2-07-7792/6 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.03.2007 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi L I vastu võlgnevuse 4047.58 krooni nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt on pooled 11.12.1999 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved summas 3 180.60 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlg 2 024.29 krooni, mis on tasumata. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 25 310.12 krooni. Kostja on olnud viivituses 2501 päeva. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning TsMS § 133 lg 2 lauses 2 sätestatust, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 2 023.29 krooni. Vastavalt VÕSRakS §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohutsuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ja kostja leppisid kokku viivise määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4 047.58 krooni, millest põhinõue moodustab 2 024.29 krooni ning viivis 2023.29 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping, võlanõue, arved, üldtingimused, kinnituskiri, volikiri.

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale korduvalt allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile, samuti rahvastikuregistris kehtival elukoha aadressile, kuid tagastati kohtule märkusega „Ei ela antud aadressil“. Rahvastikuregistris kostja poolt elukoha muutmise kohta käesoleva ajani andmed puuduvad. Ida Politseiprefektuuri kirjaliku vastuse kohaselt 24.04.2007 politseil andmed kostja asukoha suhtes puuduvad. Hageja esitas 21.05.2007 kohtusse taotluse kostjale menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks avaldades menetlusdokumendi väljavõte ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna vaatamata järelpärimistele ei õnnestunud hagejal kostja tegelikku elu-või viibimiskohta teada saada. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 07.06.2007. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 22.07.2007. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb liitumislepingust. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Kohus leidis, et hagi on esitatud materjalide alusel õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.