Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulud Tunnistaja K E poolt TsMS § 168 alusel hiljemalt kolme kuu jooksul esitatav tasunõue jääb kostjate kanda ning mõistetakse kostjatelt solidaarselt välja riigituludesse pärast tunnistajale riigieelarvest tasu väljamõistmise määruse täitmist.

Hageja enda kanda jääb tema poolt riigilõivuna hagi esitamisel tasutud 60 krooni. Hageja oli osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel vabastatud ja kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tulenevalt TsMS § 163 lg.1 regulatsioonist, jätab kohus ka ülejäänud osas riiglõivuga seotud kulud hageja kanda, vabastades hageja samaaegselt analoogselt maakohtu 09.01.2006 määruses toodud motiividega riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kõik ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on hageja väidetavalt 15.01.2003 teinud kaks tehingut: 1) sõlmis kostja H M kasutuslepingu ja 2) sõlmis tasuta kasutamise lepingu. Tehingute sisu oli sarnane-kostjatele anti hagejale kuuluval kinnistul asuva elamu tasuta kasutamise õigus. Erinev oli lepingute tähtaeg ja kostja kohustused lepingu täitmisel. Kasutusleping oli sõlmitud 20 aastaks. Selles sisaldusid kostja H M kohustused teha majas ja aias hädavajalikke remondi- ja korrastustöid ning tasuda kommunaal- ja maamakse. Tasuta kasutamise lepingu tähtajaks oli 25 aastat. Lepingu eesmärgiks oli väidetavalt kinnistu korrastamine ja korrashoidmine. Kostja kohustuseks oli maja ümbruse korrastamine, oksade, klaasi ja metallijäätmete koristus ja remont. Kostjad kolisid koheselt lepingu sõlmimise päeval elamusse sisse ja registreerisid 06.02.2003 selle oma elukohana tähtajaga kuni 15.01.2023. Kostjad on elamus elamise vältel käitunud hageja suhtes viimase õigusi jõhkralt rikkuval moel. Kostja H M paigutas kohe pärast elamusse sissekolimist hageja elama korterisse aadressil Rakvere Lennuki 1-5. Hageja oli seal näljas ja ravimiteta. Ta oli korteris kinni, sest tal puudus korteri võti. Võtme sai ta alles pärast seda, kui KÜ juhataja hakkas huvi tundma, mis korteris nr. 5 toimub. Need asjaolud on tõendatud kriminaalasja nr. 04259000317 menetlemisel. Tänu praeguse eestkostja sekkumisele, õnnestus hagejal saada enda valdusesse üks tuba talle kuuluvas elamus. Kostjad on keelanud hagejal kasutada majas asuvat WC-d. Hageja tunneb pidevat hirmu kostjate võimaliku vaimse või füüsilise vägivalla suhtes. Neid asjaolusid teab oma ütlustega tõendada hageja seaduslik esindaja. Kostja on risustanud 3 aastat nende valduses olnud elamut ümbritseva krunti, kuhjates sinna põletamata oksi, lammutamise jääke ja vedanud vana bussi. Elamut ümbritseval krundil on peaaegu võimatu liikuda ja maja taga on hingemattev hais. Kõik kinnisasjaga seotud kulud (maamaks summas 734 krooni aastas) on kandnud hageja eest tema eestkostja oma elukaaslase vahendusel. Kostjad on teadaolevalt tasunud vaid elektrimakseid. Hageja haigestus 1968.a. 1972.a. diagnoositi tal skisofreenia. Alates 1983.a. sai ta invaliidsuspensioni, talle on määratud raske puue tähtajaga jaanuar 2000- 28.02.2006. Hageja suhtes on läbi viidud kaks kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, mille tulemused on vormistatud aktidena. Tsiviilasjas 2-239/04 on eksperdi arvamus aktis nr. 40/04. Kriminaalasjas nr. 04259000317, mis alustati kostja H. M suhtes maja tasuta kasutamise lepingu ning raha väljapetmise tunnustel, on olemas kompleksekspertiisiakt nr. 11/41; mõlemas aktis on hageja tervise seisundit kirjeldatud sarnaselt. Peale isa surma 1995.a. elas hageja üksi, tal esinesid pidevad psühhootilised elamused, ei suutnud pensionirahadega toime tulla, oli sageli näljas, pesemata ja ravimiteta. 04.05.2004 määrati hagejale kohtuotsusega eestkostjaks M K Hageja seaduslik esindaja on korduvalt nõudnud, et kostjad vabastaksid hagejale kuuluva elamu. Kostjad on seda nõuet ignoreerinud. 08.12.2005 saadeti kostjatele teated tehingu tühisusest koos sooviga, et kostjad annaksid kinnistu ja elamu valduse üle eestkostjale ja vabastaksid need 10.päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Samuti nõudis hageja, et kostjad koristaksid kinnistu sellele veetud prahist, ehitusjäätmetest ja vanast mahakantud bussist. Kostjad said need kirjad kätte 15.12.2005, kuid pole selles esitatud nõudmistele reageerinud Tehingute tegemise ajal on oli hageja TsÜS eelmise redaktsiooni § 8 lg.2 kohaselt piiratud teovõimega isik oma faktilise seisundi poolest. Viidatud ekspertiisi aktidest ilmneb selgelt, et hageja oli ajal, mil ta sõlmis

vaidlustatavad tehingud, faktiliselt piiratud teovõimega, s.t ei suutnud temal esinevast vaimuhaigusest tulenevalt kestvalt aru saada oma tegudest ega nende eest vastutada. Kriminaalasja menetlemise käigus on välja selgitatud, et suure tõenäosusega tasuta kasutamise lepingul olev hageja allkiri ei ole kirjutatud hageja ega ka H M poolt. Kasutuslepingu kohta arvamuse andmine ei olnud võimalik. Kuna H M kasutas enne hageja elamu enda valdusse võtmist elamut aadressil Arkna tee 14, oli ta kahtlemata teadlik asjaolust, et H K on haige inimene. Kuna on usaldusväärsed andmed selle kohta, et vähemalt ühel väidetavalt H. K poolt sõlmitud lepingutest on hageja allkiri võltsitud, siis tõenäoliselt said kostjad hagejale kuuluva kinnistu valduse omavoliga. TsÜS § 11 lg.1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine. Kuna hageja oli tehingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega isik, siis on nii kasutusleping kui ka tasuta kasutamise leping kehtetud nende sõlmimisest. Kuna kostjate valdus kinnistu nr. 3266131 suhtes on ebaseaduslik, siis nõuab hageja kostjatelt kinnistu ebaseadusliku valduse lõpetamist. Samuti soovib hageja, et kostjad koristaksid hageja kinnistu sinna kuhjatud prahist või hüvitaksid hagejale sellega seonduvad kulud. Tasuta kasutamise lepingu näol on ilmselgelt tegemist kostjapoolsete tsiviilõiguste kasutamisega halvas usu, s.o. teadvalt hageja haigust ära kasutades. TsÜS § 8 lg.2, § 11 lg.1, AÕS § 80 lg1 ja lg.2 alusel esitatud hagis soovib kostja tunnustada hageja ja H M vahel 15.01.2003 sõlmitud kasutuslepingu ja tasuta kasutuslepingu tühisust; tunnustada hageja omandiõigust reg.ossa nr. 3266131 kantud kinnistule ja mõista nimetatud kinnistu kostjate ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse; kohustada kostjaid koristama hagejale kuuluv kinnistu sinna kuhjatud prahist või kohustada kostjaid hüvitama hagejale sellega seonduvad kulud.

Kostja vastuväited Kostjad oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Lepingute sõlmimise ajal sai hageja aru lepingute sisust ning oli adekvaatne. Hageja põeb skisofreeniat, s.t. haigushoogude vahel on haige teovõimeline, saab aru oma tegevusest, otsustustest. Hageja on alles 14.04.2004 tunnistatud ambulatoorse kohtutpsühhiaatriaekspertiisi akti alusel piiratud teovõimega isikuks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et hageja lepingute sõlmimise ajal ei saanud lepingu sisust aru ja et leping ei vasta hageja tahtele. Ebaõiged on hageja väited, et kostjad ei ole lepingut täitnud. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud hageja seadusliku esindaja poolt 25.05.2005 esitatud kasutuslepingu erakorralisele ülesütlemisteatele kostjate esindajate poolt saadetud vastust, milles kostja andis ülevaate tema poolt tehtud töödest hagejale kuuluvas elamus ja kinnistul. Arvestades asjaoluga, et hageja elas üksinda alates 1995.a., olid elamu ja kinnistu väga korrast ära, praktiliselt elamiskõlbmatud. Hageja vastu ei näidanud huvi kõrval elavad naabrid ning alles pärast seda, kui kostjad asusid hooldama hagejale kuuluvat kinnistut ning seda heakorrastama, hakati neid hageja esindaja poolt süüdistama hageja ärakasutamises. Kostjad on kinnistul teinud heakorratöid ning on tasunud elektrienergia eest, samuti on tasutud maamaks. Lepingute sõlmimise ajal ei olnud hageja piiratud teovõimega isik, kes ei saanud aru oma tegudest ja seega ei kuulu hagi rahuldamisele

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsÜS § 8 lg.2 kohaselt isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsÜS § 8 lg.3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

TsÜS § 11 lg.1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab TsÜS § 11 lg..3 p.1 kohaselt piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi. --Poolte vahel on sõlmitud 15.01.2003.a. kasutusleping, mille kohaselt H K on andnud kostjate kasutusse elamiseks xxxx asuva elamu, koos sinna juurde kuuluvate ehitistega, samuti õiguse kasutada kinnistu juurde kuuluvat maad majandustegevuses. Lepingu kohaselt kohustus H M tegema majas ja aias hädavajalikke remondi- ja korrastustöid ning tasuma kommunaal- ja maamaksed. Leping on sõlmitud tähtajaga 15.01.2003 kuni 15.01.2023 --Poolte vahel on sõlmitud 15.01.2003 tasuta kasutamise leping, mille kohaselt hageja on andnud kostjale H i M tasuta kasutamiseks xxxx asuva kinnistu alates 15.01.2003 kuni 15.01.2028, eesmärgiga kinnistu korrastada ja korras hoida. --Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. 40/04, 14.04.2004, kohaselt põeb hageja paranoidset skisofreeniat. Nimetatud aktist juhindudes on Lääne- Viru Maakohus 04.05.2004 otsusega rahuldanud Rakvere Linnavalitsuse avalduse ja määranud H K eestkostjaks M K `i.

Kehtiv TSÜS ei näe võimalust, et isiku piiratud teovõimet tunnustatakse muidu, kui vaid läbi eestkostja määramise menetluse. Õiguskirjanduses avaldatud seisukohtade kohaselt ei ole täisealise isiku piiratud teovõimelisus tavasuhtlemise käigus selgelt tuvastatav.

igakord

Antud kaasuse puhul on H K puhul vaidlustatud lepingu sõlmimisele eelnevalt küll kindlaks tehtud püsikululise paranoidse skisofreenia diagnoosi panemine, kuid sellele järgnema pidanud piiratud teovõimega isikukst tunnistamist kuni 01.02.2002 kehtinud TsÜS sätete järgi ei ole toimunud ja ka eestkostja määramine piiratud tevõime eeldamisega alates 01.02.2002 kehtiva TsÜS sätete järgi, on toimunud alles peale vaidlustatud tehingute sõlmimist. Seega formaaljuriidiliselt ei olnud H K 15.01.2003 lepingute sõlmimise ajal piiratud teovõimega isik. Antud juhul ei ole ühelt poolt hageja seaduslik esindaja M K H. K kauaaegse lähinaabrina pidanud vajalikuks astuda samme, et H. K , kui talle teadaolevalt vaimsete häiretega isik, oleks kuni 01.07.2002 kehtinud seaduse järgi saanud tunnistatud piiratud teovõimega isikuks või et talle alates 01.07.2002 kehtivate TsÜS sätete järgi oleks huvitatud isikuna tema enda või kohaliku omavalitsuse avalduse alusel määratud eestkostja; teiselt poolt kostjad, kes oma väidetel tundsid pikalt juba seda isikut ja olles temaga suhelnud, ei näinud tema tegevuses ja olemuses selliseid vajakajäämisi, mis viidanuks vaimse tegevuse häiretele ja oleks suunanud neid enne lepingute sõlmimist kontrollima isiku teovõimega seonduvat, kostjad on kinnitanud, et nende teada ajas H. Kisler ise kõiki talle ettetulnud ka ametlikke asjaajamisi ja suhtles nendega tavapäraselt. Hageja seaduslik esindaja ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks pidanuks kostjad M `ud tehingute tegemisele vahetult eelnenud perioodil või sel ajal teadma, et hagejale on juba 1970-ndate aastate alguses pandud skisofreenia diagnoos ja ei ole ka tõendatud, et kostjad pidanuks teadma H. K varasematest viibimistest ravil psühhiaatriahaiglas, ehk miks nad oleksid pidanud teadma asjaolusid, mis oleks võinud tekitada kahtlusi lepingu teise poole vaimses tervises. Hageja on küll väitnud, et hagiavalduse seisukohalt on oluline eelkõige see, milline oli vaidlustatud tehingute väidetava sõlmimise ajal hageja vaimse tervise faktiline seisund ja et oluline pole see, kas ja kuivõrd oli see mõistetav kolmandatele isikutele, kuid kohus sellega ei nõustu. Kui kolmandale isikule, kostjale, ei ole faktina teada asjaolu, et hageja teovõimet oleks piiratud või et tema teovõime piiratust on eeldatud ja talle on eestkostja määratud, siis ei pea kostja omal algatusel isiku vaimses tervises kahtlema. Kostja kinnitusel suhtles hageja

temaga igati normaalselt ning et võimalikke isiksuslikke omapärasid seostati hageja usklikkusega. Tunnistaja K E on küll kinnitanud, et lepingute sõlmimise ajal olid hagejal ägedad haigushood ning et hageja vaimse seisundi ebastabiilsus pidi olema kolmandatele isikutele mõistetav, kuid kohtu hinnangul tuleb sellesse suhtuda kui spetsialisti nägemusse ja teravdatud pilku. Tavainimesel ei pruugi vastassuhtleja vaimse tervise häireid olla samavõrra ilmselged. Tunnistaja on ka kinnitanud, et hageja tervislik seisund võimaldab tal kindlasti vastata notari konkreetsetele küsimustele ning et hageja saab elementaarse orientatsiooniga hakkama. Menetluse käigus tõendina kogutud kohtupsühhiaatria-psühholoogia komplekspertiisakti nr. 11/41, 05.07.2005, kohaselt on uuritav 2005.a seisuga teadvusel, jutukas ja hea kontaktiga. Ajaliselt lepingute sõlmimisele lähedasema ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. 40/04, 14.04.2004 kohaselt on samuti hagejaga olnud kontakt vaba, sisukohane, teadvus on selge. Kui püsikululise skisofreenia diagnoosiga inimene on olnud selgel teadvusel ja kontaktne 2004.a. ja 2005.a., siis vaatamata 20-30.a. varem diagnoositud häiretele, puudub mõjuv põhjus kahelda, et ta seda 2003 ei olnud. Nende kirjelduste põhjal on täiesti arusaadav, et tavainimene, suheldes hagejaga, ei pidanud ilmtingimata aru saama, et tegemist võiks olla vaimse tegevuse mõttes häiritud isikuga. Kostjate kinnitusel ei ole H. K neile kunagi oma vaimse tervisega seotud probleemidest rääkinud. Ehkki eksperdid on väitnud, et tegemist on püsikululise paranoidse skisofreeniga ( akt nr. 11/41 kohaselt vähemalt alates 1995.aastast), ei ole selle haiguse võimalikud ilmingud ometi takistanud hagejal sõlmimast (alati isikut teovõimet kontrolliva) notari juures tehinguid 2001.a. ja ei ole takistanud tal tegemast maa erastamisega seotud toiminguid, ehk et kui juba ametiisikutes ei ole tekkinud kahtlusi isiku teovõimes, siis puudub küll alus väita, et kostjad pidanuks sellest kohaselt aru saama ja taotlema sel alusel tehingule kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Kohus ei ole menetluse käigus rahuldanud tõenditena eelviidatud 2001.a. lepingu ja maa erastamistoimingute tegemisega seonduva kogumise taotlust, kuid poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et väidetav hageja poolt 2001.a. sõlmitud notariaalne tehing kehtib ja ei ole ka väidetud, et maa erastamistoimingud oleks katkestatud või peatatud või lõpetatud hageja vaimse seisundi tõttu. Täisealiste isikute puhul peab huvitatud isik (tulevane eestkostja) pöörduma kohtusse eestkostja määramiseks ja alles menetluse käigus tehakse kindlaks piiratud teovõimelisus. Seejärel, kui kohus on tuvastanud isiku piiratud teovõimelisuse TsÜS § 8 lg.2 mõttes, määrab kohus eestkostja. Sellega saavutatakse olukord, kus esmapilgul kehtiv tehing võib muutuda hõljuvalt kehtetuks (tühiseks) ja tehingu teine pool peab taotlema tehingule heakskiitu vastavalt TsÜS § 11 lg.4. Seadus näeb piiratud teovõimega isikute osalemisel tehtud tehingute tühisuse (kehtetuse) ette, kuid mitte lõplikult ja kõrvaldamatult. Mitte kõik tehingud ei vaja TsÜS § 11 viidatud eelnevat nõusolekut või heakskiitu Kui vaidlustatud tehingutest isikule tsiviilkohustusi ei tekkinud, siis need tehingud kehtivad. Tasuta varakasutuslepinguga seoses ei ole hagejal tekkinud kohustusi. Vastupidi, talle on sellega antud võimalus saada talle kuuluv kinnistu korda ilma omapoolseid kulutusi kandmata Kasutuslepingu kohaselt ei ole samuti tuvastatav hagejal tsiviilkohustuste tekkimine, lepingu kohaselt saavutab hageja selle, et tema omandit hoitakse korras ja et omandi kasutamise eest tasutakse ka ettenähtud maksud. Kummagi lepinguga ei ole hagejalt tema omandit võõrandatud ja ei ole ka tema enda poolt selle omandi kasutamist piiratud. Kuna hageja omandit võõrandatud ei ole, siis haginõue- tunnustada omandiõigust- ei kuulu rahuldamisele. Rahuldamisele ei kuulu haginõue – tunnustada pooltevaheliste 15.01.2003 sõlmitud kasutuslepingu ja tasuta varakasutuslepingu tühisust. Tehngud ei kuulu kehtetuks tunnistamisele, kuna TsÜS § 8 mõttes ei olnud hageja tehingute tegemise ajal piiratud teovõimega. Tehingud ei kuulu kehtetuks tunnistamisele ka TsÜS § 11 alusel, kuna nende sõlmimisega ei tekkinud hagejal tsiviilkohustusi ja seega, sõltumata isegi sellest, et hagis väidetu kohaselt võiks hageja oma faktilisest seisundist tulenevalt olla olnud tehingute sõlmimise ajal piiratud teovõimega, ei vajanud need tehingud nende kehtivuse aspektist ei seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ega hilisemat heakskiitmist

Kuna tehingud kehtivad, siis kostjatele lepingutega antud kinnistu valdamise õigus on seaduslik ja seega nõuemõista kinnistu välja kostjate ebaseaduslikust valdusest- ei kuulu rahuldamisele. Kuna kostja Heiki Maasing on vande all antud ütlustega kaks korda kinnitanud, et kinnistu ei ole korras, siis haginõue- kohustada kostjaid koristama hagejale kuuluv kinnistu sinna kuhjatud prahist või hüvitama hagejale sellega seotud kulud- kuulub rahuldamisele osaliselt. Mõisteid praht, taaskasutatav ehitusmaterjal, prügi- sisustavad pooled küll erinevalt, kuid kohus leiab, et ühiskonnas kujunenud arusaamade kohaselt on siiski eristatav ilmselge rämps ja risu ning materjal, mille kasutamine on mingil eesmärgil veel võimalik. Isegi, kui arvestda kostja H M ütlust, et rämpsu pole juurde toodud, küll aga küttematerjali, siis ka küttematerjali ladustamine kasutuses oleval kinnistul peab toimuma viisil, mis oleks kooskõlas üldise heakorra- ja tuleohustusnõuetega. Et hagejale kuuluval ja kostjate valduses oleval kinnistul on kostjad neid nõudeid eiranud, on menetlusse esitatud fotode järgi ilmne. Hagi kohaselt on kinnistu risustamine toimunud vähemalt alates kostjate sinna elama asumisest ja seepärast, vaatamata kostjate väitele, et nad käivad tööl ja neil napib aega kinnistu korrastamiseks, ei ole põhjendatud kinnistul aastate viisi kestnud korratuse olukorra edasine kestmine. Kohus ei pea võimalikuks aga kinnistu korrastamiseks otsusega tähtaja andmist, sest sellisena haginõuet esitatud ei ole. Küll on põhjendatud kostjatele selgitada, et vältimaks järjekordset väärteomenetlust seoses Jäätmeseaduse rikkumisega xxxx asuval kinnistul, tuleb pidada mõistlikuks, et 25. aastase tähtajaga lepingut (mis sisaldas kinnistu koristamis- ja korrashoidmise tingimust/eesmärki), tuleb täita pidevalt, mitte alles lepingu lõppemise ajaks. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada alternatiivset taotlust- hüvitada hagejale kinnistu koristamisega seonduvaid kulusid. Kui hageja leiab, et kasutajad ei ole tasuta varakasutamislepingu p.5 kohaselt lepingu eset kasutanud eesmärgipäraselt, mis omakorda toob kaasa vajaduse, et hageja ise peab sellega tegelema ja sellega seotud kulusid kandma, siis on võimalik leping erakorraliselt üles öelda lepingu p. 9.2 alusel ning nõuda siis lepingu p. 10.1 alusel kahjusid. Hageja poolt kostja H M 20.05.2005 saadetud kasutuslepingu erakorralise ülesütlemise teade on käsitletav VÕS § 186 p.6 alusel l võlasuhte lõppemisega, kuid see ei ole samastatav TsÜS sätete alusel esitatud lepingute tühisuse tunnustamise nõudega., ehk et hageja ei ole soovinud tunnustada lepingu(te) tühisust seoses nende erakorralise ülesütlemise ja selle omakorda kostja poolt vaidlustamata jätmise alusel, vaid on tuginenud tehingute tühisuse taotlemisel tehingu subjektide ringiga seotud probleemidele. Sealjuures märgib kohus, et arvestades üheaegselt sõlmitud lepingute erinevaid pealkirju, on hageja saatnud erakorralise ülesütlemisteate vaid ühe lepingu osas ja seega võib esitatud asjaolude põhjal eeldada, et tasuta kasutuslepingut ei ole ka erakorraliselt üles öeldud. Tõendid Kohus on menetluse käigus tõenditena kogunud, uurinud ja hinnanud kostjate H M ja H M vande all antud ütlusi; tunnistaja K E ütlusi; pooltevahelisi 15.01.2003 sõlmitud lepinguid; maamaksu tasumisega seotud dokumente, mis kinnitavad, et erinevatel ajaperioodidel on mõlemad pooled tasunud vaidlusaluse kinnistu eest maamaksu; ekspertiisi akti nr. 40/04 14.04.2004; maakohtu 04.05.2004 otsust H K eestkostja määramise kohta; kostjatele saadetud teateid tehingu kehtetuse kohta selles tühisuse tõttu ja kostjale H M saadetud kasutuslepingu erakorralise ülesütlemise teadet; ekspertiisi akti nr. 11/41 05.07.2005; kiirmenetluse otsust 182/06/19, mille kohaselt H M on karistatud Jäätmeseaduse rikkumise eest xxxx asuvalt kinnistul. Kohus jätab tähelepanuta toim. lk. 18 asuva OÜ EA Viik ja Murrik saatekirja, kuivõrd hageja ei ole menetluse käigus nimetanud, mida ta selle tõendiga soovib tõendada. Toimiku lk. 265 asuvat tõendit- hageja pensionitoimiku väljavõte- on kohus arvestanud menetluskulude esialgsel reguleerimisel. Toimiku lk. 129-133 asuva käekirjaekspertiisiakti alusel nõudeid ei ole esitatud, seetõttu ei pea kohus seda tõendit asjakohaseks.

Toimiku lk. 141-145 asuva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jätab kohus tähelepanuta, kuna nõudeid sellel alusel, kas hageja allkiri lepingu(te)l on võltsitud või mitte, ei ole esitatud, kuid just selle tõendamiseks on kostja soovinud seda tõendit esitada. Menetluskulud Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätab kohus kummagi poole kohtukulud nende endi kanda. TsMS § 146 lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Hageja vabastati osaliselt riigilõivu tasumisest. Tulenevalt kostja poolt esitatud ja menetluskulusid põhjustanud taotlusest tunnistaja ärakuulamiseks ja seoses hagi osalise rahuldamisega, jäävad tunnistaja poolt TsMS § 168 alusel kuni kolme kuu jooksul esitatava tasunõudena seotud kulud kostjate kanda ning mõistetakse riigituludesse pärast tunnistajale riigieelarvest tasu väljamõistmise määruse täitmist. Hageja kanda jääb riigilõivuna hagi esitamisel tasutud 60 krooni. Hageja oli ülejäänud osas riigilõivu tasumisest hagi esitamisel vabastatud ja kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tulenevalt TsMS § 163 lg.1 regulatsioonist, jätab kohus ka ülejäänud osas riigilõivuga seotud kulud hageja kanda, vabastades hageja ühtaegu analoogselt maakohtu 09.01.2006 määruses toodud motiividega riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kõik ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

M. Leimann I.Golubev

Viru Ringkonnakohus 28.05.2008.a otsustas:

omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning tunnustada H K omandiõigust kinnistule asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr. 3266131 ja nõuda nimetatud kinnistu välja H M , H M ja H M ebaseaduslikust valdusest H K valdusse; kohustada H M , H M ja H M koristama H K kuuluv kinnistu asukohaga xxxx linnas, kinnistusregistriosa nr.xxxx, H M , H M ja H M poolt kinnistule toodud prügist hiljemalt valduse üleandmisel vastavalt otsuse p.2.2.

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.