Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. augustil 2007 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-06-17209
Kohtuasi
AS hagi AS vastu 1 068 258 krooni väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS (reg.kood XXX asukoht XXX Tallinn XXX), esindaja vandeadvokaat Maivi Ots
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kostja: AS (reg.kood XXX, asukoht XXX Tallinn XXX), esindaja EJ 04. juuni 2007 Jätta AS hagi AS vastu 1 068 258 krooni väljamõistmise nõudes rahuldamata Menetluskulud jätta hageja kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt andis kostja perioodil 15.08.-29.08.2005 hagejale üle 178 044 kirja Soome saatmiseks saatelehtede alusel, mis olid vormistatud kostja blanketil ning kirjade saatjaks oli märgitud kostja. Saatelehtedel oli kostja märkinud muuhulgas, et ta palub kirjad frankeerida vastavalt lepingule nr. 51-05/313, mis oli sõlmitud OÜ-ga (edaspidi SES OÜ). Hageja võimaldas kostjale kirjade frankeerimist viidatud lepingus ettenähtud tingimustel so. kasutas sama tariifi ja võimaldas tasuda ülekandega kuu lõpus esitatava arve alusel. 31.08.2005 esitas hageja kostjale arve nr. 218850, mille kohta sai kostjalt vastuse, et arve peab tasuma SES OÜ, kes aga samuti jättis hageja esitatud arve tasumata ega tunnistanud tasumise kohustust. Hageja on seisukohal, et kirjade vastuvõtmisega tekkis lepinguline suhe hageja ja kostja vahel, st. kostja tegi kirjade üleandmisega oferdi, mille hageja aktseptis ning kohaldas teenuse osutamisel SES OÜ-ga sõlmitud lepingu tingimusi. Hageja arvates ei tähenda viide SES OÜ lepingule, et kostja tegutses SES OÜ esindajana ning kostja ei ole tõendanud esindussuhet SES OÜ-ga. Seega sai kostja kirju hagejale üle andes tekitada õigusi ja kohustusi üksnes iseendale, mitte SES OÜ-le ja tal on tekkinud tasumise kohustus.
Hageja palus hagi rahuldada ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt osutas kostja SES OÜ-le kirjade voltimise ja ümbrikustamise teenust. 16.08.2005 saatis SES OÜ esindaja kostjale e-kirja, milles palus edastada kõik kostja ümbrikustatud kirjad hagejale ning teatas tema ja hageja vahel sõlmitud frankeerimislepingu numbri 51-05/313. Kostja vormistades saatelehed viitega SES OÜ ja hageja vahelisele lepingule edastas kirjad hagejale. Arve nr. 218850 saamisel teavitas kostja hagejat eelnimetatud asjaoludest ja SES OÜ e-kirjast ning pärast esindajate läbirääkimist esitas hageja 01.10.2005 kostjale kreeditarve. 16.12.2005 esitas hageja kostjale saldoteatise nr. 4016, milles arve nr. 218850 ei kajastunud, 19.12.2005 kinnitas kostja saldoteatise. Kostja väitel ei ole nad hagejaga rahvusvaheliste kirjade frankeerimiseks ega saatmiseks lepingut sõlminud ning kostjal ei olnud tahet sellise lepingu sõlmimiseks; lepingut ei saa lugeda sõlmituks kuna pooltel puudus kokkulepe lepingu tingimuste osas; kostja ei olnud teadlik hageja ja SES OÜ vahelise konfidentsiaalse lepingu tingimustest; hageja aktsepteeris kreeditarve ja saldoteatisega nõude puudumist; kostja käitumine põhines varasemal praktikal, mille kohaselt ei ole pooled teise juriidilise isiku lepingule viitamist käsitlenud kui oferti samadel tingimustel lepingu sõlmimiseks; kostjal on hagejaga kaks kirjalikku lepingut, mille puhul ei ole hageja nõudnud kostjalt ettemaksu ega garantiikirja esitamist nagu rahvusvaheliste kirjade saatmisel, mille osas pooltel leping puudub. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kuni 01.07.2006 kehtinud postiseaduse § 2 lg 4 kohaselt kehtestas postisaadetiste mõõdud, liigid ja muud tingimused postiteenuse osutaja postiteenuse osutamise tüüptingimustega. AS-i vastuvõetud postiteenuste eest tasumise korra punkt 4 sätestas, et juriidilised isikud võivad postiteenuste eest tasuda ettemakstud avansi arvelt. Juriidilistele isikutele võib osutada postiteenuseid garantiikirja või lepingu alusel. Kohtule esitatud frankeerimislepinguga nr. 51-05/313 28.juulist 2005 on tõendatud, et hageja ja SES OÜ (klient) vahel sõlmiti leping kliendi poolt oma klientidele saadetavate postisaadetiste vastuvõtmiseks, frankeerimiseks ja kättetoimetamiseks ning kauba müümiseks. Lepingu punkti 5.1. kohaselt kohustus klient tasuma lepingu alusel osutatavate teenuste eest arvete alusel ja punkti 8.1 kohaselt kohustusid pooled säilitama konfidentsiaalsuse. Postisaadetise üleandmise saatelehtedega perioodil 15.08.-29.08.2005 on tõendatud, et kostja palus frankeerida rahvusvahelisi lihtkirju vastavalt SES OÜ-ga sõlmitud lepingule nr. 51-05/313. MHe-kirjaga kostjale on tõendatud kostja väide, et ta edastas eelnimetatud saatelehtedega SES OÜ kirjad hagejale SES OÜ e-kirjas esitatud taotluse alusel ning asjaolu, et hageja ja SES OÜ vahel sõlmitud frankeerimislepingu kohta sai kostja samast e-kirjast teada üksnes lepingu numbri. Seega on tõendatud, et kostja täitis rahvusvaheliste lihtkirjade hagejale edastamisel SES OÜ käsundit. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kirjade üleandmist eelnimetatud saatelehtede alusel ei saa võtta kostja pakkumusena hagejale lepingu sõlmimiseks, kuna saatelehtedel on märgitud selgelt, millise ja kellega sõlmitud lepingu
täitmiseks kirjad esitati. Postisaadetiste üleandmise saatelehtedel olevas sõnumis ei ole esile toodud ühtegi asjaolu, millest oleks saanud järeldada, et kostjal endal oli tahe hagejaga lepingu sõlmimiseks. Asjaolu, et kostja on ennast postisaadetise üleandmise saatelehtedel märkinud saadetise saatjaks ei saa tõlgendada laiendavalt, sest tegemist oli poolte vahel väljakujunenud saatedokumendi vormiga. Saatelehte peetakse tavapäraselt üksnes saatedokumendiks, mis sisaldab teavet edastatava kauba või veose kohta. Selliselt on käsitlenud saatelehte ka hageja, kes SES OÜ-ga sõlmitud lepingu nr. 51-05/313 punktis 3.4 sätestas, et post kohustub kontrollima postisaadetise vastuvõtmisel posti poolt postisaadetiste koguse vastavust kliendi koostatud saatelehele, mida posti esindaja kinnitab oma allkirjaga saatelehel ning mida lepingu mõistes käsitletakse tööde üleandmisena. Ka kostja tellimis-garantiikirjadelt nähtub muuhulgas, et postisaadetised antakse üle saatelehega, millest saab järeldada, et pooled on saatelehe tähendusest saanud aru üheselt ja hagejal ei olnud mingit alust pidada saatelehte kostja oferdiks. Kostja on tõendanud, et ta ei teadnud lepingu nr. 51-05/313 tingimusi, mistõttu ta ei saanud lepingu tingimuste osas hagejale oma tahet avaldada. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Viidet kolmanda isikuga sõlmitud lepingule ei saanud hageja pidada pakkumuseks lepingu tingimuste osas, kuna hageja oli lepingu poolena teadlik, et lepingutes on konfidentsiaalsuse nõue. Kuna frankeerimisleping nr. 51-05/313 on sõlmitud AS-i Põhja regiooni juhataja ja SES OÜ juhatuse liikme vahel, st. isikute vahel kellel on tavapäraselt äriühingute esindamise õigus, siis on ebatõenäoline, et analoogiliste tingimustega lepingu võis sõlmida mistahes postitöötaja, kelle isik ei ole hagejale isegi teada ja kes tegeles postisaadetiste vastuvõtmisega ning et hageja aktsepteeris lepingu sõlmimisel vastaspoole volitatud esindajana mistahes posti üleandnud isikut. Hageja postiteenuse osutamise tüüptingimuste VI peatüki punktile 4 tuginev väide, et kuivõrd kostjal ei olnud ettemaksu saadetise osas ning puudus garantiikiri, siis pidi teenuse osutamise aluseks olema tingimata hageja ja kostja vaheline leping, ei ole asjakohane, sest teenuse osutamise aluseks saigi olla hageja leping SES OÜ-ga, milles oli sätestatud teistsugune tasumise kord kui tüüptingimustes. Kostja esitatud tellimis-garantiikirjadega ja saatelehtedega on tõendatud, et vaidlusalusele perioodile lähedasel ajal on hageja nõudnud kostjalt rahvusvaheliste kirjade saatmisel lisaks saatelehele tellimis-garantiikirja esitamist, mis viitab poolte vahel sellekohase lepingu puudumisele. Saatelehtedelt nähtub, et kõigil juhtudel on kostja märkinud ennast postisaadetiste saatjaks, ka juhul kui ta ei ole olnud teenuse tellijaks ega selle eest tasujaks, mis tõendab, et poolte vahel oli kasutusel väljakujunenud saatelehe vorm, mis ei mõjutanud pooltevahelises praktikas tellimuste ja lepingute sisu ja tellimuste eest tasumise korda. Õige on hageja väide, et mõnel saatelehel on eraldi välja toodud isiku nimi, kes tellimuse eest tasub, kuid see ei tähenda, et sellekohase märkuse puudumisel oleks tellimuse eest tasujaks olnud ilmtingimata kostja. Seega ei ole täidetud VÕS §-des 9 lg 1 ja 16 lg 1 sätestatud eeldused, et poolte vahel saaks lepingu lugeda sõlmituks, millest järeldub, et kostjal ei ole lepingust tulenevat kohustust 1 068 258 krooni tasumiseks. Kohtule esitatud saldokinnitustega nr. 4016 16.12.2005 ja nr. 371 25.01.2006 on tõendatud, et hageja ei ole kostjat arve nr.218850 osas kohustatud isikuks pidanud. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud hageja. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.