Maarika Kuusk, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
1. august 2017. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-9193
Tsiviilasi
Eve Raeste hagi Alari Oja vastu lepingu kehtivuse tuvastamiseks, lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja korteriomandite üleandmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. mai 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alari Oja määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Alari Oja (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja (hageja): Eve Raeste (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 12. mai 2017 määrus muutmata ja Alari Oja määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 178 lg 4 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Eve Raeste (hageja) hagi Alari Oja (kostja) vastu lepingu kehtivuse tuvastamiseks, lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja korteriomandite üleandmiseks. Maakohus rahuldas 23.03.2016 otsusega hagi, tuvastades 09.02.2011 lepingu kehtivuse ja kostja 27.01.2014 lepingust taganemise tühisuse ning kohustas kostjat kinnistute registriosa numbritega 4410903 ja 4415203 üleandmiseks ning nõusoleku ja tahteavalduste andmiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
2.Tartu Ringkonnakohus jättis 21.10.2016 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus jättis 06.03.2017 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
3.19.04.2017 menetluskulude nimekirjas palub hageja määrata kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt enda kasuks välja riigilõivu 750 eurot ja advokaaditasu 6146,06 eurot (sh käibemaks; maakohtus 11 tundi hinnaga 144 eurot/h ja 14,5 tundi hinnaga 156 eurot/h ning ringkonnakohtus 14 h 45 min hinnaga 156 eurot/h). 26.04.2017 vastuväites palus kostja kontrollida menetluskulude põhjendatust hageja esindaja töömahu osas ja vähendada lepingulise esindaja menetluskulu vähemalt 20 tunni võrra.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 12. mai 2017 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 750 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4014 eurot. Maakohus jättis avalduse rahuldamata lepingulise esindaja kulu 2132,06 euro osas. Hageja avalduse järgi on tema menetluskuluks riigilõiv hagiavalduselt 750 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud (I kd lk 1, 49). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb määrata hageja menetluskuluks riigilõiv 750 eurot. Menetluskulude nimekirja ja arvete järgi oli hageja esindaja tunnitasu maakohtus 144 eurot/h käibemaksuga (esimesed 11 h) ja 156 eurot/h käibemaksuga ning ringkonnakohtus 156 eurot/h käibemaksuga. Maakohus leidis, et tunnitasu on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindaja ajakulu maakohtus 25,5 h (materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, hagi ja tagamise taotluse koostamine 6,5 h; hagi 12.03.2014 täiendus 1 h; 30.07.2014 seisukoha koostamine kostja 07.04.2014 vastusele 3,5 h; kostja 18.08.2014 seisukohtadega tutvumine ja analüüs, 06.10.2014 maakohtus toimikuga tutvumine
ja hageja 06.10.2014 seisukohtade koostamine 6 h 20 min; kohtuistungi ettevalmistus 1 h; istungil osalemine 2 h 10 min; lõplike seisukohtade koostamine 5 h. Nii hagiavalduse kui hagi täienduse (I kd lk 2-7, 37-40) on allkirjastanud ja esitanud hageja ise ning puudusid viited vandeadvokaat Anne Nurmile kui lepingulisele esindajale. Alles 2014 juunis avaldas hageja telefoni teel, et tema esindaja on vandeadvokaat Anne Nurmi, ning kohus edastas 17.06.2014 advokaadile kostja vastuse (I kd lk 111 pöördel, lk 112). Toimikust ei nähtu, et vandeadvokaat Anne Nurmi oleks osalenud kohtumenetluses hageja lepingulise esindajana enne 30.07.2014 menetlusdokumendi esitamist (I kd lk 113-119). Seega ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu hagi ja täienduse koostamisele kokku 7,5 h. Tsiviilasi oli keskmise keerukuse ja mahukusega. Hageja esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades ei tohiks antud vaidlusega seonduvate õiguslike probleemide analüüs olla tema jaoks ajamahukas. Osaliselt kordavad hageja hilisemad menetlusdokumendid varasemates menetlusdokumentides toodud seisukohti. Asjas toimus üks istung kestusega 2 h 10 min. Eeltoodut arvestades pidas kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus kokku 18 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 14 h 45 min (tutvumine apellatsioonkaebusega ja õiguslik analüüs 3 h; vastus apellatsioonkaebusele 7 h; tsiviilasja materjalide õiguslik analüüs 2 h 5 min ja lõplike seisukohtade koostamine 2 h 25 min; kohtutoimikuga tutvumine 15 min). Kohus leidis, et hageja esindajate ajakulu ringkonnakohtus on ülepaisutatud. Arvestades hageja esindaja kõrget kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja oli juba varasemalt asja materjalidega piisavalt tutvunud ning asja piisavalt analüüsinud, pidas maakohus põhjendatuks ajakulu kokku 8 h. Apellatsioonkaebusele vastuse ja apellatsioonimenetluses lõplike seisukohtade koostamine ei tohiks olla ebaproportsionaalselt ajamahukas, sest asjaolud on maakohtus läbi arutatud ja menetlusosaliste õiguslikud positsioonid selged. Eeltoodut arvestades luges maakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks kokku 4014 eurot (3,5 h maakohtus × 144 eurot + (14,5 h maakohtus + 8 h ringkonnakohtus) × 156 eurot).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kostja Alari Oja (määruskaebuse esitaja) esitas Tartu Maakohtu 12.05.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu määrus osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude taotluse summas 4764 eurot ning teha uus määrus, millega vähendada täiendavalt kostjalt väljamõistetavat hageja lepingulise esindaja menetluskulu vähemalt 20 tunni võrra. Muus osas palub kostja jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud diskretsiooni piire ega ole põhjendanud, millises ulatuses ja miks peab kohus vastustaja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Põhjendatud ei ole hagiavalduse täiendamise ajakulu ühe tunni ulatuses (märts 2014). Nimetatud menetlustoiming ja sellele kulunud aeg on tekkinud vastustajast tulenevatest asjaoludest, mistõttu ei ole selle kulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Põhjendatud ei ole ajakulu 6 tundi 20 minutit 18. augusti 2014 seisukohtadega tutvumiseks, tsiviilasja nr 2-14-9193 toimikuga tutvumiseks ja kostja seisukohtadele vastuse koostamiseks (oktoober 2014). Hageja menetlusdokumendis oli esitatud sisulisi vastuväiteid üksnes 3,5 leheküljel, millest suur osa olid kopeeringud seaduse paragrahvidest, kohtu toimikust ja vastustaja varasematest seisukohtadest. Ei ole eluliselt usutav, et selleks kulus 6 h 20 min.
Põhjendatud ei ole ka ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 10 h (juuli 2016). Põhjendatud ajakulu spetsifikatsioonis kajastatud toimingutele on kokku maksimaalselt 4 h, kuna vastustaja vastus koosnes 7 leheküljest, millest sisulist teksti oli küll 4 lehekülge, kuid vastustaja esindaja koostatud vastuse sisuline tekst oli osaliselt kopeeritud vastustaja varasematest menetlusdokumentidest. Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tsiviilasja nr 2-14-9193 materjalide õiguslikuks analüüsiks ja lõplike seisukohtade koostamiseks kulus tal kokku 4 h 30 min (september 2016). Hageja esindaja on märkinud, et maakohtu menetluses kulus tal
30.septembri 2016 lõplike seisukohtade koostamiseks 5 töötundi, kuid sama menetlustoimingu on vastustaja esindaja märkinud ringkonnakohtu menetluse kuluna, sealseks ajakuluks on märgitud 4 h 30 min. Arvestades asjaolu, et antud menetlustoiming on kajastatud juba maakohtu menetlusdokumentides, siis ei ole selle kulu topelt väljamõistmine kostjalt mitte kuidagi põhjendatud. Maakohus on leidnud, et vastustajale osutatud õigusabi teenuse tunnihinnad on põhjendatud, kuid on jätnud selgitamata, miks peab kohus tsiviilasja nr 2-14-9193 sedavõrd keerukaks, et on põhjendatud õigusabi teenuse osutamine tavapärasest kõrgema tunnihinnaga. Hageja esindaja tunnitasu on asja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Hageja Eve Raeste (vastustaja) vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maakohtu 12.05.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Õige ei ole väide, et kohus on jätnud selgitamata, millises ulatuses on hagi täiendamise menetluskulu 1 h põhjendatud. Määruses ei pidanud maakohus seda menetluskulu põhjendatuks asjaoluga, et vandeadvokaat Anne Nurmi ei osalenud kohtumenetluses hageja lepingulise esindajana enne 30.07.2014 menetlusdokumendi esitamist. Määruskaebuse p 1.4 toodud väited on asjakohatud. 18.08.2014 kostja seisukohad ja taotlused erinesid osalt sellest, mis kostja oli esitanud hagivastuses. Selles vastuses on kostja toonud sisse aegumise vastuväited jm väiteid, mida ei olnud sellisena hagivastuses esitatud, mis vajasid õiguslikku analüüsi ja seisukohtade kujundamist. Määruskaebuse p 1.6 toodud seisukohad on alusetud ja põhjendamatud. Maakohus on oluliselt vähendanud apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvat vastustaja lepingulise esindaja tasu, seejuures ka määruskaebuses vaidlustatud 10 töötundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Määruskaebuse p 1.7 viidatud lõplike seisukohtade eest esitatud arved ei ole topelt esitatud. Arve 4 h ja 30 min kohta on esitatud 04.05.2016 maakohtu menetluses lõplike seiskohtade kujundamiseks tehtud õigusliku analüüsi, seisukohtade kujundamise ja koostamise eest ja 5 h 30.09.2016 apellatsioonimenetluses esitatud lõplike seisukohtade kujundamiseks tehtud apellatsioonimenetluse õigusliku analüüsi, seisukohtade kujundamise ja koostamise eest. Määruskaebuses toodud ülejäänud punktides toodud väiteid on põhjendamatud. Kohus on selles osa lähtunud Riigikohtu juhistest ja selle ka kohtumääruse välja toonud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12. mai 2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Alari Oja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub
maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 koostoimes §-ga 659. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega rahuldati hageja menetluskulude taotlus. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.TsMS § 175 lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14). Diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda muuhulgas kaalutlusõiguse nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude kaalumata jätmist ja nendega arvestamata jätmist. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja lahendatus asja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-16-16 p 14). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega.
9.Maakohus määras hageja menetluskuluks riigilõivu 750 eurot. Kuigi kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude taotluse (4764 eurot, sh riigilõiv 750 eurot), ei tulene määruskaebuse põhjendustest sisulisi vastuväiteid riigilõivu 750 eurot menetluskuluks määramise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on selles osas põhjendatud ja seaduslik.
10.Menetluskulude nimekirja järgi oli maakohtus hageja esindaja ajakulu 25,5 h, millest maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks 18 h. Õige ei ole määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks maakohus leidnud, et hagi täiendamise menetluskulu 1 h ulatuses on põhjendatud. Vastupidi, maakohus on jätnud nii hagiavalduse (6,5 h) kui hagi 12.03.2014 täienduse koostamise osas (1 h) hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on maakohus hinnanud lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust vastavalt kohtule antud kaalutlusõigusele. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus ja vajadus sekkuda maakohtu otsustusse. Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust.
11.Menetluskulude nimekirja järgi oli ringkonnakohtus hageja esindaja ajakulu 14 h 45 min, millest maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 8 h. Õige ei ole määruskaebuses väidetu, et maakohus on pidanud põhjendatuks hageja menetluskulu seoses apellatsioonkaebusega tutvumisega ja sellele vastuse koostamisega kokku 10 h ning seoses lõplike seisukohtade koostamisega 4 h ja 30 min. Maakohus on leidnud, et hageja esindaja ajakulu ringkonnakohus on ülepaisutatud ning et lõplike seisukohtade koostamine ei tohiks olla ebaproportsionaalselt ajamahukas. Maakohus pidas põhjendatuks ajakulu kokku 8 h ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga ja leiab, et maakohus ei ole menetluskulude põhjendatuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
12.Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväitega, mille kohaselt ei ole hageja lõplike seisukohtade eest esitatud arveid topelt esitanud. Hageja menetluskulude nimekirjast (II kd tl 136-139) tuleneb, et lõplikud seisukohad on esitatud nii maakohtus 5 h (arve nr 20-2015, II kd tl 145) kui ringkonnakohtus 4 h 30 min (arve nr 160191, II kd tl 147). Seega ei ole maakohus
mõistnud menetluskulusid välja kahekordselt, kuna tegemist oli erinevates kohtuastmetes koostatud menetlusdokumentidega ning ka eraldi tekkinud ajakuluga.
13.Ringkonnakohus ei nõustu väidetega, mille kohaselt oli hageja esindaja tunnitasu asja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge. Maakohus on oma lahendi p-i 5 kolmandas lõigus selgitanud, et kuigi Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot, on Riigikohus pidanud tavapäraseks ka sellest kõrgemat tunnitasu (RKTKm 3-2-1-91-13). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127 eurot 82 senti ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et hageja lepingulise esindaja töötunni tasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
14.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarika Kuusk
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.