Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Randmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-10552
Tsiviilasi
BAS hagi HV vastu põhivõla 93.000 krooni, intressi 10.439,73 krooni, leppetrahvi 18.600 krooni, viivise 6647,09 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulude 900 krooni ja kahjuhüvitise 55 413,18 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BAS (reg kood XXX, XXX), hageja esindaja: LS Kostja: HV(i.k. XXX elukoht XXX)
Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 185 000 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 93.000 krooni, intress 10.439,73
krooni, leppetrahv 18.600 krooni, viivis 6647,09 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 900 krooni ja kahjuhüvitis 55 413,18 krooni. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagiavaldusel tasutud riigilõiv. Kohtule esitatud vastuses tunnistab kostja hagi täies ulatuses.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on kohtule esitatud avalduses võtnud hageja nõude õigeks. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 alusel, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kostja on kohtule esitatud vastuses hagi täies ulatuses õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hagi TsMS § 440 lg 1 alusel. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja VÕS § 113 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. VÕS §115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.