Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
29.august 2007.a Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-23712
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Kohtuistungi aeg
28.august 2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX, Tallinn XXX)
OÜ hagi OÜ vastu 36 204,11 krooni saamiseks.
Hageja volitatud esindaja ML (asukoht OÜ Tallinn XXX );
Kostja OÜ(registrikood XXX; asukoht XXX, Tallinn XXX); Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige P K (isikukood XXX) Kostja volitatud esindaja VK (elukoht XXX)
Harju Maakohtu menetluses on OÜ hagi OÜ vastu 36 204,11 krooni saamiseks. 25.10.2006 kohtumäärusega kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses, 18.04.2007 kohtumäärusega kohus määras menetlusosalistele tõendite ja avalduste esitamise tähtpäevaks 15.05.2007 ja kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise päevaks 06.juuni 2007.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 3 alusel 06.06.2007 kohtumäärusega kohus tühistas kirjaliku menetlus korralduse, sest kohus leidis, et kirjalikus menetluses ei ole õnnestunud kõiki asjaolusid välja selgitada. Asjas esitatud tõendite alusel ei olnud võimalik anda hinnangut hageja esindusõiguse olemasolu või puudumise kohta ega hinnata kostja väiteid rendilepingu tühisusest. Ühtlasi kohus kohustas menetlusosalisi kohtumääruses viidatud asjaolusid täiendavalt tõendama, määrates tõendi esitamise tähtpäevaks 15.07.2007. Menetlusosalised täiendavaid tõendeid ega selgitusi kohtule ei esitanud.
Kostja on 16.05.2007 ja 31.05.2007 kirjalikes vastustes leidnud, et hagejal puudub õigus enda nimel pöörduda kohtusse ja nõuda kostjalt võlgnevust enda kasuks. Hageja oli rendilepingu sõlmimise ja hagiavalduse kohtusse esitamise ajal väidetavalt korteriomanike ühisuse valitsejaks, kuid hagile ei ole lisatud vastavaid dokumente. Kohtuistungil kostja jäi nende seisukohtade juurde. Hageja kostja nendele väidetele kirjalikult vastanud ei ole. 28.08.2007 kohtuistungil hageja jäi selle juurde, et hagejal on valitsejana korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt rendilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Hageja esindaja seletusest selgus, et kohtumenetluse kestel on hageja valitseja seisund lõppenud, sest XXX korteriomanikud moodustasid korteriühistu ning 31.07.2007 aktiga on hageja XXX elamu haldamise ja majandamise üle andnud KÜ (registrikood XXX). Hageja väidetel tõendab hageja nõudeõigust asjaolu, et elamu haldamise üleandmisel korteriomanikud ei vaidlustanud hageja õigust esitada rendilepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja tugineb samuti 31.07.2007 koostatud XXX elamu haldamise ja majandamise üleandmis-vastuvõtuakti punktile 7, milles KÜ XXX jätab endale õiguse nõuda sisse OÜ-lt 08.juunil 2004.a. rendilepingust tulenevad summad (tsiviilasi nr 2-06-23712) positiivse kohtuotsuse korral. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja on esitanud hagi enda nimel. Hagiavalduses taotletakse kostjalt võlgnevuse väljamõistmist hageja, OÜ kasuks. Vaatamata kostja vastustes ja kohtumääruses viidatud hageja kaheldavale nõudeõigusele, ei ole hageja esitanud oma nõudeõiguse tõendamiseks mingeid täiendavaid tõendeid. Kohtuistungil hageja esindaja märkis, et on pidanud korteriomanikele andma aru rendilepingu võlgnevuse kohta, kuid võlgnevuse sissenõudmist puudutavate korteriomanike konkreetsete otsuste kohta hageja esindajal informatsiooni ei olnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p 1 kohaselt valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Tulenevalt KOS § 21 lg-st 5 võib valitseja kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on valitsejal õigus korteriomanike vastava otsuse alusel ja otsusega määratud ulatuses esitada nõudeid korteriomanike nimel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Hageja ei ole vaidlusaluse 08.06.2004 rendilepingu pooleks, leping on sõlmitud korteriomanike nimel ning lepingus ei ole sätestatud, et kokkulepitud renditasu nõudeõigus kuulub hagejale, kes on korteriomanike ühisuse valitseja. Lisaks on käesolevaks ajaks hageja volitused valitsejana lõppenud, 31.07.2007 on hageja elamu haldamise ja majandamise üle andnud korteriühistule. Kohus leiab, et 31.05.2007 elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 7 nimetatu ei tekita ega kinnita hageja õigust esitada korteriomanikele kuuluva kinnisasja osa rentimisest tulenevat hagi enda nimel. Akti punkti 2.23 kohaselt hageja andis korteriühistule muu hulgas üle elamu XXX korteriomanike võlgnevuse seisuga 31.07.2007(esitamise tähtaeg 02.08.2007). Nimetatud korteriomanike võlglaste nimekirja hageja esindaja esitas kohtuistungil kohtule tutvumiseks. Selles nimekirjas oli ka käesoleva tsiviilasja esemeks olev OÜ võlgnevus. Seega hageja andis OÜ võlgnevuse korteriühistule üle. Kohtuistungil kostja esitas kohtule KÜ XXX 28.08.2007 teate, et korteriühistu ei ole andnud hagejale volitusi OÜ vastu kohtule hagiavalduse esitamiseks ja OÜ kasuks nõude väljamõistmiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal OÜ-l ei ole nõuet OÜ vastu. Eeltoodust lähtudes ning TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.
Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 on hagejal õigus esitada kohtule taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.