Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2007.a kell 16.00 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 2-07-901 Tsiviilasja number Tsiviilasi
AS-i hagi IB ́i vastu võlgnevuse 10 050,98 krooni ja viiviste 10 049,98 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS (registrikood XXX, asukoht XXX, XXX Tallinn) Hageja esindaja – RR ( AS-i jurist, XXX Tallinn, tel XXX ) Kostja – IB (isikukood XXX, elukoht XXX Tallinn), XXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
Jätta hagi AS-i hagi IB ́i vastu võlgnevuse 10 050,98 krooni ja viiviste 10 049,98 krooni väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta kõik menetluskulud, sh IB ́i poolt kantud menetluskulu AS-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Liitumislepingu kuupäev on 26.01.1999.a. Lepingulisi kohustusi ei ole kostja täitnud. Hageja esitas kostjale arved B01050151961, B0104878841 ja 103686613 kokku summas 10 577,50 krooni. Hageja on jätnud põhivõlgnevuse arvestamisel tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest hageja arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 02.01.2007.a seisuga hagejale 10 050,98 krooni. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest
2-07-901
tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute lahutamatuks osaks on teenuste kasutamise üldtingimused. Üldtingimuste p 4.1.2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 4.2.). Üldtingimuste p 7.7 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 10 049,98 krooni. 04.04.2007.a seisukohas märgib hageja kostja vastusele, et kostja esitatud väited telefoni väljalülitamise ja klienditeenindajaga antud teemal suhtlemise osas on tõendamata. Hageja leiab, et kui kostja pidas esitatud arvet liiga suureks, siis olnuks tal õigus see nõuetekohasel viisil vaidlustada, mitte aga see lihtsalt tasumata jätta. Hageja leiab, et kostja on jätnud tähelepanuta TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatu, mille kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult. Hageja on seisukohal, et lepingu alusel tekkinud rahaline kohustus tähendab kohustatud isiku poolt õigustatud isiku kasuks rahalise soorituse tegemist. Rahalise kohustuse esmasteks tunnusteks on tema soorituse objekt (raha) ja absoluutsus. Hageja leiab, et raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Vastavalt rahalise kohustuse absoluutsusele ja selle rikkumise mittevabandatavusele on rahalise kohustuse mittetäitmine vabandamatu ja ilmselt tahtlik. Lepingu kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale ning arvete mittesaamine ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Seega oli kostja teadlik tarbitud teleteenusest ja selle eest nõuetekohase tasumise kohustusest. Ühtlasi saadeti kostjale arvete tähtaegse tasumata jätmise järel võlanõue, milles teavitati viimast tasumata arvetest, andes seejuures ka täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Sellest hoolimata kostja lepinguga võetud kohustusi ei täitnud. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Vastavalt lepinguga kindlaks määratud õigustele ja kohustustele oli kostjal kohustus arvete õigeaegseks tasumiseks. Kostja oli kohustatud isikuks. Lepinguga võetud kohustust arvete õigeaegseks tasumiseks kostja ei täitnud. Hageja on seisukohal, et raha tasumise kohustus eeldab isiku tahtlikku käitumist ning seega on vaja kohustuse mittetäitmiseks samuti tahtlust. Seega rikkus kostja tahtlikult kohustust tarbitud teleteenuse eest tasuda ning sellest tulenevalt tuleb vastavalt TsÜS § 146 lg-le 4 kohaldada 10-aastast nõude aegumistähtaega, mistõttu on kostja viited hageja nõude aegumisele asjakohatud. Hageja on seisukohal, et hagiavaldus esitati kohtusse oluliselt enne nõude aegumistähtaega. Tõendid: liitumisleping, võlanõue arved, NMT 450, ja GSM kasutamise eeskirjad Kostja vastuväited 19.02.2007.a kostja vastuses hagile ei tunnista hagi. Vastuse kohaselt esitas AS 31.03.2001.a osutatud kõneteenuste eest arve nr 0103686613 summas 8613,85 krooni. Nimetatud arvega kostja ei nõustunud, sest pidas seda liiga suureks ning teavitas sellest ka AS-i klienditeenindajat, kes lubas asja uurida ning kostjaga ühendust võtta, kuid ei teinud seda. 2001.a aprillis lülitati kostja telefon välja veel enne arve tasumise tähtaega. Lisaks aprillikuu kõneteenuste arvele sai kostja arve ka maikuu eest, kuigi telefon lülitati välja juba aprillis. 15.06.2001.a saatis AS 2 (4)
2-07-901
kostjale võlanõude summas 10 557.- krooni. Kostja helistas taas klienditeenindusse ning jälle lubati asja uurida. Rohkem ei ole AS kostjale võlanõudeid saatnud ning keegi ei ole võtnud kostjaga ka ühendust seoses arusaamatustega arvetes. Samuti ei ole AS esitanud kostjale ühtegi viivise arvet kuni hagi esitamiseni. Kostja leiab, et kuna nõue tekkis tema vastu 2001.a, siis vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 9 lg-e 2 arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002.a. Kuna TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, siis on kostja seisukohal, et AS-i nõue kostja vastu aegus 01.07.2005.a. Kostja palub seoses nõude aegumisega jätta AS-i hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 31.05.2007.a vastuses leiab kostja, et ühegi lepinguga ei ole ta võtnud kohustust, tasuda teenuse eest, mida kostjale ei ole osutatud. Kostja märgib, et tal ei ole võimalik tõendada, kas ta suhtles antud teemal AS-i klienditeenindajaga 6 aastat tagasi, kuid hageja ei ole esitanud kostjale peale seda enam nõudmisi. Kostja suhtles klienditeenindusega ning ka klienditeenindajad ei pakkunud võimalust kirjaliku pretensiooni esitamiseks. Tagasiside puudumine ning edaspidiste nõuete mitteesitamine andis kostjale piisavalt põhjust arvata juba 6 aastat tagasi, et AS on asja lahendanud ja nõudest kostja vastu loobunud. Kostja tugines hageja tõenditele. Kohtuotsuse põhjendus Hageja nõue tuleneb 26.01.1999.a sõlmitud liitumislepingust (tl 6) teleteenuse osutamiseks. Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 31.03.2001.a, 30.04.2001.a ja 31.05.2001.a arved (tl 8-10), mis on kostja poolt tasumata. Hagi on kohtule esitatud 02.01.2007.a. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 oli üldine hagi aegumise tähtaeg 10 aastat, alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Seega tuleb vastavalt VÕS RakS § 9 lg 2 vaidluses kohaldada aegumist juhul kui hageja nõue ei olnud 01.07.2002 veel ära aegunud, kohaldada VÕS-s ja TsÜS-s, mis kehtestati 01.07.2002, sätestatud aegumistähtaegu ja seda arvates 01.07.2002. Vaidlust ei olnud selles, et hageja nõue seisuga 01.07.2002 aegunud ei olnud ja seega kohaldubki vaidluses TsÜS-s ja VÕS-s sätestatud tähtajad. Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat vastavalt TsÜS § 146 lg 3. Hagi on maakohtule esitatud 02.01.2007.a. Vaidlust ei olnud selles, et leping lõppes 2001.a. seega kuulub vaidluses lepingu rikkumise enda asjaolude suhtes kohaldamisele kooskõlas VÕS RakS § 12 lg 2 vastavad Tsiviilkoodeksi sätted. 3 (4)
2-07-901
TRsKS § 173,174 järgi tuleb lepingut täita ja ühepoolne keeldumine lepingu täitmisest ei ole lubatud. TsK § 227 järgi isik, kes ei täitnud kohustist või ei täitnud seda mittenõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustust rikkunud. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte täitmisel. Küll aga peab kreeditor, antud juhul hageja tooma esile asjaolud ja tõendama, et kostja rikkus lepingut tahtlikult, st hageja peab esitama faktilised asjaolud, millest tuleneb konkreetsel juhul võlgniku tahtlus rahalise kohustuse täitmata jätmisel ja soov kohustust rikkuda ning vastaspoolele põhjustada negatiivseid tagajärgi. Kohtu arvates ei ole hageja kostjapoolse kohustuse tahtlikku rikkumise asjaolusid esile toonud ega neid ja tõendanud. Asjaolu, et kostja jättis kohustuse täitmata ja millest oli hageja mitu aastat teadlik, sest võlanõue esitati kostjale 2001.a., ei tähenda koheselt seda, et kostja poolt oma kohustuse täitmata jätmine on tehtud kostja poolt eesmärgiga sooviga põhjustada hagejale õigusvastaseid tagajärgi. Kostja väitis, et ta ei olnud hageja nõuetega, mida hagis nõutakse, ka varasemalt nõus nende ebaõigsuse tõttu, kuid kohtu arvates nõuetega mittenõustumine nende siuliselt põhjendustel ei ole samastatav lepingu rikkumisega tahtlikult TsK § 227 ja TsÜS § 146 lg 4 tähenduses, mis võimaldaks kohaldada nõudele 10-aastast aegumistähtaega arvates 01.07.2002. Nimetatu on kohtu arvates hagejale aluseks oma õiguste kaitseks vastava hagi esitamiseks kohtusse. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Aegumise eesmärk on vältida olukordi, kus menetlusosalisel puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada ning õigusliku olukorra selgitamine on muutunud raskendatuks. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda rahalise kohustuse täitmata jätmist automaatselt tathlikuks kohustuse rikkumiseks, millega kaasneks koheselt ka 10-aastase aegumise kohaldamine. Seaduses sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu ja võimalikud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. M. Grauberg kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.