Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Lääne Maakohtu 18.10.2005.a. otsusega kriminaalasjas nr 1141/05 (04257000889) (jõustus 26.10.2005) A L süüdi KarS § 442 lg 1 järgi seoses kehavigastuste tekitamisega A Lile. Seega vastutab kostja kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise, kindlustusjuhtumi toimumise eest.

2-07-17542 Seoses A Li kehavigastustega esitasid SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekandekeskus ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa) tasumiseks raviteenuste arve seeria PA nr 6967 summas 8308,00 krooni ja arve seeria VI nr 333086 summas 18 439,78 krooni. Nimetatud raviarved on raviasutustele haigekassa poolt tasutud. Haigekassa kantud kahju on kokku 26 747,75 krooni. Haigekassal on Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitist sama kindlustusjuhtumi raames. 11.11.2005.a. tegi haigekassa oma kirjaga nr 1-6/4354-2 kostjale ettepaneku kahju vabatahtliku hüvitamise kohta, vältimaks sellega kohtumenetlust ning ühtlasi juhtis ka tähelepanu asjaolule, et summa tähtajaks tasumata jätmise korral pöördub haigekassa hagiga kohtu poole. Kiri saadeti haigekassa poolt tähitult kohtuotsuses märgitud aadressil. Ravikulud on siiani tasumata. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes Ravikindlustuse seaduse § 26 lg l ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 94, § 134 lg 1, 138 lg 2 ja § 162 lg 1, § 363 lg 1 p 4 ja § 403 lg 1 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 15-19/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 14.05.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 15-17/. Kuna kostja kandis tol ajal karistust Vs, toimetati nimetatud menetlusdokumendid kostjale isiklikult kätte V kaudu 17.05.2007.a. /t.l. 18-19/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 1750 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-07-17542 Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 1750 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.