Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord

1(3)

Tsiviilasi nr 2-05-13597 Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Asjaolud 30.06.2005 esitas OÜ XXX (hageja) Harju Maakohtule hagi L.M.i (endise nimega D) (kostja) vastu põhivõla nõudes summas 5412,35 krooni ja viiviste nõudes 5 412,35 krooni. Elisa Mobiilsideteenused AS (Radiolinja Eesti AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga 14.02.1997 liitumislepingu, mille alusel Elisa Mobiilsideteenused AS osutas kostjale teleteenuseid ning kostja kohustus antud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on osutatud teenuste eest jätnud tasumata, kuigi kostjale on arved esitatud. Perioodi 24.03.1997 kuni 18.11.1997 eest võlgneb kostja hagejale 5 412,35 krooni. Liitumislepingu järgi on kostja arvete tasumisega viivitamise korral kohustatud maksma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Elisa Mobiilsideteenused AS loovutas 12.05.2005 nõude kostja vastu hagejale. Kostja on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud. Kutse 28.08.2007 kl 12.00 toimunud kohtuistungile on kostjale edasiandmiseks vastu võtnud kostja tütar. Kostja määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (jõust. 01.07.2002.a.) § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, selle võlasuhte tekkimise ajal kehtinud seadust. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt TsK § 190 lg.1 võidakse kohustise täitmine vastavalt lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Leppetrahviks (viiviseks) loetakse lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral (TsK § 191 lg.1). Tulenevalt lepingust on kostjal võla mittetähtaegsel tasumisel kohustus tasuda viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest.

2(3)

Tsiviilasi nr 2-05-13597 Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg summas 5412,35 krooni ja viivised 5 412,35 krooni, kokku 10 824,70 krooni TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja õigusabikulud 541,24 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja õigusabikulu vastab seadusega seatud ülempiirile.

Hannes Olev Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.