Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
30. august 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-13165
Tsiviilasi
AS avaldus OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Võlausaldaja: AS (reg kood XXX asuk XXX Tallinn); Võlausaldaja esindaja: OM(AS XXX Tallinn); Võlgnik: OÜ (reg kood XXX asuk XXX XXX Tallinn; postiaadress XXX XXXX Tallinn); seaduslik esindaja juhatuse liige MM (IK XXX eluk XXX XXX Maardu) ja HT (IK XXX eluk XXX XXX Tallinn); Ajutine pankrotihaldur KM (IK XXX OÜ XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
15. august 2007. a
Lõpetada OÜ (reg kood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Likvideerida OÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile KM’ile. Vabastada ajutine pankrotihaldur KM pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ kustutamist äriregistrist. Määrata OÜ dokumentide hoidjaks HT (IK XXX eluk XXX Tallinn). Määrata ajutisele pankrotihaldurile KM’ile ajutise halduri tasu 11 075 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 679.10 krooni, kokku brutosumma 13 754 (kolmteist tuhat seitsesada viiskümmend neli) krooni ja 10 senti. Välja mõista OÜ-lt ja juhatuse liikmetelt MM’elt (IK XXX) ja HT (IK XXX) solidaarselt ajutise halduri tasu ja kulutused summas 13 754 (kolmteist tuhat seitsesada viiskümmend neli) krooni ja 10 senti AS kasuks. Kohtute Raamatupidamiskeskusel välja maksta Harju Maakohtu tagatistekontol oleva deposiidi (tasutud 14.05.2007. a AS poolt) 15 000 krooni arvelt KM’ile (IK XXX
arveldusarve XXX SEB Eesti Ühispangas) ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks brutosumma 13 754 (kolmteist tuhat seitsesada viiskümmend neli) krooni ja 10 senti. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamaksmist järelejääv summa 1 245 (üks tuhat kakssada nelikümmend viis) krooni ja 90 senti AS-le (reg kood XXX arveldusarve XXX). Välja mõista OÜ-lt , juhatuse liikmetelt MM ja HT solidaarselt menetluskulu (s.h. riigilõiv 1 600 krooni) täies ulatuses AS kasuks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus Kohtule 03.04.2007. a esitatud avalduse kohaselt sõlmiti 10.08.2005. a AS ja OÜ vahel kliendikaardi leping nr XXX, mille alusel ostis võlgnik lepingus nimetatud kaupu ja teenust kokku 142 577.25 krooni väärtuses. Võlgnik tasus 117 362.95 krooni jättes tasumata 25 214.30 krooni, millele lisandub viivis 25 213.30 krooni. 08.03.2007. a saatis võlausaldaja võlgniku esindajale MM pankrotihoiatuse. Ajutise halduri aruanne OÜ raamatupidamisdokumentatsioonist nähtuvalt alustas äriühing aktiivset tegevust 2003. aasta augustis (esmakordne käive summas 3 050,72 krooni), mil alustati transporditeenuste osutamisega kasutusrendile võetud kaubikutega. Äriühingu tegevus on 2003., 2004., ja 2006. toimunud märkimisväärse kahjumiga. Kuigi 2005. aastal saadi arvestatavat kasumit, ei ole see olnud piisav varem tekkinud kahjumite katmiseks, veel vähem äriühingu tegevuse arendamiseks. Äriühingu likviidsusnäitajad on olnud 2003.-2004. majandusaastal äärmiselt nõrgad, 2005. majandusaastal vastavad näitajad küll paranesid, kuid alates 2006. aasta algusest on need kiiresti ja pöördumatult halvenenud. Äriühingul on olnud kogu oma tegevusaja jooksul raskusi seaduses nõutud omakapital taseme saavutamisega (vt. ka registriosakonna hoiatused 04.01.2005., 01.11.2005.). Vaieldamatult ei vasta omakapital seaduses nõutud suurusele alates 2006. aasta jaanuarist ja edaspidi on see lausa negatiivne. pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing pöördumatult pankrotisituatsioonis alates 2006. aasta jaanuarist. 2007. majandusaastal äriühing ei tegutsenud. OÜ’l on seisuga 12.06.2007. teadaolevalt vara mitte enam kui 31 359,05 krooni. Tuginedes OÜ raamatupidamise ning teistelt isikutelt kogutud andmetele on seisuga 12.06.2007. OÜ teadaolevad võlad kokku vähemalt 324 829,10 krooni. olen seisukohal, et OÜ on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid (raha) olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. 2006. aasta novembrist on äriühingu majandustegevus täielikult seiskunud ja ei ole andmeid, et see võiks uuesti alata. Võlgniku netovara on märksa
väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõu käivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ning arvestades asjaolu, et äriühingul puudub materiaalne baas oma põhitegevuse jätkamiseks, äriühingu tegevuseks vajalikud lepingud (sh. sõidukite kasutuslepingud, töölepingud jms) on 2006. aastal lõpetatud, ei näe ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 15.08.2007. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu alates 2006. aastast, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt ei olnud juhatuse liige raamatupidamisega kursis. Makseraskused algasid seoses teise juhatuse liikme MM äriühingust lahkumisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlausaldaja nõude aluseks on Harju Maakohtu 01.02.2007. a määrus, millega võlgnikult mõisteti võlausaldaja kasuks välja 35 398.45 krooni. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks Harju Maakohtu 01.02.2007. a otsuse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 324 829.10 krooni, teadaolevalt vara on mitte enam kui 31 359.05 krooni väärtuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ alalise maksejõuetuse põhjused on äriühingu juhtide valearvestused seoses äritegevusega, äriühingu kahe juhatuse liikme omavahelised lahkhelid, mis viis 2005. majandusaastal ühe juhatuse liikme - Marko Muraka poolt OÜ’st faktilise lahkumiseni ja samal tegevusalal uue äriühingu asutamiseni. Samuti osaniku suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada ning äriühingu juhi õiguslik “kirjaoskamatus”, mistõttu äriühingu juht ei ole viivitamatult äriühingu netovara vähenemisel alla seaduses sätestatud miinimummäära astunud samme äriühingu netovara taseme taastamiseks, samuti ei ole ta esitanud viivitamatult kohtule avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks, vaid on tegutsenud 2006. majandusaastal sisuliselt võlausaldajate vara arvel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus
passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et OÜ juhatuse liikme MM ja HT poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Võlgniku juhatuse liikmed on jätnud täitmata äriseadustiku § 180 lg 51 tuleneva kohustuse ning ei esitanud tahtlikult võlgniku pankrotiavaldust. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2006. a. Võlgniku juhatuse liikmed on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses. Ajutise halduri aruande kohaselt ei peetud OÜ raamatupidamist kooskõlas raamatupidamisseaduse ja hea raamatupidamise tavaga. Äriühingu raamatupidamisarvestus ei ole sisuliselt kuni äriühingu tegevuse lõpetamiseni kajastanud objektiivselt äriühingu varalist seisundit. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et M M ja HT on juhatuse liikme kohustust rikkunud tahtlikult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei nõustu pankrotimenetluse finantseerimisega. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise selgeid võimalusi haldur ei tuvastanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub võlausaldaja kasuks väljamõistmisele äriühingult ja selle juhatuse liikmetelt solidaarselt. Pankrotimenetluses on tuvastatud, et juhatuse liikmed ei ole esitanud ise õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 11 075 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 679.10 krooni, kokku brutosumma 13 754.10 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Võlausaldaja on kohtuistungil nõustunud, et ajutise pankrotihalduri tasu makstakse välja võlausaldaja poolt Harju Maakohtu tagatistekontole tasutud deposiidi arvelt. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 alusel kuulub OÜ-lt ja juhatuse liikmetelt MM ja HT võlausaldaja AS kasuks solidaarselt väljamõistmisele 13 754.10 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ-lt ja juhatuse liikmetelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele AS kasuks menetluskulu (s.h. riigilõiv summas 1 600 krooni) täies ulatuses. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule HT.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.