Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

2-07-4828 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.06.2004 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr (edaspidi Leping ), mille alusel andis Hageja Kostja kasutusse Visa Classic Rev (P), mis oli seotud limiidikontoga nr ja teenindava arvelduskontoga nr 221014879734 võimaldades Kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4000 (nelja tuhande) Eesti krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas (Lisad 1 ja 2). Tagatiseks oli Kostja igakuine laekumine. Hageja ja Kostja leppisid Lepingu sõlmimisel kokku, et Kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 15-ndal kuupäeval. Lepingu p.5.4. kohaselt kohustus Kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli Hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.8. kohaselt viivist vastavalt Hageja hinnakirjale (Lisad 1 ja 5). Seoses võlgnevusega sulges hageja 20.11.2006 limiidi nr 04-305900-RK ja kandis võla uue nr 06-218772-KX alla (Lisad 2 ja 3). 15.08.2006 saatis Hageja Kostjale võlgnevuse teatise Lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes võla tasuda hiljemalt 30.08.2006 ning hoiatades, et juhul kui Kostja nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust hagejale ei tasu, siis lõpetatakse Kokkulepe ennetähtaegselt ning Hageja on sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse (Lisa 6). 30.10.2006 saatis Hageja Kostjale võlgnevuse teatise Lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes võla tasuda hiljemalt 10.11.2006 ning hoiatades, et juhul kui Kostja nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust hagejale ei tasu, siis lõpetatakse Kokkulepe ennetähtaegselt ning Hageja on sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse (Lisa 6). Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei asunud kostja oma võlgnevust hageja ees ei kustutama (Lisa 7). Kostja ei ole endale Lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole Kostja teavitanud Hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine Kostja poolt vabandatav. 05.02.2007 seisuga moodustab Kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 04-305900-RK tulenev võlgnevus kokku 3 723,26 Eesti krooni (põhiosa 3 319,21 Eesti krooni, intress 242,43 Eesti krooni ja põhiosa viivis 161,62 Eesti krooni) (Lisa 2). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VOS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna Hagejal ei ole teada asjaolu, millal Kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja teha kohtul otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Hageja on avatud Kostja poolseteks pakkumisteks sõlmida kompromiss. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust, palub hageja: 1) välja mõista J Klt AS Hansapank kasuks 3 723.26 Eesti krooni;

2-07-4828 2) välja mõista J Klt AS Hansapank kasuks viivis põhinõudelt 3 319.21 (alates 06.02.2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 3) kõik menetluskulud jätta J K kanda; 4) välja mõista J Klt AS Hansapank kasuks menetluskuluna riigilõiv 250,00 Eesti krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 48-49, 54/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Vastavalt maakohtu 12.04.2007.a. kohtumäärusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so AS EMT hagiavaldus J K vastu võla ja viivise nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 48-49/. Vastavalt TsMS §-le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 20.04.2007.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 28.05.2007.a. /t.l. 54/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 250 krooni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

2-07-4828 Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.