, kui sõiduki valdajalt on teavet, dokumente või sõiduki ülevaatuseks esitamist nõutud. TsÜS § 69 mõistes on nimetatud nõue kindlale isikule tehtav tahteavaldus. Eeltoodut kinnitab ka hageja enda praktika, sest LKS § 48 lg 2 p 9 märgitud nõue (teatis, toim lk 41) kostjale hageja poolt ka saadeti, kuid ekslikult aadressile, kus kostja ei ela. Järelduvalt liiklusõnnetuse teatest (toim lk 39) on kostja sellele märkinud oma elukoha aadressiks XXX Tallinn, mis vastab samuti Rahvastikuregistri andmetele. Rahvastikuregistri andmetel on viidatud aadress kostja registrijärgne elukoht alates 02.08.2005. a. Seega olid kostja elukoha andmed hagejale mõistlikult kättesaadavad ning LKF-i andmebaasi eelistamine, kus kostja elukoha aadressiks oli näidatud XXX Tallinn, ei ole põhjendatud.
TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Viidatud sätte lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kätteantuks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja- elu või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. VÕS § 7 järgi loetakse võlasuhetes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohtu hinnangul oleks heas usus mõistlikult tegutsev isik pidanud esmajoones lähtuma elukoha andmetest, mis talle on otseselt teatavaks tehtud. Seda enam, kui Rahvastikuregister elukoha andmeid kinnitab. Kohus möönab, et hageja poolt viidatud poliisi p 4 (toim lk 27) kohustas kahju tekitanud isikut liiklusõnnetusest teatama. Samuti kohustas poliis esitama õnnetuse asjaolude osas kirjaliku seletuse ning sõiduki. Samas ei täpsustu poliisist, kellele seletus ja sõiduk tuleb esitada. Poliisis märgitakse üksnes, kellele liiklusõnnetusest tuleb teatada ning sedagi hagejat otseselt nimetamata. Poliisi järgi tuli teave esitada mistahes Eesti Liikluskindlustuse fondile. Teatada võis suuliselt või kirjalikult. Oluline on märkida, et poliis on pealkirjastatud teadmiseks kindlustusvõtjale, s.o. VJ, mitte kostjale. Seega ei ole poliis TsÜS § 69 lg 1 tähenduses kostjale kui kindlale isikule tehtava tahteavaldusena käsitletav. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et liiklusõnnetuse teade sisaldas nagunii kostja seletust liiklusõnnetuse asjaolude kohta, sest kostja on sõnaselgelt vastutuse liiklusõnnetuse tagajärgede eest omaks võtnud. Hüvitatava kahju suurus 14 750 krooni on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega (toim lk 40, 42 ja 53) asjakohaselt tuvastatud ning kohus hindab viidatud tõendeid usaldusväärseks. Kohus märgib, et vaidlusaluse sõiduki fotode väidetav hagejale saatmise aeg jäi siiski tõendamata (toim lk 59 ja 60), sest fotode saatedokument puudub. Tunnistaja VK liiklusõnnetusega seondavat oluliselt ei mäletanud ning tema ütlustel puudub asjas tähtsus. Eeltoodut kogumina hinnates on järelduv, et LKS § 48 lg 2 p 9 sätestatud tingimused tagasinõude saamiseks jäid täitmata. Seega puudub tagasinõudeks alus ning kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega hageja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.