Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tsiviilasja hind
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 9. aprill 2025 2-24-140594 B2 Impact OÜ hagi M.M. vastu 28.08.2022 tarbijakrediidilepingust nr S225579587 tuleneva põhivõlgnevuse 448,40 euro, intressi 40,95 euro, viivise 35,06 euro, võla sissenõudmiskulu 25 euro ja alates 18.12.2024 põhinõudelt kuni nõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 547,71 eurot
Toimetada kohtuotsus kätte B2 Impact OÜ lepingulisele esindajale ja M.M.-ile. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.
1
Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja esitas 16.12.2024 kostja vastu hagi nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja 28.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr S225579587 tulenev põhivõlg 448,40 eurot, intress 40,95 eurot, võla sissenõudekulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35,06 eurot ja viivis alates 18.12.2024 kuni põhivõla (448,40 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagis selgitatakse, et kostja sõlmis 28.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr S225579587 portaalihalduri Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna kaudu. Enne lepingu sõlmimist oli kostja tutvunud nii laenu üldtingimuste, isiklike laenutingimuste kui ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Lepingu kohaselt anti kostjale laenu 560 eurot 5 aastaks, krediidi kulukuse määraks kujunes 35,80% aastas. See määr vastab kehtivatele õigusaktidele ning jääb alla Eesti Panga poolt 31.05.2022 avaldatud krediidi kulukuse määra kolmekordsele ülemmäärale (48,90%). Krediit 528,70 eurot kanti kostja kontole 28.08.2022, millest lahutati lepingutasu, tagatisfondi tasu ja ülekandetasu (dtl 56). Kostja kohustus oli maksta igakuiselt 17,45 euro suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa.
4.Kostja on kokku tasunud 351,17 eurot, millest 111,60 eurot arvestati põhiosa, 239,52 eurot intressi ja 0,05 eurot viivise katteks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast 21.08.2024 saadetud täiendava tähtajaga hoiatust ning viivitus kolme järjestikuse osamaksega (28.05., 28.06. ja 28.07.2024), ütles laenuandja lepingu erakorraliselt üles 05.09.2024. Samal kuupäeval loovutati nõue kostja vastu hagejale OK Incure OÜ-le ning ülesütlemisavaldus koos loovutamisteatega edastati kostjale e-posti teel. Seega loetakse nõude loovutamine kostja suhtes toimunuks alates 05.09.2024 VÕS § 170 mõttes. Leping loeti ülesöelduks alates 05.09.2024 ning nõue kostja vastu loovutati hagejale, OK Incure OÜ-le.
5.Hageja selgitab, et kostja esitas laenutaotluse 560 eurot ning oli kohustatud lepingueelsetes läbirääkimistes esitama tõesed andmed oma sissetuleku ja kohustuste kohta (VÕS § 14 lg 1 ja 2). Kostja keskmise netosissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse, mille alusel oli kostja igakuine sissetulek 960,29 eurot. Kohustustena arvestati elatusmiinimum 116,80 eurot, kehtivate Omaraha laenude kuumakseid 92,61 euro ulatuses, kogusummas 209,41 eurot. Lisaks kontrolliti kostja tausta Creditinfo ja Krediidiregistri andmebaasidest, kus kehtivaid maksehäireid ei tuvastatud. Pärast kõigi kohustuste ja laenulepingu kuumakse (17,45 eurot) arvestamist jäi kostjale
2
kuus vabaks kasutamiseks ligikaudu 733,43 eurot. Sellest lähtuvalt hindas Omaraha, et kostja krediidivõimekus oli piisav ning laen anti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.
6.Põhivõlgnevus 448,40 eurot kujunes laenusummast 560 eurost, millest on maha arvestatud kostja poolt maksegraafikujärgsete põhiosamaksete katteks tasutud 111,60 eurot. Lisaks sellele palub hageja välja mõista maksegraafikujärgse intressi 40,95 eurot perioodi eest 29.04.2024 kuni 28.08.2024, arvestades, et intressi maksmine oli ette nähtud igakuiselt laenujäägilt kokkulepitud intressimääraga 28,06% aastas. Lepingu ülesütlemise järel on hagejal õigus nõuda viivist alates 06.09.2024 kuni hagiavalduse esitamise päevani, s.o 16.12.2024 35,06 eurot, samuti jätkuvalt viivist alates 18.12.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras, mis on 12,25% aastas (ehk 54,93 eurot aastas). Viivise nõue on esitatud vastavalt TsMS §-le 367 – osaliselt kindla summana ja osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täieliku tasumiseni. Lisaks palub hageja välja mõista sissenõudmiskulude hüvitise 25 eurot, mis on tekkinud kohtuvälise menetluse käigus kostjaga kontakti saamiseks ja kokkuleppe saavutamiseks. Hageja on edastanud kostjale pärast lepingu lõppemist kolm nõudekirja – 01.10.2024 (15 eurot), 09.10.2024 (5 eurot) ja 21.10.2024 (5 eurot), kandes seeläbi mõistlikke kulusid.
7.Hagimaterjalid on kostjale 23.12.2025 isiklikult kätte toimetatud kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt (06.01.2025) vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
9.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Vaidlust ei ole, et kostja allkirjastas nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu 28.08.2022 (dtl 45-54), mille alusel sai ta 560 euro laenu. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes, kuna füüsilisest isikust kostjale anti krediiti väljaspool tema majandustegevust. Samuti ei ole vaidlust, et kostja jäi tasumata kolme järjestikuse osamaksega – 28.05.2024, 28.06.2024 ja 28.07.2024. Hageja edastas kostjale 21.08.2024 hoiatuse koos 14-päevase lisatähtajaga võlgnevuse tasumiseks (dtl 65), kuid kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 05.09.2024 (dtl 66). Seetõttu muutus kostja kohustus sissenõutavaks. Lepingus sisalduvad dokumendid – laenuleping nr S225579587, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht – on kostja poolt sõlmimisel kinnitatud. Kohus kontrollis hagiandmete põhjal, et krediidi kulukuse määr 35,80% ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidi kulukuse kolmekordset piirmäära (48,90%).
11.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus on 28.11.2025 kohtunõudes hagejale selgitanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saab hinnata tarbijakrediidilepingu sh tüüptingimuste kehtivust.
12.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal 3
lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
13.Kohus ei nõustu hageja väitega, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on viidanud, et krediidilepingu sõlmimisel arvestati kostja keskmise sissetulekuna 960,29 eurot ning kohustustena 209,41 eurot, sh Omaraha kehtivate laenude osamaksete ja elatusmiinimumina 116,80 eurot. Need andmed on esitatud kohtule üksnes hageja väidetena, ilma neid kinnitavate dokumentideta – näiteks puuduvad päringu tulemused Maksu- ja Tolliametist või tõendid muude kohustuste tegeliku kontrollimise kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Ka juhul, kui võtta arvestatava sissetulekuna aluseks 960,29 eurot ja kohustustena 209,41 eurot, ei tähenda see automaatselt, et ülejäänud summa oleks kostjale reaalselt kasutatav. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja tegelikke igakuiseid elamiskulusid – nagu eluaseme, toidu, transpordi, side ja tervishoiu kulud – ega ole esitanud mingeid andmeid kostja majapidamiskulude kohta. Sellises olukorras ei saa väita, et krediidiandja oleks saanud objektiivselt ja teadlikult veenduda, et kostjal jääb laenukohustuste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Krediidiandja kohustus ei piirdu vormilise info kogumisega, vaid hõlmab ka selle sisu hindamist. Ainuüksi üldandmetele tuginedes ei saa eeldada, et kostja suudab laenu tagasi maksta – eriti olukorras, kus puudub ülevaade tema vältimatutest igapäevakuludest. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust VÕS § 4034 tähenduses ega ole esitanud piisavaid tõendeid kostja maksevõime hindamise kohta enne lepingu sõlmimist.
14.Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust ning ei ole tõendanud, et laenuleping sõlmiti teadliku ja läbimõeldud krediidivõime analüüsi tulemusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude üksnes osaliselt ning arvestab otsuses VÕS § 4034 lg 7 alusel krediidiandja kohustuse rikkumist.
15.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal (28.08.2022) oli 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
16.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd kostjale on laenu antud 528,70 eurot (dtl 56) ja kostja on teinud lepingu katteks tagasimaksed 351,17 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosamaksete katteks on arvestatud 111,60 eurot, intressi katteks 239,52 eurot, viivise katteks 0,05 eurot, tuleb kogu kostja poolt makstud 351,17 eurot arvestada põhivõla katteks. Sellest tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks 117,53 eurot (528,70 – 351,17). Muus osas jätab kohus hagi rahuldamata. 4
Menetluskulud
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest ja hagihinnast.
18.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 195 eurot (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot). Kohus mõistab hagihinda ja rahuldatud nõude ulatust arvestades kostjalt hageja kasuks välja 22% menetluskuludest, mis on 42,90 eurot (195 × 22%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.